Autode Ehitus. (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

44

odt

Traktorid ja liikurmasinad

· Pneumaatiliseks Blokeeruvad diferentsiaalid jagunevad · Suurhõõrdediferentsiaaliks · Vabaköigusiduritega diferentsiaaliks Joonised. Kardaanid ja vaheülekanded. Vaheühendused. Kasutatakse peamiselt traktoritel pöördemomendi ülekandmiseks võllidele, mille teljed ei ühti või nihkuvad teineteise suhtes. Jagunevad: 1. Liigendite arvu järgi · Ühekordsed · Kahekordsed 1. Liigendite ehituse järgi · Jäikadeks · Elastseteks Ühekordsed on ühe liigendiga, kahekordsed kahe liigendiga ja nende vahel oleva toruvülliga. Ka elastsed võivad olla phe ja kahekordsed. Elstsetel võib võllidevaheline nurk olla kuni 3kraadi. Jöigad on tavaliselt ühekordsed. Kasutatakse ka segaühendusi. Kardaanid. Kardaan ehk liigendvõllülekande ülesandeks on pöördemomendi edasiandmine sõlmede vahel: · Kui teljed ei ühti · Kui teljed nihkuvad teineteise suhtes

Traktorid ja liikurmasinad

19

doc

Veermik ja juhtimisseadmed

3.ülemineõõtshark4.kuulliigend 5.puhverpadi6.pidur 7.rattalaagrid 8.aluminekuulliigend 9.keerdvedru 10.alumineõõtshoob 11.amort 12.puksid Käändepoldita telikutega esisild 1.üleminekuulliigend 2.sillatala 3.ülemine õõtshoob 4.õõtshoovatelg 5.käändmik6.ketaspidur 7.puhverpadi8.alumineõõtshoov 9.alumise õõhthoova telg koos puksidega. 10.põikstabilisaator 11.keerdvedrud 12.amort 13.aluminekuulliigend 14.käändmikuhoob Torossioon,ehk väändvedrudega esisilla telliku ehitus. Küünalvedrustusega esisild. Sellle vedrustuse korral puudub ülemine õõtshoov. Esisilla tüüpvedrustus. 1.põiktala 2.alumine õõtshoob 3.õõtshoova tagumine tugi 4.amortisaatoripuks 5.põikstabikavarras 6.kont 7.amortisaator(võimaldab käänttelge pöörata) 8.amortisaatorivarras. 9. ülemine kinnitus survelaagriga 10. tolmukaitse 11.vedrukauss 12.vedru 13.tolmukaitse 14. puhver 15. tugikauss. 16.taldrik 17. teleskoopamordi ülemine padi(puks) 18.mutter ja seib 19.tolmukuppel

Auto õpetus

18

docx

Sissejuhatus Erialasse

ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890

Auto õpetus

16

docx

Juhtimisseadmed ja vedrustus

asend ning sõiduki kere ja teepinna vahe samaks. Tavalise vedrustuse puhul on vedrud ja amortisaatorid paigaldatud alati eraldi nagu kaks erinevat üksust. Sellise vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. Nende amortisaatorite kõige levinumad paigaldusviisid on: - Silm / silm tüüp - Silm / vars tüüp - Vars / vars tüüp - Vars / risttapp tüüp MacPherson vedrustus - MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve süsteem pöörab end tugiplaadil või ülemisel tugilaagril (MK-paigalduskomplekt) ja alumise õõtshargi kuulliigendil. Tulemusena toimub rataste pööramine. 1

Auto õpetus

60

ppt

Rataste suunangud

Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 2  Rataste suunang mõjutavab: peale pööramist rooliratta tagastumist, rehvide kulumist, pöörderaadiust, rooli pööramise raskust, rehvide haardumist ja rooliseadmete koormust. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 3  Tänapäeva autode rataste suunang on pikaajaliste uurimuste ja katsetuste tulemus, kus katsetajateks on tavaliselt maailma paremad ralli ja võidusõitjad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 4  Rataste õige suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: rattakalle (camber), pöördteljepikikalle (caster), pöördteljekülgkalle (KPI king pin inclination ), kokku või lahkujooks (toein või toeout), pöördteljenihe pöörderaadius roolitrapets

Auto õpetus

27

pdf

Juhtimisseadmed ja veermik

edasiandmiseks ROOLIVÕIMENDI TÖÖTAMINE Elektrilise ajamiga roolivõimendi pumba poolt jõusilindrile antav õlikogus sõltub nii auto kiirusest kui ka rooliratta pööramise kiirusest: QVÕIM = Q AUTO + QROOL Allpool toodud näidetes on aluseks võetud üks kindel autotüüp. Roolivõimendi arvutisse on võimalik sisse installeerida erineva ja varustusastmega autode andmeid. Roolivõimendi pumba tootlikkuse sõltuvus auto kiirusest ( Q AUTO ) Võimendustegur väheneb auto kiiruse tõusuga.  Roolivõimendi pumba tootlikkuse sõltuvus rooliratta pööramise kiirusest (QROOL): Müra vähendamiseks auto parkimise ajal rooli keerates, hoitakse pumba hammasrataste pöörlemissagedus püsivana umbes 3000 min-1 ja see ei muutu sõltuvana rooliratta pööramiskiirusest.

Õppimine

22

doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal,

Autod-traktorid i

15

docx

Juhtimisseadmed ja veermik

Murdunud või lihtsalt vananenud vedrud halvendavad juhitavust ja võivad olla ohtlikud. Vananenud vedrudega efektiivsus pidurdamisel ja suunamuutusel halveneb, kuna vedru ei ole võimeline piisavalt vastu võtma tekkivaid jõude. Kui auto tagaosa vedrud ei toeta piisavalt autokeret võivad autotuled hakata pimestama vastusõitjaid. Ka kuluvad erinevad autoosad enneaegselt. 1.1 Keerdvedrustus Lesjöfors AB oli esimesi tootjaid, kes võttis kasutusele autode keerdvedrude puhul külmvaltsimise. See on vedrutootmises modernseim meetod. Samal viisil toodetakse näiteks ka mootori klapivedrusid. Kilen pakub nelja erinevat tüüpi keerdvedrusid. Standard-vedru vastab omadustelt originaalvedrule. Kui ei soovita muuta põhimõtteliselt auto sõiduomadusi, tuleks valida just see vedrutüüp

Autoõpetus

Meedia

Kommentaarid (1)