Autode hooldus- ja remondisüsteem
Tehniline hooldus ehk tehnohoole
Auto on nagu laps, mille eest tuleb hoolitseda
ning mis maksab raha
Kõige suurem ihnus on kokkuhoid õli arvelt
Peeter Pedaja
Tehniline hooldus
Toote (seadme vms.) ekspluateerimise etapp, mis hõlmab
kasutatava või hoitava toote töökindluse ja töövalmiduse
säilitamiseks rakendatavad organisatsioonilised ja
tehnilised abinõud:
Töövõime vahetu tagamine (profülaktika, jooksva remondi,
kontrolli)
Tööks ettevalmistamine (reguleerimine, tankimine,
diagnoosimine, määrimine)
Tööd, millest enamik sooritatakse üksiksõlmi ja agregaate
maha võtmata ja demonteerimata.
Tehnilise hoole parameetrid on hooldava personaali
suurus, varuelementide hulk ja ajalised näitajad.
Tõrge
Tõrge on seadme töövõime osaline või
täielik kadu ( ühe või mitme põhiparameetri
väljumine lubatud piiridest. Tõrke võib
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 94 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
206 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaano90
Õppematerjali autor
PRAKTILISI VÕIMALUSI HOOLDUSVÄLBA SUURENDAMISEKS Inteligentsed hooldussüsteemid TELLIGENT ja ASSYST annavad autojuhile võimaluse mõjutada järgmise hoolduse tähtaja saabumist. Õlitasemete normis hoidmine, mootori soojendamine, rahulikud juhtimisvõtted, sõiduki optimaalne koormamine jne mõjutavad otseselt järgmise hoolduse saabumist. Seda aitab näitlikult tajuda, süsteemide kontseptsioonist tulenevalt teave, mis viivitamatult autojuhile edastatakse kui hooldus lükkub edasi preemiakilomeetrite võrra. Sealjuures ei teavitata miinuskilomeetritest nii operatiivselt. Ilmselt võtab jõulisemat sõidustiili analüüsiv süsteem seda kui võimalikku veateadet ning testitakse eelkõige enda komponendid läbi ja nende korrasoleku garanteerimisel alustatakse autojuhi trahvimist hoolduse tähtaja varasemaks nihutamisega. Et mitte reageerida kallakutest tulenevale väärinfole mootori õli tasemest, on õlitaseme
11. Materjaliõpetus 2 2 0 0 12. Pneumaatika ja hüdraulika alused 1 1 0 0 13. Sissejuhatus erialasse 2 2 0 0 14. Tehniline joonestamine 2 0 2 0 15. Tehniline mõõtmine 1 0 1 0 16. Tehnohoolduse- ja remondisüsteem 2 1,5 0,5 0 17. Turvaseadised 1 0,5 0,5 0 18. Tööseadusandlus 1 1 0 0 Põhiõpingud 36 6 17 13 19. Ettevalmistustööd värvimiseks 3 1 1 1 20. Klaasitööd 1 1 0 0 21
alust arvata, et see isik ei ole võimeline nõuetekohaselt täitma oma vahikohustusi. Sellest tuleb viivitamatult teatada vanemmehaanikule. Vahti asuv mehaanik peavad veenduma, et nende vahipersonal on võimeline täitma täies mahus oma vahikohustusi. (2) Enne seisuvahi üleandmist on vahimehaanik kohustatud informeerima vahti asuvat mehaanikut järgmistest asjaoludest: 2.1) vahipäevaks antud korraldustest ja erijuhistest laeva ekspluateerimise, seadmete tehnilise hoolduse ning remondi kohta; 2.2) laeva mehhanismide ja süsteemide hooldustöödest ja selleks eraldatud personalist; 2.3) vee tasemest pilssides ja veetankides ning vee kasutamise kohta ja ballastimisoperatsioonide kohta antud korraldustest; 2.4) erinõuetest seoses sanitaar- ja fekaalsüsteemide heitmetega; 2.5) teisaldatava tuletõrjevarustuse, statsionaarsete tulekustutusseadmete ja kahjutule avastamise süsteemide seisukorrast ning valmisolekust; 2
Mootori summutust väljuva suitsu värvi järgi saab määrata rikke iseloomu. Korras mootori summutist väljuv on vaevu märgatav kuuma gaasi värelus. Hall suits viitab mootori kulumisele, hallikasmust suits viitab silindris surve vähenemisele, sinakas suits viitab õli silindrisse sattumisele, valge suits viitab küttesegu mittesüttimisele, ebaühtlane suits viitab pihustite nõelte kinnijäämisele. Mootori õige kasutamine ja õigeaegne perioodiline hooldus tagavad traktori tõrgeteta töötamise. Mootorit ei tohi üle ega alakoormata, kõige sobivam on 85...95 % koormusreziim. Mootori koormuse järgi antakse mootori silindrisse kütust. Koormuse jälgimiseks on toitesüsteemi kõrgrõhupumbaga kokku ehitatud kõigireziimne tsentrifugaalpööreteregulaator. Traktori juht ise mootori silindrisse antavat kütuse kogust reguleerida ei saa, seda teeb tema eest regulaator
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Nurgad jne Asetsemise Viskumise Tab 1 GPS üldkontseptsioon GPS tagatakse: - toimimisvõime. Masin töötab korralikult kui on tagatud näiteks tööpinna sirgjoonelisus. - ohutus. Nõutud pinnasiledus väldib väntvõlli väsimuspraod. - koostöövõime. Sobivad tolerantsid tagavad kolb-silinderpaari pikajalise töö. - vahtatavus. Võimaldab osade asendamise remondi käigus. - majandusliku kasu. GPS kohta kehtivad rahvusvahelised ISO standardid. Sellega tegeleb ISO/TC 213 Dimensional and Geometrical Product Specifications and Verifications. Vajalik insenerile, et luua uut. Põhimõisted: Mõõtmestamine: toote ja selle osade suuruse ja kuju määramine. Objekt esitatakse tehnilisel joonisel koos mõõtmete, asendi ja kuju nõuetega. Tolerants (tolerance) on võtmeküsimuseks projekteerimisel, tootmisel ja kasutamisel. Ist (fit). ISO süsteem istudele.
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid