Austraalia kliima, maastik ja loomad (1)

Austraalia
Maastik
Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu . Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvedes on vett harva. Näiteks Eyre`i järv oli enne 1950. aastat terve sajandi täiesti kuiv.
Kliima
Austraalia asub täielikult lõunapoolkeral. Austraaliat ümbritsevad soojaveelised India- ja Vaikne ookean. Austraalia põhiosa asub troopilises kliimavöötmes. Parasvöötmesse jääb ainult Tasmaania; põhiosas valitseb lähisekvatoriaalne kliima. Ida- ja edelarannikul kõrguvad mäestikud eraldavad mandri siseosa mere mõjust, seetõttu on seal valdavalt mandriline kliima. Kõrbed ja poolkõrbed hõlmavad Austraaliast 2/3. Austraalia on lõunapoolkera kõige kuumema kliimaga manner . Suvel (detsembrist- veebruarini) tõuseb siseosas temperatuur üle 30˚, jahedam on ainult Tasmaanias , kus on sooja 15- 20˚. Talvel on kõikjal pluss 20-25˚, Tasmaanias 10˚. Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500- 2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Austraalia sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad. Seal puhuvad kagupassaadid ja sajab ühtlaselt kogu aasta. Siseosa kõrbetes on sademeid alla 250 mm aastas, mõnel aastal ei saja üldse. Loodeneeme ja Sydney ´t ühendavast joonest lõunapool on vihmaperiood talvel, kui puhuvad lääne tuuled. Suvi on kuiv. Kagurannikul Sydney`st lõuna pool, sajab ühtlaselt kogu aasta, veidi rohkem ainult talvekuudel, kui tugevneb tsüklonite tegevus.
Loomad
Austraalia loomastik on väga omapärane, kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril . Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid v.a. inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi