Autode käigukastid. Käigukasti vajab auto mootori omapära tõttu: aeglaselt töötaval sisepõlemismootoril pole jõudu. Seepärast tekib raskusi auto paigaltvõtu ja kiirendamisega. Rataste veo tugevdamiseks suurendatakse vajadust mööda väntvõlli pöördemomenti käigkasti abil. Kui väiksem hammasratas pöörab suuremat, siis moment suureneb kiiruse vähendamise arvel. Käikude vahetamine toimub hammasrataste või hammasratasploki nihutamisega. Sõltuvalt edasikäikude arvust, jagunevad köigukastid kolme-, nelja-, viiekäiguliseks. Igal käigukastil on ka tagasikäik, mis saadakse nihutatava lisahammasrattaga. Sünkronisaatori ehitus
Zero 100% antifriisjahutusvedelik kaitseb jahutussüsteemi tõhusalt jäätumise ja korrosiooni eest. Zero sobib nii autodesse kui tööseadmetesse ja selle lisaainete lisamisel on arvestatud tänapäevaste mootorite alumiiniumosadega. Segu korral mahuvahekorraga 1:1 saavutatakse külmakindlus 36C. Jahutusvedelik on nitriidi, amiini ja fosfaadivaba. JAHUTUSVEDELIKU KONTSENTRAAT 100% LÜHIKIRJELDUS: Kontsentreeritud jahutusvedelik auto jahutussüsteemi. Toode on sinist värvi. Valmistatud monoetüleenglükooli baasil.MÄRKSÕNAD: Roheline vedelik Tugevalt kontsentreeritud Sisaldab korrosiooni vastaseid ühendeid ja määrdeühendeid Saadaval nii väikepakendites, 200 liitristes vaatides ja ka lahtiseltEELISED: Madal hind, kuna toode on kontsentreeritud ning lahjendatakse destileeritud veega
Mõiste "trummelpiduriga" tähendab tavaliselt pidur, kus kingad ajakirjanduses sisepind trumm. Kui kingad ajakirjanduses trumli välispinnal, on tavaliselt nn haak pidur. Kui trumm on muljumise kahe kingad, mis on sarnane tavalise ketta pidur, nimetatakse seda mõnikord "näputäis trummelpiduriga", kuigi selline pidurid on suhteliselt haruldane. seotud tüüpi pidur kasutab paindlikku vöö või "sagedusriba" ümbriste ümber väljaspool trumm nimega bänd pidur. Ajalugu: kaasaegne auto trummelpiduriga leiutati aastal 1902 Louis Renault, ehkki vähem kogenud trummelpiduriga oli kasutanud Maybach aasta varem. Esimesel trummelpidurid, kingad olid mehaaniliselt käitatakse hoovad ja vardad või kaablid. Alates 1930-ndate keskel kingad olid käitatakse õli surve väike ratas balloon ja kolvid (nagu pildil), kuigi mõned sõidukid jätkata puhtalt-mehaanilised süsteemid aastakümneid. Mõned kujundused on kaks rattasilindrid.
1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma pikim teestik - Pan-Ameerika autotee 47000km Kõige rohkem autoteid USA, üldpikkus üle 6 miljoni km
Ei kuulu rööbastel ja traktorid. Auto sõitjate või veoste veoks, vähemalt 4-rattaline mootorsõiduk (25 km/h) Sõiduauto projekteeritud ja ehitatud kuni 9 sõitja kohaga sõitjate või nende pagasi vedamiseks. Võib vedada haagist. Sedaan kere kinnine, katus jäik ja paikselt kinnitatud, osa katust võib olla avatud. Salongis 4 või enam istekohta vähemalt 2 reas. 2 või 4 külgust. Võib olla luugiga pagasiruum või tagauks. 4 või enam külgakent. Paeton katuseta auto. Limusiin kere kinnine, esi ja taga istmed eraldatud seinaga. Katus jäik, paikselt kinnitatud, osa võib olla avatud. Salongis üle 4 istekoha vähemalt 2 reas. Tagaistmete ees võivad olla kokkupandavad istmed. 4 või 6 külgust. Luugiga pagasiruum või tagauks, 6+ külgakent. Universaal kere kinnine, tagaosa suurendatud mahtuvusega, katus jäik, paikselt kinnitatud. 4+ istet 2 reas. Tagaistmed kokkupandavad, pakiruumi suurendamiseks. 2 või 4 külgust ja tagauks, 4+ külgakent.
sõiduki telje pidurdusrõhku sõltuvalt tema koormusest. Nii välditakse tühjal ja osaliselt koormatud sõidukil pidurimehanismide ülekoormamist. Veokil kasutatakse pidurdusjõu regulaatorit tagateljel, täishaagisel nii esi- kui tagateljel. Pidurdusjõu regulaatorit nimetatakse vahel tema saksakeelse nimetuse järgi ALB regulaatoriks (Automatische Lastabhängige Bremskraftregelung). Mehaaniline pidurdusjõu regulaator Pidurdusjõu regulaator kinnitub auto raamile ja ühendatakse hoovastiku ning elastse elemendi abil tagasillaga. Koormata sõidukil paikneb hoob (j) äärmises alumises asendis. Koormuse kasvades liigub hoob (j) ülespoole ja koos temaga ka nuki (i) mõjul klapi tõukur (h). Jalgpiduri kraanist ava (4) kaudu sisenev suruõhk lülitab pidurdusjõu regulaatori pidurdusasendisse ja peale klapi (k) avanemist pääseb suruõhk ava (2) kaudu pidurikambritesse. Klapi (k) avanemise kestus sõltub hoovastiku
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
................................................................................ 15 2 Sissejuhatus Õhk, mida me iga päev sisse hingame, sisaldab mitmesuguseid inimesele kahjulikke mürgiseid ühendeid. Linnaõhku paisatavast toksilisest gaasist on valdav osa pärit automootoritest ( CO 90 - 95%, NO 50 - 70 %, Pb 90 - 98%). Eestis tervikuna annavad autod ja sõidukid 73 - 85% CO ja 57 - 68% NO koguhulgast. Aasta jooksul paiskavad autod õhku sadu miljoneid kilogramme CO-d. Lämmastikoksiide satub õhku kaaluliselt vähem, kuid ühe mahuühiku õhu hingamiskõlbmatuks muutmiseks kulub NO-d võrrelduna CO- ga 75 korda väiksem kogus. Seega heitgaasides lämmastikoksiidide kahjulikkus võrrelduna CO-ga on tunduvalt suurem. Mootoris olev küttesegu, st. õhu ja kütuseauru segu põletamine toimub kõrgel temperatuuril ja rõhul, kus tekib õhulämmastikust ja põlemata hapnikust muuhulgas ka NO, mis õhus heitgaasi hajumisel
Kõik kommentaarid