Austria energiamajandus (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

7

odp

Presetatsioon Saksamaa

Saksamaa Bundesrepublik Deutschland  Rahvaarv ja pindala Saksamaa rahvaarv on 81,147,265 inimest Saksamaa pindala on 357,022 ruut kilomeetrit Maismaa pindala on 348,672 ruut kilomeetrit Veekogude pindala on 8,350 ruut kilomeetrit Rahavstiku tihedus on 227,3 inimest/ruut kilomeetril Fossiilsete kütuste import ja eksport Toornafta eksport 14,260 (bbl/day) Toornafta import 1.876 (million bbl/day) Naftasaaduste eksport 376,600 (bbl/day) Naftasaaduste import 758,100 (bbl/day) Maagaasi eksport 18.17( billion cu m) Maagaasi import 87.96 (billion cu m)  Elekter Elektrit toodetakse 526.6 (million kWh) Elektrit tarbitakse 582.5 (million kWh) Tootmiselt 161 maailmas Tarbimiselt 166 maailmas  Elektri tootmine 51 % toodetakse taastumatudest energiaallikatest 7% toodetakse tuuma kütustest 6%toodetakse hüdroelektrijaamadest 36% toodetakse teistest taastuvatest energiallikatest T

Geograafia

12

docx

Suurbritannia ja Brasiilia võrdlus

uue metsa teket. Mõlema riigi andmeid vaadates on märgata seda, et enamus metsa kuulub eraomandile Brasiilia puhul 288 miljonit hektarit ja Suurbritannias 70%. Kaitsealla võetud või riigile kuuluv metsa ala on Suurbritannia puhul 30% ja Brasiilial 124 miljonit hektarit. Lugedes ja võrrelnud erinevaid andmeid on näha, et metsamajanduses ning puidutööstuses on arengu riik Brasiilia ja arenenud riik Suurbritannia. III. Energiamajandus Valdkond Brasiilia Suurbritannia Elektri tootmine (miljardit kWh) 537.6 [1] 335 [2] Elektri eksport (kWh) 467 millionit [1] 2.72 miljardit [2] Elektri tarbimine (miljardit kWh) 483.5 [1] 319.1 [2] Elektri import (miljardit kWh) 40.33 [1] 20.5 [2]

Keskkonnageograafia

11

pdf

Austraalia ja Alþeeria võrdlev referaat

metsaala 11% võrra ning Alžeerias 12% võrra. Puidutoodete eksport on Austraalias palju suurem, kui Alžeerias, kus eksporditakse ~5M $ väärtuses puidutooteid ja ~26M $ väärtuses paberitooteid, Austraalias aga eksporditakse ~2B $ väärtuses puidutooteid ja ~2B $ väärtuses paberitooteid. Ka puidutoodete eksport on Austraalias (1.83B $) Alžeeriast (4.92M $) suurem ning suurem on ka pabertoodete eksport, Austraalias 3,12B $ ja Alžeerias 826M $.  3. Energiamajandus Võrdlev tabel. Võrreldavad näitajad Austraalia Alžeeria Elektrifitseerimine (% kogu 10042 99,443 elanikkonnast) Elektrikasutus (kWh aastas) 229,4 B44 55,96 B45 Fossiilse energia toodang (% 7246 9647 kogu energiast) Tuumaenergia toodang (% 048 049 kogu energiast)

Riigi tutvustus

15

doc

Kuuba

Suure osa masinaid impordib Kuuba USA'st umbes 150 miljoni dollari eest aastas. Masinatööstus on Kuubal tähtis osa nii toiduainetööstuses kui keemiatööstuses. Agraar: 5.1% Tööstus: 27.2% Teenindav: 67.6% (2006 est.) Viimasel ajal on Kuuba keskendunud just turismile, milles masinatega on suhteliselt vähe tegemist. Turismist tuleb üsna suur osa Kuuba majandusu sissetulekust. (Factbook; 2007)  Kuuba energiamajandus Elektrienergia Elekter ­ toodang: 15. miljardit kWh (2005) Elekter ­ tarbimine: 14. miljardit kWh (2004) Elekter ­ eksport: 0 kWh (2004) Elekter - import: 0 kWh (2004) Kui võrrelda Kuuba elekritootmist Eesti omaga, kus see on 9,2 miljardit/kWh, siis rahvaarvude suhet vaadates on Kuuba vähemarenenud riik kui Eesti. Elektrienergia import ja eksport Kuubal puudub, arvatavasti nii geograafilise asukoha kui poliitiliste põhimõtete tõttu.

Geograafia

18

doc

Saudi-Araabia

lahe põhjast. Leidub ka maagaasi. Linnadesse kerkib üha uusi ja uusi araabia ülikute losse ning lihtsad töölisedki elavad Araabia naftariikides jõukalt. Riigi arengutase · Saudi-Araabia kuulub Araabia regiooni. · Saudi Araabia inimarenguindeks on kõrgem, kui kogu Araabia regioonil. 1975. Aastal oli inimarenguindeks 0,611 ja 2005. Aastal 0,812 sarnasel tasemel nagu Ladina- Ameerika ja Kariibi regioon.  · Võrreldes Saudi Araabia ja Austria inimarenguindeksit, on Austria indeks 2005. Aastal kõrgem(0,944) ning Saudi Araabia madalam (0,777) · Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia madalam (13825 $/in) Seega Saudi Araabia SKT on ligi 20000 $ väiksem. · Põhjendaks ilmselt rahvaarvuga. Saudi Araabia oli 2003. Aastal 26 400 000 inimest. Austrias on rahvaarvuks 8 000 000 inimest. Inimarenguindeksi osakomponendid

Geograafia

22

doc

Argentina riigi andmed

Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1  Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid...........................................................................

Geograafia

21

docx

Saudi Araabia referaat

Tõus on olemas, kuid võrreldes teistega suhteliselt väike. 0,395 - 0,511 Tabel : Regioonide inimarenguindeksi muutused 1975-2005 Allikas: The 2008 Human Development Report. Saudi Araabia kuulub Araabia regiooni. Saudi Araabia inimarenguindeks on kõrgem, kui kogu Araabia regioonil. 1975. Aastal oli inimarenguindeks 0,611 ja 2005. Aastal 0,812 sarnasel tasemel nagu Ladina-Ameerika ja Kariibia regioon. Võrreldes Euroopaga on Saudi Araabia vähem arenenud. Näiteks Austria indeks on 2005. aastal 0,944 ning Saudi Araabia 0,777. Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia madalam (13825 $/in) Seega Saudi Araabia SKT on ligi 20000 $ väiksem. Põhjenduseks on ilmselt rahvaarv. Saudi Araabial oli 2003. aastal 26 400 000 inimest, Austrias kõigest 8 000 000 Riik IAI indeks Koht Keskmine Täiskasvanut SKT maailma oodatav e (üle 15.a) inimese

Geograafia

38

pptx

MAROKO Riik

SKP: 53,7 miljardit SKP kasv: 2,5% aastas Inflatsioon: 2.1% aastas Töötusemäär: 9,7 % rahvastikust Eksport: Riided ja tekstiil, elektroonilised osad, Eksport kala, aedviljad, sitrusviljad, nafta fosvorväetis. Import: tekstiil, nafta, nisu, kommunikatsiooni varustus, seadmeid , elektrienegriat, gaasi ja plastmassi. Graafikutelt on näha, et imporditakse rohkem kui eksporditakse. Nii import kui ka eksport kasvavad alates aastast 2007.  Energiamajandus Elektrienergja kasutus riigis: 22.21 billion kWH (2009) Asub elektrienerja kasutuse poolest edetabeli 69. asukohal. Kütuste kasutaine riigisiseselt Naturaalset gaasi kasutakse 570 million cu m (2010) riik asub 98. asukohal Petrooliumi kasutakse 203,600 0,04 Fosiilsedkütused bbl/day (2011) Hüdroenergia Petrooliumi ekporditakse 0,21 Teised

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)