Autode hooldus- ja remondisüsteem Tehniline hooldus ehk tehnohoole Auto on nagu laps, mille eest tuleb hoolitseda ning mis maksab raha Kõige suurem ihnus on kokkuhoid õli arvelt Peeter Pedaja Tehniline hooldus Toote (seadme vms.) ekspluateerimise etapp, mis hõlmab kasutatava või hoitava toote töökindluse ja töövalmiduse säilitamiseks rakendatavad organisatsioonilised ja tehnilised abinõud: Töövõime vahetu tagamine (profülaktika, jooksva remondi, kontrolli) Tööks ettevalmistamine (reguleerimine, tankimine, diagnoosimine, määrimine) Tööd, millest enamik sooritatakse üksiksõlmi ja agregaate maha võtmata ja demonteerimata.
Rf 4) pikaealised ja põrutuskindlad leiavad kasutamist töömasinatel, millel esineb tugevaid põrutusi ja suuri koormuse muutusi. Neid tähistatakse HD. 5) ehituselt pikaealise akuga sarnane, kuid plaadid on paksemad ja seega on neid ka vähem. Ei anta külmkäivitusvoolu suurust, akude käivitusomadused on 35...40% madalamad kui sarnastel käivitustüüpi pliiakudel. Kasutatakse eriti suurte koormuste tingimustes, osalt ka veojõu tarvis. Tähis S. Aku hooldus ·igapäevane hooldus Laadimise ja korrasoleku kontroll ·1x kahe nädala jooksul Aku kinnituse ja juhtmete kinnituse kontroll ·generaatori ajamirihma pingsuse kontroll Aku väline puhastamine ·aku kaanele sattunud elektrolüüt eemaldatakse nuuskpiiritus lahusesse kastetud lapiga Aku klemmide ja juhtmeotsakeste puhastamine · Oksiid, mustus ja niiskus põhjustavad aku isetühjenemist. Kaanele sattunud elektrolüüt juhib voolu nii palju, et aku tühjeneb täielikult 10...20 päevaga
välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega volitamata isikutel. 1.5 Hoidke tõstuki ümbrus puhas. Ärge jätke tööpiirkonda tööriistu, osi, prahti vms. 1.6 Tõstke seadet esmalt vaid pisut, nii veendute, et sõiduk toetub kindlalt tõstetaldadele. 1.7 Kui tõstetallad puutuvad vastu tõstekohti, siis kontrollige, kas tõstevarte lukustus on rakendunud. 1.8 Kasutage sõiduki tõstmiseks alati kõiki nelja tõstetalda. 1.9 Sõiduki tõstmise ajal veenduge, et selle uksed on kinni. 1.10 Jälgige sõidukit kogu tõstmise või langetamise aja. 1.11 Ärge lubage kellelegi seista töötava tõstuki lähedal. 1.12 Kui sõiduk hakkab kukkuma, liikuge viivitamatult kaugemale. 1
Veermiku- kaudu toetub auto kere maapinnale. Kandekerega sõiduauto veermik koosneb sildadest või kerega eraldi ühendatud telikutest koos ratastega. Vedrustus on see osa veermikust, mis võimaldab ratastel kere suhtes liikuda. Sõiduautol kasutatakse põhiliselt keerdvedrusid. Auto kere õõtsumise summutamiseks kuuluvad vedrustusse veel amortisaatorid. Autoratta äravõetav osa koosneb veljest ja rehvist. Sõltuvalt siseehitusest jagunevad rehvid diagonaal- ja radiaalrehvideks. Enamikul sõidukitel kasutatakse radiaalrehve. Nende tähises on R-täht. Näiteks tähis 170/70 R14 näitab, et tegemist on 175 mm laiuse radiaalrehviga, mille kõrguse ja laiuse suhe on 70 % ja siseläbimõõt (veljemõõde) on 14 tolli. Kasutatud kirjandus:L.Koger ja H. Kullerkupp ,,Liiklusõpik" 2 Rehvid jagunevad turvisemustri põhitüüpide järgi suve- ja talverehvideks. Suverehvil peab
remondi järele. Seetõttu tuleb kliendile pakkuda mugavust, kiiret tööd ja eeskätt kvaliteeti. Sõidukite vastupidavust ja töökindlust aitavad säilitada perioodilised ülevaatused ja hooldustööd. Kuid kas või loomuliku kulumise töttu tekivad ükskord häired, mis muudavad sõidu tülikaks, ohtlikuks või lausa võimatuks. Sellisel juhul vajab mõni autoosa, seade, agregaat remonti või välja vahetust. Oma autot tuleks lasta hooldada hästivarustatud töökojas, kus kompententsed töötajad valdavad tööde loetelu ja omavad vastavaid oskusi ning suudavad vaadataka kontrollitava sõlme kõrvale. Hea oleks kasutada regulaarselt sama töökoda, et hooldajal tekiks ülevaade teie auto tehnilisest ressursist. Teemaks on siis autoremondi- ja hooldekoja planeerimine, selle teema valisin sest tahtsin teada kuyi palju läheb raha vaja et remondi töökoda tööle panna ja kas see tasub ära kui seda üksinda teha
Rait Roosileht +37256130054 E-mail [email protected] Juhatuse liikmed Angeelika Lõps, Rait Roosileht Osakapital 4 000 Omanikud, nende osa kapitalist Angeelika Lõps (51%), Rait Roosileht (49%) Kontaktisik, tema telefon Angeelika Lõps +37254563850 Ettevõtte tegevusala, EMTAK-kood (vaata 45201 Mootorsõidukite hooldus ja remont www.emtak.ee ) Ettevõtte tegevuspiirkond Läänemaa 3. ÄRIIDEE KIRJELDUS Tegemist on autoremondi töökojaga, mis asub Läänemaal Risti alevikus. Teenusena pakume autode remonditöid. Teenus on mõeldud firmadele ja eraisikutele, autoomanikele, kel tekib vajadus antud teenusele. Töökoja rajame juba olemasolevasse töökoja hoonesse, mille krundi pindala on 1,8ha ja hoone ise on 260m2. Hoone vajab seesmiselt korrastamist euronõuetele vastavaks ja ruumide
· Rehvi rõhkude kontroll, vajadusel seadmine (kontrollitakse ka varuratast) · Näidikute ja kontrolllampide kontroll · Tuled, helisignaal, vajadusel lampide vahetus · Esilaternate (valgusvihu) reguleerimine · Klaasipuhastite ja pesurite töötamise kontroll, anumate täitmine pesuvedelikuga · Lukupesade, lukkude, higede ja piirajate määramine · Lõppkontroll Mootorsõiduk vähemalt 2-rattaline teel sõitmiseks valmistatud üle 25 km/h mootori jõul liikuv sõiduk. Ei kuulu rööbastel ja traktorid. Auto sõitjate või veoste veoks, vähemalt 4-rattaline mootorsõiduk (25 km/h) Sõiduauto projekteeritud ja ehitatud kuni 9 sõitja kohaga sõitjate või nende pagasi vedamiseks. Võib vedada haagist. Sedaan kere kinnine, katus jäik ja paikselt kinnitatud, osa katust võib olla avatud. Salongis 4 või enam istekohta vähemalt 2 reas. 2 või 4 külgust. Võib olla luugiga pagasiruum või tagauks. 4 või enam külgakent. Paeton katuseta auto.
1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi .
AUTO ÜLDEHITUS SISEPÕLEMISMOOTORID Autode jõuallikana kasutatakse põhiliselt sisepõlemismootoreid ja nendest on tuntuimad neljataktiline ottomootor (bensiinimootor) ja neljataktiline diiselmootor. Kasutatakse ka kahetaktilisi mootoreid, kuid nende kasutegur on väiksem. Ottomootor (bensiinimootor) on kergem, odavam ja natuke "erksam", kuid diiselmootori kütusekulu on väiksem. Sellel põhjusel ongi diiselmootorid kasutusel põhiliselt raskematel veoautodel, traktoritel ja liikurmasinatel. Viimasel ajal üha rohkem ka sõiduautodel. Mootori juures tuleks vältida tema ülekoormamist mitte sõita väikesel kiirusel madala käiguga või ka liiga suurte pööretega. Mootori ülekoormamisel võib tekkida detonatsioon, mootori võimsus väheneb ja esinevad löögid jõuülekandes. Tagajärjeks võib olla mootori liiga kiire kulumine või isegi purunemine MOOTORI ÕLITUS JA JAHUTUS Jahutusvedelikena kasutatakse tä
Sellised amortisaatorid tagavad väga mugava sõidu ja rooli täpse töö. Monotuub kõrgsurvegaasiamortisaator Monotuub amortisaatorid töötavad samal põhimõttel (edasi-tagasi liikuv kolb õliga täidetud torus), ent nende ühes otsas on väike kogus kõrgrõhul lämmastikku (25 kuni 30 baari). Ujuv kolb eraldab seda gaasi õlist, hoides ära nende segunemise. Kui kolvivars kokkusurumise ajal õli välja pressib, surub see õli lämmastiku natuke rohkem kokku. Gaas allub koguse muutustele ja toimib vedruna. Gaasi pidev surve õlile tagab kohese reageeringu ja kolviklappide väiksema müra. Lisaks kõrvaldab selline surve kavitatsiooni ja emulsiooninähtuse, mis võivad amortisaatori summutusvõimet vähendada. 3. Roolimehhanism Joonis 3. Roolimehhanism Roolisüsteem Roolisüsteem võimaldab autot juhtida esirataste üheaegse pööramisega samas suunas teatud nurga võrra
01 1.3. Vedru Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 1.3.1. Kuidas vedru töötab? Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Koormatud sõiduk Koormatud sõiduk ilma vedruta koos vedruga 1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator
Süsteem seega praktiliselt välistab keha rulli ja pigi muutus palju sõidukijuhtimise olukordades, kaasa arvatud kurvides , kiirendades ja pidurdamisel . This technology allows car manufacturers to achieve a higher degree of both and by keeping the tires perpendicular to the road in corners, allowing for much higher levels of grip and control. See tehnoloogia võimaldab autotootjatel saavutada suurema kvaliteedi ja auto käsitsemise hoides rehvid risti tee nurgad, mis võimaldavad oluliselt suurem haarduvus ja kontrolli. Õhkvedrustus 1.7 Sõltuv vedrustus Sõltuv vedrustus on tavaliselt kiire, sirge telg näiteks, või sõidetakse live telg, mis hoiab rattaid üksteisega paralleelselt ja risti teljega. When the camber of one wheel changes, the camber of the opposite wheel changes in the same way, by convention on one side this is a positive change in camber and on the other side this a negative change. Kui kumerus ühe ratta
ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S kolvikäik, d silindri läbimõõt, V1 silindri töömaht, Vp põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump, 8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 14- jaotushammasrattad, 15- õlivõttur, 16- Väntvõll, 17- Nukkvõll, 18- hooratas Väntvõll 1-vändakael , 2- õlikanali puurimise ava, 3- võllikael, 4- vastukaal, 5-põsk, 6-õlitusava Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb mootoriplokist, mille sees silindrid või hülsid, väntvõllist, kepsust, kolvist, kolvisõrmest, mis ühendab kepsu kolviga.
Seda väldivad summutavad osad amortisaatorid, mis pärsivad õõtsumise. Vedrustuse suunavad osad on vardad ja hoovad, annavad ratastele või sillale ettenähtud asendi. Kui tagasilda ühendavad kerega lehtvedrud, siis hoiavad nad seda ka kohal. Kui kasutatakse keerdvedrusid, võtavad piki- ja külgjõude vastu eraldi vardad. Esivedrustuse muudab keerukaks asjaolu, et rattaid peab saama pöörata ja nende vastastikune asend peab olema äärmiselt täpne. Muidu ei hoia auto suunda ja rehvid kuluksid kiiresti. Esiratas pöörleb koos rummuga käänmiku tapil. Käänmik on teliku see osa, mis saab pöörata. Väikeautode käänmikud kinnituvad otse õõtsharkide külge. Mõlema õõtshargi ja käänmiku vahel on kuulliigendid, mis lisaks käänmiku pööramisele võimaldavad ka harkidel õõtsuda. Suurematel sõiduautodel ja veoautodel kasutatakse ka käänmikupoldiga telikuid. Nende iseärasus on õõtsharkide vahele paigutatud püstmik, mis ei pöördu. Suuna muutmiseks
3) Pidurivedelik 2 aastat 4) Amortisaator 50-200k km 5) Veepump 100-200k km 6) Hammasrihm 40-100k km 7) Plokikaane tihend 150-250k km 8) Sidur 150-200k km 9) Klapisääre tihendid 150-200k km 10) Generaatori harjad 100-200k km Kolm rooliseadme lihtsat kontrollimise viisi: 1) Vaatlusel mehhaaniselt seisundil. 2) Rooli vabakäik (käändmiku juhtimisel)' 3) Roolisüsteemi kinnitused (lõtk roolikannu laagrites) Auto teenindus raamatu järgne hooldus. Kontroll ja vastavad nõuded. Õli ja vedelike tasapind. Õli tasapinna kontrollimine toimub niitihti, et oleks välistatud õlitaseme langemine allapoole õlivarda kontroll kriipsu. Uus mootor kulutab õli vähe, kulunud mootor hoopis rohkem. Kontrollida rehvi siserõhku ja seisukorda. Auto on konstrukteeritud selliselt, et ta käituks igas olukorras enamvähem ühtlaselt. Kurvis sõidul avaldab tsentrifugaal jõud suuremat jõudu tagumistele ratastele, eriti väliskurvis olev
Mootori summutust väljuva suitsu värvi järgi saab määrata rikke iseloomu. Korras mootori summutist väljuv on vaevu märgatav kuuma gaasi värelus. Hall suits viitab mootori kulumisele, hallikasmust suits viitab silindris surve vähenemisele, sinakas suits viitab õli silindrisse sattumisele, valge suits viitab küttesegu mittesüttimisele, ebaühtlane suits viitab pihustite nõelte kinnijäämisele. Mootori õige kasutamine ja õigeaegne perioodiline hooldus tagavad traktori tõrgeteta töötamise. Mootorit ei tohi üle ega alakoormata, kõige sobivam on 85...95 % koormusreziim. Mootori koormuse järgi antakse mootori silindrisse kütust. Koormuse jälgimiseks on toitesüsteemi kõrgrõhupumbaga kokku ehitatud kõigireziimne tsentrifugaalpööreteregulaator. Traktori juht ise mootori silindrisse antavat kütuse kogust reguleerida ei saa, seda teeb tema eest regulaator
See võimaldab isegi lühikesel mootoriga pidurdamisel kompressorit kohe käivitada ja suruõhku lisaks toota. Eelised: · optimaalne kompressori kasutamine; · aastane kütuse sääst kuni 1000 l; · väiksemad paigaldus ja hoolduskulud. Pildigalerii Tühikäiguklapiga Suruõhuseade EAC kompressor (allikas: (foto: Knorr) Knorr) Seade koosneb pedaali asendi anduritest ja sõidupiduri kraanist. Tal on 2 sõltumatut elektrilist ja 2 pneumaatilist haru. Andurid edastavad EBSi juhtplokile infot pedaali asendi kohta. Pidurduse algus edastatakse juhtplokile lüliti abil. Elektropneumaatilise süsteemi rikke korral töötab tavalise pidurikraanina. Sele 8. Pedaali asendi andur (allikas: WABCO) Sele 9. Pedaali asendi anduri lõige (allikas: WABCO) Sisendid:
pööramissilindri ruumist D surutakse õli välja, mis läheb kaksiksilindri ruumi B, lükates siibrit. Sellisel moel võtab siiber neutraalasendi ja õli pääseb paaki tagasi. Järelikult rooliratta mingile pööramisnurgale vastab kindel rataste pööramisnurk. Selline hüdrauliline roolimehhanism tagab kerge juhitavuse ka rasketes tingimustes. Hüdrojaoturi siibri juhtimiseks võime lisada juhtsiibri, millele annab õli roolirattaga ühendatud dosaatorpump. Rataste seadenurgad ja rooli hooldus. Ratta kaldenurka mõõdetakse masina risttasapinnas. Et rattad veeremisel ei libiseks ja neid oleks kergem pöörata, asetatakse nad teatud määral kaldu sellist asendit iseloomustabki ratta kaldenurk. Kalle on vajalik sellepärast, et käänmiku tapi välimine ots on seesmisest madalamal. See kalle vähendab välimise rattalaagri koormust ja parandab juhitavust. Nurga suurus kuni 2º. Käänmiktelje külgkallet väljendab nurk , mis asub masina risttasapinnas. Nurga suurus 6... 8º
heitgaasid aga väljuvad klapiavade kaudu. Rippklappidega gaasijaotusmehhanism töötab järgmiselt. Väntvõll käitab hammasrataste kaudu nukkvõlli, mille nukk tõstab pöörlemisel tõukurit. Tõukuri säär liigub mootoriplokis. Koos tõukuriga tõuseb varras, mille alumine ots toetub tõukuri sfäärilise süvendi põhja ja ülemine vastu nookuri reguleerpolti. Teljele paigutatud nookur vajutab pöördumisel klapi alla. Seejuures avaneb plokikaane kanal ning vedrud, mis olid eelnevalt klappide suletuna hoidmiseks pinge all, surutakse veel rohkem kokku. Klapi säär liigub puksis. Klapp on kõige rohkem avatud siis, kui tõukur asub nuki tipul. Nukkvõlli edasisel pöördumisel vajub tõukur järk-järgult allapoole, klapp liigub aga vedrude jõul üles, sulgedes käigu lõpus tihedalt plokikaane kanali. Klapi tagasiliikumisel lähevad ülekandedetailid (nookur, tõukurvarras ja tõukur) algasendisse. Püstklappidga
Millest need sõltuvad? Kasutegur (T) see faktor lubab meil hinnata jõuälekanne võimsuse kadusid. 29 Hüdrauliline pöördemoment kadu sõltub pöörlemistelje nurkkiirusest. Mehhaaniline kadu sõltub edastatavate pöördemomendist. 3. Arvutage ühe liitri vedelkütuse põletamiseks kuluva õhu kogus. L = (2,67+8+8-)/23,2= 1,38 4. Võrrelge erinevaid testimisviise. Inertsiaalne stend - on konstruktsioon, mis koosneb ruumilise raamiga, mille peale on paigaldatud ja kinnitatud testimise sõiduk. Koormuse stend on sarnane inertsianaalse stendiga, erinevus seisneb selles, et mootori pidurdab eri seade. Kombineeritud stend - miski nagu sümbioos inertsionaalse ja koormuse stendide. 5. Selgitage stroboskooplambi tööpõhimõtet. Stroboskooblambi tööpõhimõtte on välklambina, mis toodab valgussähvatust vahedega 1-1,5 sekundit. 6. Ül. Stroboskoop.
teleskooptõstuki, masttõstuki konstruktsioon ja tööparameetrid. Masttõstuk kasutatakse materjalide, detailide ja tööriistade tõstmiseks korrustele läbi rajatava hoone aknavaade. Eriliigiks on ehitusliftid, millega tõstetakse korrustele nii materjale kui ka töölisi. Tööparameetrid: tõstevõime, tõstekõrgus, masti kõrgus, tõstekiirus, platvormi laius, platvormi pikkus, raami ulatus, mootori võimsus, mass. Tõstuki mast on sektsioonide abil kasvatatav. Tõstuk paigaldatakse kas frontaalselt või külitsi ehitatava hoone seina äärde ning tema mast kinnitatakse traattõmbidega seina külge. Ehituslift koosneb alusraamist, millele on monteeritud kasvatatav mast ning turvapiirded, mis varustatakse automaatselt lukustatavate ustega. Masttõstukite ja ehitusliftide tõstevõime on kuni 1,5 tonni ja tõstekõrgus võid küündida kuni 150 meetrini. Sahttõstukid kasutatakse puistematerjalide, betooni- ja mördisegude aga ka teraliste ja
.................................33 Lisa 3. PRAKTIKAISELOOMUSTUS .......................................................................34 Lisa 4. PRAKTIKANDI ENESEHINNAGULEHT.....................................................35 SISSEJUHATUS Praktika viisin läbi ettevõttes Em-Serv AS. Ettevõtte tegevusvaldkondadeks on ehitus- ja kaevamistehnika, tõstetehnika, materjalikäitlustehnika, betoonitehnika ning nende lisatarvikute ja tagavaraosade müük, hooldus ja remont. Em-Serv AS on järgmiste tootjate ametlik ainuesindaja Eestis: LIEBHERR, TEREX, PUTZMEISTER, EURORAM- ROCKMASTER, GENIE, PFREUNDT. Minu praktika kestis 3.10.2011 kuni 2.04.2012. Praktika venis töömahu kasvamise tõttu ja kuna viibisin ka täiendõppel Pfreundt`i tehases Saksamaal. Oma praktika ajal hooldasin ja remontisin ettevõtte poolt müüdavat tehnikat, paigaldasin erinevaid lisaseadmeid, tegelesin erineva tehnika müügiks ettevalmistamisega ja tehnika
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
P0800 Käiguvahetus (signaallambi töötamine) P0801 Tagurpidikäigu valelülituse vältimise vooluahel P0802 Käigukasti juhtploki toimintavalon diagnoosivooluahel /vooluahel avatud P0803 Ülesvahetuse elektromagnetklapi vooluahel P0804 Ülesvahetuse signaallambi vooluahel P0805 Siduri asendianduri vooluahel P0806 Siduri asendianduri vooluahel, signaal väljaspool lubatud piirkonda P0807 Siduri asendianduri vooluahel, signaal liiga väike 6. Hooldus ja rikkeotsing Selles osas tutvume käigukasti hooldusega ja rikkeotsinguga NB! Hoolduse ja käigukastide remondijuhendites on valmistajate vahel suuri erinevusi. Siin esitatu on ainult näidieks. 6.1 Käigukasti hooldus Automaatkäigukasti hoolduse keskseks osaks on õli taseme ja seisukorra kontrollimine. Iga korralise tehnohoolde käigus tuleb kontrollida õlilekete puudumist, õli tasapinda ja õli kvaliteeti. Hoolde käigus tuleb kontrollida ka rikkekoodide puudumist ja teha kontrollsõit
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Praguline värv imeb sisse pori ja tugevate lahustite kasutamine ainult halvendab olukorda. Autohoolduse põhitõed 1) Pese autot korrapäraselt. 2) Vahata autot vähemalt kaks korda aastas. 3) Tee alati ka salongi puhastus koos pesemisega, unustamata akende sisepindu. 4) Kasuta põhjamaade jaoks toodetud autohooldus vahendeid, sest nende koostis vastab meie kliimale. 5) Ära unusta kummi ja plastpindasid millel on loodud omad puhastus ja hooldus vahendid. Maantee tolm, liiv, kruus ja pori kulutavad värvipinda mehaaniliselt. Soolbituumen ja mitmed keemilised ained mõjuvad söövitavalt. Ainus võimalus nende mõju takistada on autot piisavalt tihti pesta ja vahatada. Puhta autoga on turvaline liigelda ja läbi puhaste akende näed ise ja oled nähtav. Pesemise ja vahatamise ajal on hea puhastada salongi ja mootorit. Puhta ja korras auto kasutus iga pikeneb. Edasi müügi hind on kõrgem ja sellise autoga on meeldiv sõita
15. Õli taseme kontrollimine differentsiaalis 19 16. Õli vahetamine differentsiaalis 20 17. Vedrude vahetamine 21 18. Amortide vahetamine 22 19. Pooltelgede vahetamine ja hooldus 23 20. Hooldust vajavad detailid või agregaadid 25 21. Kooniliste hammasrataste hambumise reguleerimine 26 22. Differentsiaali hammasrataste reguleerimine 27 23. Peaülekande vahevõlli laagrite reguleerimine 28 24
Kui mootor seisab, piisab rõhuakude survest vähemalt kuue täiskoormusel pidurduse jaoks. Varupidurisüsteem (lisavarustuses) Kabiinis asuvad pidurilülitit kasutatakse teise pidurisüsteemi juhtimiseks solenoidklapi kaudu. Pneumoajam 1- pneumokamber 2- pidurikraan (juhib õhuliikumist pidurikambritesse ja pidurikambritest välisõhku) 3 ja 5 – rõhuregulaatorid (kontrollivad süsteemi õhurõhku, 3 kontrollib balloonis, 5 kompressoris) 4- õhuballoon (hoiab õhu tagavara) 6- kompressor (toodab suruõhku) 7- õhupuhasti (puhastab õhku) Seisupidur Seisupidur on vedrujõul töötav trummelpidur või ketaspidur, nn. kardaanipidur, mis asub käigukasti väljundvõllil. Seisupidur vabastatakse hüdrauliliselt. Kui hüdrorõhk puudub, s.t. Mootor seisab, saab seisupidurit vabastada talrepi pikkuse reguleerimise teel. Märkus: Kui hüdrorõhk on liiga madal, siis seisupidur ei vabastu.
Põltsamaa Ametikool Hüdropidurid A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Trummelpidur 3. Ketaspidur 5 · Ketaspidur koosneb 5 · Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad, et pressi peale pöörleva trumli-k
6õn 0,5 2,5 3 6 õn 0,5T/2,5L/3P (2 mootoripesu, 2 värvihooldust, 2 salongipuhastust) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused auto värvkatte hooldamiseks, salongi puhastamiseks, mootoriruumi ja autopõhja pesuks. Oskab toimida keskkonnasäästlikult. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Keskkonnaohutus 3. Õppesisu 3.1. KESKKONDA SÄÄSTVATE MATERJALIDE KASUTAMINE 3.2. VÄRVKATTE HOOLDUS. Pesemine. Kuivatamine. Vahatamine. 3.3. SALONGI PUHASTUS. Tekstiil-, plast-, puit-, nahk-, kummi-ja klaaspindade puhastus. 3.4. MOOTORIRUUMI PESU. Kinnikatmine, pindade leotus, survepesu, kuivatamine. Järeltöötlus 3.5. PÕHJAPESU. Pesu. Kuivatamine. Järeltöötlus 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · Värvkatte hooldustehnoloogiaid, materjale · Salongi hooldustehnoloogiaid, materjale · Mootoriruumi hooldustehnoloogiaid, materjale
(0,5...1,0 bar). Põletil puudub injektor. Selle osa täidab otsaku torusse keeratud lihtne segudüüs. Põleti skeem on kõrvaloleval joonisel. Hapnik voolab põleti segukambrisse kummivoolikust läbi nipli, reguleerventiili ja doseerimiskanalite. Atsetüleeni teekond on analoogne. Segukambrist voolab põlevsegu edasi mööda otsaku 2 kanalit, väljub suudmikust ja põleb ära, moodustades keevitusleegi. Normaalse keevitusleegi saamiseks peab gaas väljuma suudmikust teatud kindla kiirusega. Suure kiiruse korral leek kustub, väikese kiiruse korral tungib leek suudmikku. Järelikult on injektorita põletid vähem universaalsed: nad töötavad ainult põlevgaasi keskmisel rõhul. Et põletid töötaksid korralikult, peab töökohal olema regulaator, mis hoiab hapniku ja atsetüleeni töörõhu võrdse. 8) Gaaskeevitusseadmetega metalli lõikamine. Loetlege ja kirjeldage lühidalt seadmeid.
kõrgsurve kolb 2. kõrgsurve kolb 3. kesksurve kolb Tandemkompressorites toimub õhu komprimeerimine üheaegselt kõigis astmetes. Diferentsiaaltüüpi kompressorites komprimeeritakse seda üheaegselt ainult madal – ja kõrgrõhuastmes. Keskrõhuastmes toimub komprimeerimine kolvi tagasikäigul, seega on diferentsiaalkompressori väntvõll koormatud ühtlasemalt. Konstruktsioonilt on diferentsiaal – kompressor väiksema mõõtmeline ja kompaksem, ning kergem ja seda tänu sellele, et diferentsiaalkompressori madalrõhusilindri alumine pool on ühtlasi keskrõhusilindriks. Samas tandemkompressorites juhitakse õhk kompri – meerimisel kõikidesse astmetesse üheaegselt, mis tõttu need kompressorid töötavad ka jahutuse mõistes raskendatud tingimustes. KOMPRESSORI KONSTRUKTSIOON: 1. Karter Karter valatakse malmist ja koosneb külgkaantest, otskaantest. Karterile on
3. Peatuda ei tohi... trammiteel või lähemal kui 1 m sellest; raudteeülesõidukohal; sõiduteel piiratud nähtavusega kohas; 5. Millist ligikaudset pikivahet ееssõitjаgа реаb hoidma kuival asulateel? 2 sekundit. 1 sekundit. 7. Milline juhi tegevus on õige? Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole C suunas. Juht valib vasakpoolse sõiduraja ja sõidab noole A suunas. Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole B suunas. 9. Milline sõiduk оn ristmikul õigesti peatatud? Sõiduauto. Mootorratas. 12. Kus on möödasõit keelatud? Reguleeritud ülekäigurajal. Reguleerimata ülekäigurajal. Raudtee-ülesõidukohal. 15. Milliste esituledega võib sõita mootorsõidukiga pimeda ajal, kui vastutulevale sõidukile ollakse sellisel kaugusel, et võidakse pimestada selle juhti? Lähi- ja udutuledega ning ääretuledega. Eesmiste udu- ja ääretuledega. Lähi- ja ääretuledega. 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
