Autode arvutivõrgud – CAN, VAN, MOST, LIN (3)

Sarnased õppematerjalid

14

pdf

CAN võrkude diagnoosimine

16 Joonisel on kujutatud kere arvutivõrgu ühenduskoht. . Arvutivõrgu signaalide mõõtmine Ostsilloskoobiga on mõõdetud KCAN juhet maanduse suhtes. Selles juhtmes palju informatsiooni ei liigu, mistõttu ka infoplokkide vahed on tavalisest suuremad. NB! Diagnoosimine toimub siin läbi arvutivõrgu! Arvutiv

Auto õpetus

23

docx

Automaatkäigukast - automaatkäigukastide liigid, mehaanika, enesediagnoos

Mõnedel autodel on autojuhi täiendavaks informeerimiseks täiendatud näidikuplokki selliselt, et autojuht näeb hetkel sisselülitatud käigu tunnusmärki.  5. Juhtplokk Selles osas tutvume juhtploki ja enesediagnoosi tööpõhimõtetega. 5.1 Käiguvahetusprogrammid Käigukasti juhtplokki on programmeeritud iga käiguvalitsa asendi jaoks oma programm, käiguvahetuse, hüdrotrafo lukustuse ja töörõhu muutmise programm. Kuid kuna autode kasutustingimused ja ka juhtide sõidustiilid on väga erinevad, on mõnedel käigukastidel lisatud veel programmide korrigeerimisvõimalused ehk reziimid. Näites: Economy, Sport ja Winter. Mõnedel täiustatud käigukastidel on Sport ja Economy valikuvõimalused asendatud autojuhi sõidustiiliga kohaneva programmiga. Need juhtplokid jälgivad autojuhi sõidustiili ja arvutavad antud tingimustele sobivaima käiguvahetushetke. Nendel programmidel ei ole

Auto õpetus

4

rtf

Auto arvutivõrgud

Auto arvutivõrgud Võrkudevajadus Kui 1960 aastal oli auto elektrijuhtmete kogupikkus ligikaudu 200 m ja pistikuid oli 200 tk,siis 1995 aastal olid vastavad arvud juba 2000 m ja 1800 tk. Kuna üksikute juhtmete läbimõõtu ja pistikute suurust ei saa vähendada,nii nagu seda on tehtud elektrooniliste seadmetega,siis on juhtmete hulga vähendamiseks ainus võimalus juhtida mööda ühte juhet mitu signaali(Multiplex). Can-bus süsteemis on auto eri paigus asuvatele seadistele lisatud pisikesed juhtplokid (arvutid),mis on omavahel ühendatud võrku.Tänu sellisele süsteemile saab suure juhtmepundi asendada mõne juhtmega. Pingetasemed Siinijuhtmetes eristuvad 1- ja 0-seisund pingetasemete poolest.Puhkepinge,ehk pingetase,mis valitseb juhtmes siis,kui andmeid ei saadeta,vastab seisundile 1. Võnge ehk hälve puhkepingest tõlgendatatakse seisundiks 0. Pingetasemed olenevad siinitüübist ja andmeedastuskiirusest.Lihtsustades võib õelda,et mida suurem on vajalik andm

Auto elektriseadmed

19

pdf

Automaatkäigukastid

Võimsuse vähendamine toimub süütehekte hilisemaks muutmisega või pihustatava kütusekoguse vähendamisega. 5. Elektrisüsteem. Juhtplokk Seeles peatükis käsitleme juhtploki eri reziime, käiguvahetusloogikat, enesediagnoosi, häda- ja varutoiminguid ning rikkekoodidega seonduvaid küsimusi. Käigukasti juhtplokki on programmeeritud iga käiguvalitsa asendi jaoks oma programm: käiguvahetuse, hüdrotrafo lukustuse ja töörõhu muutmise programm. Kuid kuna autode kasutustingimused ja ka juhtide sõidustiilid on väga erinevad, on mõnedel käigukastidel lisatud veel programmide korrigeerimisvõimalused ehk reziimid. Näites: Economy, Sport ja Winter. 33. Kirjelda lühidalt eri käiguvahetusreziimide omadusi! Economy: Economy reziimis jälgib juhtplokk eelkõige ökonoomsust, mistõttu toimub ka hüdrotrafo lukustamine varem. Käiguvahetuse ajal kasutatakse siin madalamat töörõhku, mis tagab pehmema käiguvahetuse. Sport:

Aktiivsed ja passiivsed turvavarustused

20

pdf

Abs Pidurid

ProDiags ABS, ASR, EBV, EDS, ESP, MSR Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi  ProDiags Sisukord 1. ABS - pidurid .......................................................................3 2. EDS ­ Elektrooniline diferentsiaali kontroll ............................9 3. EBV ­ Elektrooniline pidurdusjõu kontroll ............................11 4. ESP ­ Elektrooniline stabiilsuse kontroll ..........................................12 5. Lülitid ja andurid ......................................................................14 5.1. ASR/ESP lüliti ......................................................................14 5.2. Pidurite lülitid ......................................................................14 5.3. Ratta pöörlemissagedusandurid

Auto õpetus

102

pdf

Kommunikatsioonimudel

1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kont

Tehnoloogia

122

docx

Side

1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik.  Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega ko

Side

27

docx

Pidurisüsteemid

Sele 5. Piduriseadmete paiknemine veokil (allikas: Knorr) EBS elektritoide põhineb kahel eraldi ühendusel klemmiga 30(30a ja 30b; pidev toitepinge). Mõlemad vooluringid on eraldi kaitstud ja neid ei tohi kasutada muude tarbijate toiteks. EBS lülitatakse elektriliselt sisse süütelüliti (klemm 15) või EBS juhtseadme pidurilüliti (klemm 30) abil. Esirataste pöörlemissageduse ja kulumise andurid on ühenduses EBS juhtplokiga ning tagarataste vastavad andurid tagasilla rõhureguleerimismooduliga. Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu. ·

Autoõpetus

Meedia

Kommentaarid (3)