Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega (2)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris

Autod- traktorid
Kordamisküsimused - vastused
TA ja EG II üliõpilastele
1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3.
4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765 . aastal James Watt ehitab aurumasina . N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise . 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto.
Auto arenguperioodid: 1700 – 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 – 1900 sisepõlemismootori läbimurdeaeg. 1900 – 1920 autotööstuse rajamine. 1920 – 1940 kaasaegse auto kujunemine. 1940 – 1960 auto tehniline areng. 1960 – 1980 auto ohutuse areng. 1980 – 2000 areng ökonoomsuse suunas – materjali ja energiakulu vähendamine, elektronjuhtimine. Peamised autoarengutegurid 21 sajandil: 1) Nafta ja mootorikütuse hinnatõus 2) Keskkonna saastatuse kasv ja karmistuvad saastenormid 3) Infotehnoloogia areng. Peamisteks arengusuundadeks: 1) Hübriidajamid 2) biokütused 3) elektriauto 4) Alternatiivkütused 5) Alternatiivsed energiaallikad a) kütuseelemendid b) homogeense segumoodustusega diiselmootor c) stirlingmootor . Auto kereehituses asendavad terast uued materjalid: 1) Duuralumiinium 2) klaaskiud 3) süsinikkiud.
Esimese hübriidauto ehitas Ferdinand Porsche 1900. aastal. Toyota Prius 1997 aastal ja Honda Insight. Toyota oli tootnud hübriidautosid 31. maiks 2007. 1,3 miljonit ja 31. augustiks 2,0 miljonit. Kõige enam oli 2009. aasta detsembriks müüdud hübriidautosid USAs, koguses 1,6 miljonit, millest pooled olid Toyota Prius. Elekriautode marke on veel 1) Citroen Berlingo 2) Mitsubishi Imiev 3) Peugeot Ion. Hübriidautode näitajad: 1) Käitamiseks on ajamis kasutatud kombineeritult sisepõlemismootorit ja elektrimootorit 2) On erinevat tüüpi 3) Kasutegur on suurem regeneratiivse pidurdamise tõttu 4) Heitgaaside emissioon on väiksem 5) Kütusekulu on väiksem.
2. Mootorite liigitus (1) lk. 13.
Mootor – jõumasin, mis muundades mingit liiki energiat oma põhimehhanismi liikumisenergiaks, käitab tehnoloogia -, transpordi- vm. masinaid.
Olenevalt lähteenergia liigist eristatakse soojusmootoreid, elektrimootoreid, hüdromootoreid, pneumomootoreid, tuulemootoreid, vedrumootoreid jmt.
Mootori põhimehhanismi tüüp oleneb lähteenergiast ja selle muundamise põhimõttest. Kasutatakse kolb -, turbiin-, reaktiiv -, lineaarm-eid.
Kolbsisepõlemismootorite liigitus: Tööprotsessi järgi: 1) ottomootor 2) Diiselmootor.
Segumoodustusviisi järgi: 1) Sisemise segumoodustusega 2) Välimise segumoodustusega. Küttesegu süütamise viisi järgi: 1) Survesüütega 2) Elektrilise sundsüütega (sädesüütega).
Töötsükli järgi: 1) 2-taktine 2) 4-taktine. Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor. Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V-mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor.
3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15.
1) Sisselasketakt . Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis, suletakse sisselaskeklapp – sulgemisaeg viivitusega erinevatel mootoritel erinev faasinihkenurk, sõltuvaalt mootori dünaamilistest parameetritest.
Sisselasketakti alguses on põlemiskambris eelmisest tsüklist järele jäänud gaasid. (Küttesegu, mis voolab silindrisse, seguneb jääkgaasidega, moodustades töösegu. Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab mahu ja sellele vastava rõhu muutumist sisselasketaakti jooksul kõver ra, mis asub välisrõhujoone all.
Joonis 3. Neljataktilise ottomootori töötsükli indikaatordiagramm
2) Survetakt. Väntvõlli edasisel pöördumisel liigub kolb alumisest surnud seisust ülemisse. Siis on sisse- ja väljalaskeklapid suletud, mistõttu kolb surub silindris asuva töösegu kokku. Rõhu suurenemist sõltuvalt mahu vähenemisest segu kokkusurumisel väljendab indikaatordiagrammi (joon 3) lõik ac. Survetakti vältel õhu (töösegu) koostisosad segunevad ja kuumenevad . Enne ülemist surnud seisu, teatud väntvõlli faasinurga juures pihustatakse kütus, mis seguneb õhuga ja seejärel Survetakti lõpus tekitatakse süüteküünla elektroodide vahel säde, mis süütab töösegu. Kütuse põlemisel eralduv soojus kutsub esile gaaside (silindris moodustavate põlemissaaduste) rõhu ja temperatuuri järsu tõusu. Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab rõhu tõusu segu põlemisel kõver cz.
3) Töötakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub gaaside rõhu toimel ülemisest surnud seisust alumisse. Keps muudab kolvi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Niiviisi tehakse gaaside paisumisel kasulikku tööd. Gaaside rõhu muutumist töötaktil väljendab joonise 3 kõver zb.
4) Väljalasketakt. Kui kolb on jõudnud ülemisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp 3 ja heitgaasid , millel on ülerõhk, hakkavd tungima silindrist väljalasketoru kaudu välisõhku. Seejärel liigub kolb alumisest surnud seisust ülemisse tõrjudes heitgaasi silindrist välja. Indikaatordiagrammil iseloomustab väljalasketakti kõvera lõik br.
4. 4-taktilise diiselmootori töötsükkel (TTÜ slaid), (1) lk. 17.
Kõigepealt täitub silinder õhuga. Seejärel surutakse õhk kokku, et rõhk ja temperatuur märgatavalt tõuseksid. Survetakti lõpus juhitakse silindrisse peenekspihustatud vedelkütus, mis kokkupuutest kuuma õhuga süttib. Neljaataktilise kompressorita diiselmootori töötsükkel kulgeb järgmiselt.
1) Sisselasketakt. Kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, sisselaskeklapp on avatud ja õhk siseneb silindrisse. Mahu ja sellele vastava rõhu muutumist iseloomustab indikaatordiagrammi lõik 0.1.
Joonis 4. Neljataktilise diiselmootori töötsükli indikaatordiagramm
2) Survetakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ja surub õhu kokku. Suure surveastme (suurusjärgus 15-25) tõttu tõusevad õhu rõhk ja temperatuur survetakti lõpus kõrgeks. Kokkusurutud (komprimeeritud) õhu temperatuur ületab kütuse süttimistemperatuuri. Rõhu muutumist survetaktil väljendab lõik 1.v. Survetakti lõpus, kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale, pritsitakse silindrisse vedelkütust. Pritsimisel pihustunud kütus seguneb kuuma õhu ja jääkgaasidega, moodustades töösegu, mis süttib. Osa kütust põleb kiiresti jääval mahul . Sellega kaasnevat rõhu muutust iseloomustab indikaatordiagrammi lõik 1.2.
3) Töötakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse. Kolvi liikumise alguses põleb kütuse järelejäänud osa, mistõttu vähese aja jooksul rõhk peaaegu ei muutu. Seda gaaside eelpaisumist kujutab indikaatordiagrammi joonis 4. lõik 2.3. Edasisel kolvi allapoole liikumisel muutub gaaside rõhk mahu suurenemise tõttu järjest väiksemaks. Gaaside järelpaisumist iseloomustab indikaatordiaagrammi lõik 3.4.
Kogu töötaktile vastab aga indikaatordiagrammi lõik 2.3.4.
4) Väljalasketakt. Väljalaskeklapp avaneb. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ja surub heitgaasi avatud klapi kaudu välisõhku. Indikaatordiagrammil on väljalasketakt vahemikus 4.0. Nii otto- kui diiselmootoritüübile on iseloomulik, et kolb liigub ainult töötsükli ühe osa, töötakti kestel gaaside rõhu toimel, pannes kepsu vahendusel väntvõlli pöörlema. Ülejäänud, ettevalmistustaktide (väljalaske, sisselaske ja surve) ajal liigub kolb töötakti vältel hoorattasse salvestatud energia arvel.
5. Mootorite efektiivnäitarvud ja võrdlusparameetrid (slaid 6), (1) lk. 21., lk. 32-37.
6. Väntmehhanism (1) lk. 39., lk. 49.
7. Gaasijaotusmehhanism : mehhanismide liigitus ja tarindus, gaasijaotusdiagramm. (1) lk. 77.
Neljataktilistes mootorites kasutatakse klappidega jaotusmehhanisme, mille klapid avavad ja sulevad sisse- ja väljalaskeavasid. Klappidega gaasijaotusmehhanismid võivad olla kahesugused: rippklappidega, mis asuvad plokikaanes, ja püst- ehk külgklappidega, mis asuvad mootoriplokis. Kahetaktilises mootoris võib gaasivahetus toimuda kahel viisil: 1-väntmehhanismiga, 2-segaviisil. Sel juhul siseneb õhk akna kaudu, mida suleb ja avab kolb, heitgaasid aga väljuvad klapiavade kaudu. Rippklappidega gaasijaotusmehhanism töötab järgmiselt. Väntvõll käitab hammasrataste kaudu nukkvõlli, mille nukk tõstab pöörlemisel tõukurit. Tõukuri säär liigub mootoriplokis. Koos tõukuriga tõuseb varras, mille alumine ots toetub tõukuri sfäärilise süvendi põhja ja ülemine vastu nookuri reguleerpolti. Teljele paigutatud nookur vajutab pöördumisel klapi alla. Seejuures avaneb plokikaane kanal ning vedrud , mis olid eelnevalt klappide suletuna hoidmiseks pinge all, surutakse veel rohkem kokku. Klapi säär liigub puksis. Klapp on kõige rohkem avatud siis, kui tõukur asub nuki tipul . Nukkvõlli edasisel pöördumisel vajub tõukur järk-järgult allapoole, klapp liigub aga vedrude jõul üles, sulgedes käigu lõpus tihedalt plokikaane kanali. Klapi tagasiliikumisel lähevad ülekandedetailid (nookur, tõukurvarras ja tõukur) algasendisse. Püstklappidga gaasijaotusmehhanism töötab ülalkirjeldatuga sarnaselt, kuid tema ehitus on lihtsam, sest puuduvad tõukurvardad, nookurid ja detailid, mille nookurid kinnitatakse. Sellise gaasijaotusmehhanismi puhul kandub liikumine tõukurilt otse klapile. Et gaasijaotus mehhanismi kuumenemisest tingitud mõõtmete muutused ei takistaks klapi tihedat sulgumist, on rippklappidel sääre ja nookuri ning püstklappidel sääre ja tõukuri vahel paisumispilu ehk klapivahe. Külma mootori puhul on paisumispilud sisselaskmisklappidel 0,15...0,40 mm ja väljalaskeklappidel 0,20...0,45 mm. Neljataktilise mootori ühe töötsükli jooksul avaneb kumbki klapp ühe korra. Selleks peab jaotusvõll tegema tsükli jooksul ühe pöörde. Et väntvõll teeb tsüklis kaks pööret, on jaotusvõlli ajami ülekandesuhe 1:2. Kahetaktilise mootori jaotusvõll pöörleb sama sagedusega kui väntvõll. Järelikult on ülekandesuhe 1:1. Võrdses tööolukorras on rippklappidega mootori täide suurem kui püstklappidega mootoril , sest rippklappide puhul ei muuda silindrisse voolav õhk või küttesegu järsult suunda. Rippklappide kasutamine võimaldab teha põlemiskambri kompaktsema, et vähendada soojuskadusid selle seinte kaudu. See vähendab omakorda kütusekulu. Enamikul kodumaistel auto- ja traktorimootoritel on rippklappidega gaasijaotusmehhanismid. Külgklapid on vähestel mootoritel, näiteks gaz-52. Silindri paremaks õhu või kütteseguga täitmiseks ja heitgaaside täielikumaks kõrvaldamiseks on vajalik klappide mõningane eelavanemine ja hilissulgumine. See tähendab, et klapid avatakse enne ja suletakse pärast seda, kui kolb asub surnud seisus. Klappide avanemis- ja sulgumishetked olenevad nukvõlli nukkide profiilist, nukvõlli ja väntvõlli vastastikusest asendist ning klappide ja tõukurite või klappide ja nookurite vahekaugusest. Väntvõlli pöördenurki klappide avamise alghetkest sulgemiseni, väljendatuna kraadides , nim gaasijaotusdiagrammiks. Gaasijaotusfaasid sõltuvad peamiselt sellest, kui kiire on mootor. Mida suurem on väntvõlli nimipöörlemis sagedus, seda suuremad on gaasijaotusfaaside nurgad. Kõigil mootoritel on periood, mille vältel nii sisse- kui väljalaskeklapp on üheaegselt avatud. Seda perioodi nim klapikattumuseks. Kattenurk o vahemikus 16deg kuni 78deg. Klapikattumuse ajal kuigipalju täidet heitgaasidega kaasa ei voola , sest kattumise ajal kuigi palju täidet heitgaasidega kaasa ei voola, sest kattumise kestus ja vooluavad sel ajal on väikesed. Sobivaimad gaasijaotusfaasid määratakse iga marki mootorile kindlaks katseliselt. Isegi väikesed kõrvalekalded valitud gaasijaotusfaasidest vähendavad mootori võimsust ja ökonoomsust märgatavalt. Mootori koostamisel seatakse gaasijaotusfaasid õigeks väntvõlli ja nukkvõlli hammasrataste märkide ühitamisega.
8. Õlitussüsteem: õlituse otstarve, mootorite õlitussüsteemid, mootoriõlid.
Mootori määrimissüsteemiks nim seadmete kogumit, mis on ette nähtud vajaliku õlikoguse juhtimiseks detailide tööpindadele. Seejuures peab õlil olema teatud temperatuur ja rõhk. Detailide tööpindadele juhtiva õli kogus ja viis sõltuvad töötingimustest: koormusest, temperatuurist ja pindade liikumise suhtelisest kiirusest. Tuntakse kolme õli etteande viisi: paiskmäärimine; sundmäärimissüsteemid (survemäärimine); kombineeritud ehk segamäärimissüsteemid. Paiskmäärimise puhul paiskavad töötava mootori liikuvad dtailid karterisse valatud õli laiali ning ta satub tööpindadele väikeste piiskadena. See määrimissüsteem on lihtsa ehitusega, kuid tal on järgmised olulised puudused. Määrimise intensiivsus väheneb õli taseme langemise ja väntvõlli pöörlemissageduse alanemise tagajärjel. Enamikul auto- ja traktorimootoritel on segamäärimissüsteemid. Kõige rohkem koormatud detailidele juhitakse õli surve all. Ülejäänud detaile määrib aga õli, mis on töötamisel mootori sisemusse laiali paisatud. Segamäärimissüsteemi kuuluvad ka õli puhastamise ja jahutamise seadmed . Need vähendavad õlikulu ja mootori detailide kulumist. Kütusepump, regulaator , ventilaator , veepump ja käivitusmehhanismid on varustatud iseseisvate määrimisseadmetega.
9. Jahutussüsteemid: jahutuse otstarve, mootori soojusbilanss, jahutussüsteemide liigitus, mootorite jahutussüsteemide tarindus, jahutusvedelikud.
Mootori töötsükli kestel on gaaside keskmine temperatuur 800..900 C. Osa gaaside soojusest kandub mootori detailidele: silindritele, plokikaanele, kolbidele, klappidele jm., mistõttu nende temperatuur tõuseb. Kui need detailid jäävad jahutamata või on jahutus puudulik, siis võivad mootori normaalset tööd häirida järgmised põhjused: 1-õli määrimisomadused halvenevad. Selle tagajärjel suurenevad hõõrdekaod, kiireneb detailide kulumine ja suureneb õlikulu. 2-tekivad võimalused töösegu enneaegseks süttimiseks ja detonatsiooniks 3-vähenevad liikuvate liidete lõtkud ja kujuneb võimalus liikuvate detailide kinnikiilumiseks. Mootori detailidelt juhitakse soojus välisõhku.
10. Mootorite kütused. Küttesegu koostis ja selle omadused (1) lk. 23.
11. Segumoodustamine ottomootoris
12. Ottomootori pritsetoitesüsteemid
13. Segumoodustamine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #1 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #2 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #3 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #4 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #5 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #6 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #7 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #8 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #9 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #10 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #11 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #12 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #13 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #14 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #15 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #16 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #17 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #18 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #19 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #20 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #21 Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rasmus K2 Õppematerjali autor

Lisainfo

Eksami kordamis küsimused koos vastustega. Osadel kordamis küsimustel vastused puuduvad.
autod-traktorid , autod

Mõisted

elekriautode marke, kasutatakse kolb, suletakse sisselaskeklapp, sisselasketakti alguses, mõlemad klapid, mõlemad klapid, mõlemad klapid, indikaatordiagrammil, sulevad sisse, klapp, paisumispilu, võrdses tööolukorras, klappide avanemis, määrimissüsteem, enamikul auto, süütesüsteemi ülesanne, süsteemi energiallikaks, kontaktidega rööbiti, sädelahendus, rohkem energiat, kõrgepinge, sirmrootoris, andurjaotur, anduril, fototransistor, transistorlüliti, süüteimpulsi saamiseks, hõrendusandur, süsteemi eelis, tavamagneetosüsteemi, türistorsüsteem, pöördemomenti, siduri ülesandeks, vahemaa, kaheliiniline sidur, käigukasti ülesandeks, traktorid, hüdrotransformaator, planetaar, kasutuses, põrksidur, töömasin, veosillaks, traktorite t, karteri külge, peaülekandeks, hüpoidhammasratastel, hüpoidülekande korral, silinderhammas, hammasrattapaar, sellistel peaülekannetel, ehituslikult hammasratas, telgedevaheline diferentsiaal, diferentsiaalikarbi külge, karpi, satelliidid, viimased, diferentsiaali lisaseadise, blokeeritaval diferentsiaalil, blokeermehhanismi täiturelement, diferentsiaalil, tigu, ühed kettad, diferentsiaal, lõppülekanne, kannete iseärasusi, ülekandearvud, traktori rattavõll, traktoritel k, kasutatakse 4, roolisambaga 2, rooliseadmestiku tööülesanne, liiklusohutuse seisukohalt, neid nurkasid, teise ülesanne, kolmanda ülesanne, sõidupidurite ülesanne, traktoriagregaadi peatamisel, ketaspidurid, ajamiga pidurisüsteemi, traktorite töö

Meedia

Kommentaarid (2)

vello303 profiilipilt
vello303: Proovisin mitu korda alla laadida, kuid ei õnnestunud, kuigi AnnaAbi näitas, et "fail edukalt alla laetud". Palun aidake!
14:21 19-05-2012
Janno3 profiilipilt
Janno Ott: Tundub asjalik
22:37 10-12-2012


Sarnased materjalid

92
docx
Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014
181
doc
A Palu mootorratta raamat
44
odt
Traktorid ja liikurmasinad
200
doc
Masina osadest ja kontroll
20
odt
Autode Ehitus
91
doc
Eksami konspekt
31
docx
Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015
32
docx
Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun