Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega (2)

3 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #1 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #2 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #3 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #4 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #5 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #6 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #7 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #8 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #9 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #10 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #11 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #12 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #13 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #14 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #15 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #16 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #17 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #18 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #19 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #20 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #21 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 135 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rasmus K2 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID ­ I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
thumbnail
44
odt

Traktorid ja liikurmasinad

· Kahepunktilised · Universaalsed. Kolmepunktilise riputusseadme korral on traktori toese küljes kahe veoraua ja ülemise tõmmitsa otsad. Rippes olev masin ei saa traktori pikiteljest kõrvale kalduda (näit. vahelharimisel). Kahepunktilise riputusseadme korral on mõlemad veorauad traktoriga ühendatud ühes punktis. Traktorit saab töömasina suhtes pöörata. Universaalse riputusseadme korral saab ühendada mõlema skeemi kohaselt. 2. Käitusvõlliga (jõuvõtuvõlliga) käitab traktor temaga ühendatud masinaid. Traktoril paiknemise koha järgi eristatakse: · Tagumisi käitusvõlle · Külgmisi käitusvõlle · Eesmisi käitusvõlle. · Üheaegselt võib olla mitu käitusvõlli. Pöörlemissageduse järgi eristatakse: · Püsiva pöörlemissagedusega ehk asünkroonne käitusvõll · Muutuva pöörlemissagedusega ehk sünkroonne käitusvõll. · Esimesel juhul pöörlemissagedus ei sõltu traktori liikumiskiirusest.

Traktorid ja liikurmasinad
thumbnail
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Väiksemat rõhku kasutatakse põllutöödel ja suuremat transporditöödel. Mulla tallamist saab vähendada, kui kasutatakse põllutöödel topeltrehve. Paljudel traktoritel on rataste jooksulaius muudetav. Oluline on see vaheltharimistöödel, sest seal määrab rataste jooksulaiuse taimeridade asetus. Klassikalistel traktoritel on ees läbimõõdult väiksemad juhtrattad ja taga suure läbimõõduga veorattad. Kui esimesed rattad ka veavad, siis öeldakse, et traktor on vedava esisillaga. Jõuülekanne vedavasse esisilda võetakse käigukastist. Esisild ei ole koguaeg vedav, vaid lülitatakse sisse vajadusel. See lülitus võib toimuda automaatselt või käsitsi. Automaatjuhtimisel lülitub esisild sisse siis, kui tagumised veorattad hakkavad nühama. Traktori läbivuse parandamiseks kasutatakse veel diferentsiaali lukustamist st seda, et traktori veorattad ei saaks erineva pöörlemissagedusega pöörelda

Masinamehaanika
thumbnail
20
odt

Autode Ehitus.

Autode käigukastid. Käigukasti vajab auto mootori omapära tõttu: aeglaselt töötaval sisepõlemismootoril pole jõudu. Seepärast tekib raskusi auto paigaltvõtu ja kiirendamisega. Rataste veo tugevdamiseks suurendatakse vajadust mööda väntvõlli pöördemomenti käigkasti abil. Kui väiksem hammasratas pöörab suuremat, siis moment suureneb kiiruse vähendamise arvel. Käikude vahetamine toimub hammasrataste või hammasratasploki nihutamisega. Sõltuvalt edasikäikude arvust, jagunevad köigukastid kolme-, nelja-, viiekäiguliseks. Igal käigukastil on ka tagasikäik, mis saadakse nihutatava lisahammasrattaga. Sünkronisaatori ehitus. Käigukastis käikude müratuks lülitamiseks kasutatakse eriseadiseid- sünkronisatoreid. Sünkronisaator on ehitatud nii, et liuguri küljes oleva hargiga nihutatav lülitusmuhv tõukab esmalt blokeerrõngast, mis hakkab hammasratast kaasa vedama. Muhv läheb hambumisse alles pärast seda, kui libisev rõngas on hõõrdejõu toimel kiirused

Traktorid ja liikurmasinad
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

purustavad liikumispinda, vedrustus, mis halvendab püsivust jne. Samuti on puudulikum kopavarre ehitus ­ võib puududa rööpkülikukujuline kopa kinnitus mis tagab kopa asendi muutumatuse noole liigutamisel. Eelised on liikuvus võrreldes roomikutega ekskavaatoriga. Frontaalkopaga on parem pinnast koorida, planeerida ning ühest kohast teise pinnast vedada. Kopp on suurem ja pealelaadimisel ei pea tronsport sõitma kohe selle juurde vaid selle traktor sõidab ise transpordi juurde. Praegusel ajal pakutakse Eestis erinevate firmade toodangut. Levinumad on Schaeff mudelid SKL kopa mahuga alates 0,65 m3 kuni 3 m3. Samuti Atlas ja Volvo masinate mitmed mudelid. Tahakaaduva kopaga roomiklaadur töötab peamselt edasi-tagasi liikudes, ilma sagedase pööramiseta. Kopp täitub traktori survejõu toimel ning tühjendatakse tahakaadumisega. Laadur on valmistatud rippriistana standardsele traktorile. Jäik keevisnool , mis toetub

Ehitusmasinad
thumbnail
31
docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*Si

Materjalide keemia
thumbnail
32
docx

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused

Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte?  diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood);  triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);  pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).  Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kerge

Elektriahelad ja elektroonika...



Lisainfo

Eksami kordamis küsimused koos vastustega. Osadel kordamis küsimustel vastused puuduvad.

Meedia

Kommentaarid (2)

vello303 profiilipilt
vello303: Proovisin mitu korda alla laadida, kuid ei õnnestunud, kuigi AnnaAbi näitas, et "fail edukalt alla laetud". Palun aidake!
14:21 19-05-2012
Janno3 profiilipilt
Janno Ott: Tundub asjalik
22:37 10-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun