100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Ilmselt peetakse seda siiski tabuteemaks, millest väga rääkida ei soovita ja seda eesmärgiga, et just noorematel erinevate meediakanalite kasutajatel ei tekiks vastava valdkonna vastu liigset huvi, mis motiveeriks neid kodus televiisorist nähtut järele proovima. Tavaliselt arvataksegi et suitsiid kui selline on pigem täiskasvanud inimeste probleem, kuna nendel on suuremad probleemid kui noortel. Seda tõestab ka statistika, mis ütleb, et lapseeas esineb suitsiide 100 ja noorukieas 10 korda harvem kui täiskasvanueas (Mehilane 1997: 104). Siiski ei saa fakti, et neid noorukite hulgas üldse esineb, tähelepanuta jätta ning tuleb vähemalt püüda selle vastu võidelda ning mitte karta tõstatada küsimust, ega inimene, kelle pärast me muretseme, kaalub või pole äkki kaalunud enesetappu (Persaud 2007: 277). Seepärast ongi käesoleva referaadi eesmärk põgusalt tutvustada antud temaatikat ja
Selle tulemusel on suhkru- ja gaseeritud joogid, rohke rasvasisaldusega kartulikrõpsud ja soolakõrsikud, värvilised lisaainetega kommid puhvetitest kadunud ja lapsed ostavad meelsasti tervislikku toitu: puu- ja köögivilju, toorsalateid, võileibu, mahlu. Populaarse telekoka Jamie Oliveri Inglismaa koolide toitlustamises sisse viidud muudatuste tulemusel väitis suur osa sealsete koolide personalist, et pärast tervisliku toidu pakkumist paranesid õpilaste käitumine, keskendumisvõime ja õpitulemused (Jamie Oliveri koolilõunad 2010). Viimastel aastatel on koolieinet söövate õpilaste osakaal tõusnud. See suund on eriti positiivne vanemate klasside õpilaste hulgas, kus varasematel aastatel koolis sööjate arv vähenes. Koolilõuna populaarsust on tõstnud avaliku tähelepanu pööramine selle kvaliteedile ning riigi ja omavalitsuste osaline või täielik koolilõunate kompenseerimine. 2009. a sõi
Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast arenguprotsessist? Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid Kas inimene on loom? Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem! SP teadusena leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid,
Mina - väljastpoolt tulnud hinnanguid tõlgendamine hinnanguna iseendale (nt kiidetakse riietuseset ja inimene võtab seda kui positiivset hinnangut temale endale). George Herbert Mead: peegelmina teooria Pilt, mis inimesel iseendast on, on suures osas mitte isiklikult loodud, vaid selle peegeldus, kuidas teised inimesesse suhtuvad. Erving Goffman: mina presenteerimineSpontaanne ja refleksiivne käitumine. Eneseesitluse funktsioonid. Spontaanse käitumise puhul inimene ei pane tähele, kuidas ta käitub. Refleksiivne vastupidi. Mida edasiarenenud ühiskond, seda rohkem inimesed ennast presenteerivad. Funktsioonid: 1) tunnustus (peegeldamine)
Situatsioonilised tegurid on ajutised, kuid võivad sellegipoolest mõjutada inimeste omavahelisi interaktsioone tulevikus (vt. Dance´i mudel all) Suhtlemisoskuste kujunemine Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskused on kujundatavad. Selleks vajalik: · teadmised (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakud (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktika (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) · enda reguleerimine motivatsiooni loomiseks ja hoidmiseks (ebaõnnestumise
............30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1. Sotsaalpsühholoogia
Formatiivne- konstrueeritud skoor, mis on hea induktiivne kokkuvõte. Seal taga ei ole algpõhjust (nt sots-maj staatus, ei ava selle tausta) Võrgustiku mudel- põhjuslike seoste ahelad (Borsboom). Hea kui sümptomid tulenevad mitmetest algpõhjustest Uuringu tüübid eksperiment Pseudoeksperiment Läbilõikeuuring Longituuduuring "kultuuri-taseme" andmed tekstianalüüs jms infoallikad isiksuse kohta Igapäevane käitumine- loomulik käitumine, kogemuse väljavõtte meetod, video/audio salv analüüs Reputatsioon- üldine arvamus, teadaolevad faktid Teiste hinnangud, muljed Enesekohased väited (et inimene oskab enda isiksust täpselt hinnata, infoväärtus, motivatsioon, kausalne mõju käitumisele, praktilisus, enese-esitlus, sotsiaalne soovitavus) Kujutlusvõime
Rühmast vabanemise (ka individualiseerumine, individuatsioon) kaasnähe - normide internaliseerumisega. Väline iseseisvus + sisemised piirangud, välise sunni asemele sisemine. Norbert Eliase (1900-1990) tsiviliseerumisteooria mille poolest erinevad inimesed eri ajastus igapäevaelus? Nt sülitamise, nina nuuskamise, söögikommete jne. Ta uuris, mida läbi aegade on käitumisreeglites keelatud (mis on keelatud, see on levinud). Algselt olid inimesed spontaansed, inimese käitumine on normistunud tsiviliseerumine. Ajaloo jooksul on inimene saanud grupist vabaks ja tsiviliseeritumaks. Käitumisreeglite analüüs 12-19 sajandil Tsiviliseeritus = normistatus. Sum: inimene ajaloo jooksul autonoomseks + tsiviliseeritud (normistatud) subjektiks Normi internaliseerimine välise normi muutumine sisemiseks sunniks Nt liikluseeskirja järgi ei tohi sõita punase tule alt läbi Tsiviliseerumine mõte kui pole selgeid norme, on konfliktid kerged tulema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid