Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Auto osandamise /koostamise põhireeglid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Auto osandamise-koostamise põhireeglid #1 Auto osandamise-koostamise põhireeglid #2 Auto osandamise-koostamise põhireeglid #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor timo1234 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
doc

Auto vedava tagasilla remont

Autolukksepa eriala Auto vedava tagasilla remont Lõputöö Koostaja: ..................................................2010 a. ............................................. Juhendaja: ................................................2010 a. .............................................. Sisukord Lk. 1

Auto õpetus
thumbnail
11
doc

78 küsimust ja vastust

2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis peab olema paigaltatud heitgaaside imeja. Käivitamisel peab olema autos sees mitte aknast käivitada . Kedagi ei tohi olla auto ees laua ja auto vahel. 4.plokikaane demontaaz ja remont Suuremosa saab alguse akuotsad ja elektri juhtmed lahti, siis jahutusvedelik välja. Eemaldatakse klapikambri kaas või kaaned. Hammasrihmad vajadusel kollektorid. Vajadusel nukkvõllid eemaldada

Auto õpetus
thumbnail
18
docx

Sissejuhatus Erialasse

1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus ­ Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma pikim teestik - Pan-Ameerika autotee 47000km Kõige rohkem autoteid ­ USA, üldpikkus üle 6 miljoni km

Auto õpetus
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

Mõnedel võimsamatel neljataktilistel mootoritel (MT-9 «Dnepr») on kepsu alumine pea lahtivõetav (vt. joon, 10, c) ja selles käsutatakse auto-tüüpi liugelaagseM. Näiteks mootoril «Dnepr» MT-9 käsutatakse auto «Moskvits-408» väntmehhanismi kolmekihilisi IragerasDgreid1, mis on tõst nud väntvõlli vastupidavuse. 15000-Lt. 40 000 krn ^läbi sõiduni. . ""

Füüsika
thumbnail
82
doc

Gaaskeevitus

hapnikust juba 850 dm3 gaasilist hapnikku. Peale selle väheneb siin selle transpordiviisil taara mass 10 korda. Kasutada hapnikku ainult seadmetega, mis on selleks ette nähtud. On eriti ohtlik kasutada hapnikku, lämmastiku, inertgaasi või õhu asemel järgmistel juhtudel:  sisepõlemismootorite käivitamisel;  suruõhul töötavates tööriistades;  pritsvärvimisel;  auto sisekummide täitmisel;  reservuaaride ja torustike läbipuhumisel hooldamise ja ülevaatamise eesmärgil;  hingamisõhu rikastamisel, kui õhus on vähe hapnikku;  ruumide tuulutamisel;  palava ilma puhul keha jahutamiseks;  suruõhu asemel riiete puhastamiseks. Tegutsemine tulekahju korral ja kuna hapnik soodustab põlemist, siis kiire hapnikuventiili kinnikeeramine vähendab põlemise intensiivsust

Abimehanismid
thumbnail
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Zero 100% antifriisjahutusvedelik kaitseb jahutussüsteemi tõhusalt jäätumise ja korrosiooni eest. Zero sobib nii autodesse kui tööseadmetesse ja selle lisaainete lisamisel on arvestatud tänapäevaste mootorite alumiiniumosadega. Segu korral mahuvahekorraga 1:1 saavutatakse külmakindlus 36C. Jahutusvedelik on nitriidi, amiini ja fosfaadivaba. JAHUTUSVEDELIKU KONTSENTRAAT 100% LÜHIKIRJELDUS: Kontsentreeritud jahutusvedelik auto jahutussüsteemi. Toode on sinist värvi. Valmistatud monoetüleenglükooli baasil.MÄRKSÕNAD: Roheline vedelik Tugevalt kontsentreeritud Sisaldab korrosiooni vastaseid ühendeid ja määrdeühendeid Saadaval nii väikepakendites, 200 liitristes vaatides ja ka lahtiseltEELISED: Madal hind, kuna toode on kontsentreeritud ning lahjendatakse destileeritud veega

Masinamehaanika
thumbnail
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

Näiteks on avade MML vastav kontrollkaliiber LÄBIV. MML on sobilik kasutamiseks kuivõrd on võimalus tolerantsi ulatuses vajadusel detaili töödelda. Vähima materjali piirväärtus annab võimaluse kasutada vähimat materjali kogust. Piirväärtusi on sobilik kasutada koostepaarides ning annab võimluse kujundada virtuaalse mõõtme, mis tagab paari koostamise ilma detaile kõverdamata ning ilma lõtkuta. 5.2 Sõltumatuse printsiip Paari koostamise vajadus on tolereerimise aluseks. Toote toimimine ning tööstuslik tootmine on võimalik arvestades tolerantse ja detailide geomeetrilisi omadusi. Tolereerimisel esines kuni lähiajani erinavaid norme ning 1985 a. esitas ISO standardi ISO 8015, mis harmoniseeris tolereerimise. Selles eristati selgelt hälbeid pinnale ning mõõtmetele. Põhimõtteks on iga hälbe eraldi (iseseisvalt) käsitlemine seni kuni erilist seost ei esinenud. St iga hälve kontrollitakse eraldi.

Mõõtmestamineja tolereerimine
thumbnail
89
doc

Lukkseppatööd

2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam

Luksepp




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun