Pärast Saksamaa okupatsiooni Poolas nimetati linn ümber Auschwitziks. Alguses oli laager terviklik (1.03 1942 22.11. 1943) ning komandant Rudolf Hössi valve all. Heinrich Himmler, kes oli mõjuvõimas saksa poliitik, käskis ümber korraldada kolmeks eraldiseisvaks laagriks. Auschwitz I, Oswiecimi nö. pea-laagris oli 1944. aasta augustis umbes 16 000 vangi. Selles osas elasid ka SS-lased (saksa `politseinikud') ning juhtkond. Samuti asusid Auschwitz I-s mõned varustuse poed, töötoad ja SS-laste `firmad'. Auscwitz II-Birkenau. Suurim osa, millel oli ligi 40 kõrval- ja alalaagrit. Kolme aasta jooksul, mil see koonduslaagri osana toimis, oli sel mitu eesmärki. 1941. aastal ehitustööde algades pidi see tulema 125 000 sõjavangi laagriks. 1942. aastal avati see Auschwitzi laagri osana ja sai samal ajal juutide põhiliseks hukkamispaigaks. Põhiline osa ilmselt kuskil 90% - ohvritest Auschwitzi koonduslaagris surid Birkenaus. See
oma asjad maha jätma ning gaasikambritesse astuma. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Auschwitz 1 Vange koheldi julmalt 3 sept 1941 kasutati esmakordselt surmavat gaasi, 600 venelase ja 250 juudi eduka tapmise järel võeti kasutusele Eraldi gaasikambrid ja krematooriumid Auschwitz II- Birkenau Suurim laager Pidi mahutama 125 000 inimest Koosnes 40 laagrist 1942 esimene gaasikamber "Pisike punane majake " Eesmmärk uurida juute ja nende peal inimkatseid teha Kümnest üheksa olid juudid Auschwitz III - Monowitz Tööstuspiirkond Poolakad, kes olid võimelised jäid linna tehast ehitama Kõik pidid tööd tegema Ähvardati saata Birkenausse, kui tööd ei tee Click to edit Master text styles Second level Third level
uurijatele , et teda hoiti pühas saladuses peaaegu 50 aastat . Sellele ongi pühendatud inglise ajaloolase Vivian Birdi raamatuke (115 lk) , nimetusega ,,Auscwitz : The Final Count ,, , välja antud 1999 a. jaanuaris , 2000 a. mais ja juba peale autori surma -2006 a. oktoobris . Seda teost on võimalik ingliskeelsena tellida : The Barnes Review , Box 15877 , Washington , D C 20003 Auschwitz -Birkenau Oswiecim ,,Auschwitz" , kurva kuulsusega kontsentratsioonilaager Poolas , sai sünonüümiks ajaloolisele perioodile , mida me mäletame nagu ,,holokaust" . Pea 50 aasta vältel õppisid kogu maailma koolilapsed , et ,,kuuest miljonist juudist , kes sakslaste poolt hävitati , hukkus neid süütuid hingi neli miljonit Auschwitzi gaasikambrites ,, . Esimene avalik avaldus sellest , et Auschwitzis hukkus minimaalselt 4.000.000 , ilmus 7 mail 1945 a.
1.6 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja ,,juudiküsimuse lõpplahenduse", mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagriteisse. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz, Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskond võttis hukatavailt ära kõik väärtesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära kõik juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäetutele tätoveeriti käevarrele numbri, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel
Koonduslaagrite asukad, sh juudid olid orjatöölisteks kohapeal. Siiski ei tähendanud see, et oleks loobutud Euroopa juutide hävitamisest, üksnes nende tööjõudu taheti enne nende surma ära kasutada. Sel otstarbel tehti laagritesse saadetavate hulgas valik: tugevamad valiti välja töö jaoks, nõrgad, vanad ja lapsed läksid otse gaasikambritesse. Kuuest surmalaagrist olid neli (Chelmno, Belzec, Sobibor, Treblinka) üksnes tapaasutused, samal ajal kui Auschwitz ja Majdanek omasid topelteesmärki – ohvreid ühtaegu nii vangistada kui ka tappa. Näiteks Auschwitz koosnes kolmest kompleksist: Auschwitzi põhilaager oli kõigi etnilise tagapõhjaga vastaste vangistuseks; Ausschwitz-Birkenau, kus gaasikambrites plaanipäraselt tapeti juutidest ohvreid ja samuti suur hulk mustlasi; Auschwitz-Buna, mis oli orjatöölaager keemiatööstuse jaoks. Riigi Julgeoleku Peaamet (RSHA) mängis juhtivat osa genotsiidi üleüldises organiseerimises, k.a ohvrite
Sissejuhatus Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki. Holokaust on tot
Valvemeeskonnad võtsid hukatavailt ära kõik väärisesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäänutele tätoveeriti käsivarrele number, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel orjatööl, nende kallal saadeti korda julmi meditsiinilise katseid. Kurnatud ja nõrkenud saadeti hukkamisele. Ainuüksi Auschwitzis mõrvati alates 1942. aastast erinevatel hinnangutel 1,25-2 miljonit inimest. 1942. aasta kevadel toodi Eestisse esimesed juudid väljastpoolt Poolat ja Saksamaalt ning suunati nad töölaagritesse. 16. märtsil 1943 andis Hermann Göring salajase korralduse: Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja kasutusalevõtmine on sõjanduse vallas tähtsaim ülesanne Baltimaades. Selleks tuli Ereda ja Vaivara lähedale rajada kaks uut õlitehast.
Holokaust Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid mustlased, juudid, poolakad ja venelased. Kuid siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist kuni 6,2 miljonini. Enne Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal oli Eestis ainult 4500 juuti. 1940. aasta juunipöörde järel likvideeris Nõukogude võim Eestis juba juulis juudi kultuurautonoomia ning sulges juuli-augusti jooksul kõik juudi seltsid Eestis, ühingud ja korporatsioonid. Massilise küüditamise ajal 1941. aasta juunis saadeti vangilaagritesse ja pagendusse umbes kümme protsenti Eesti juudi elanikkonnast. Küüditatute osakaal Eesti juutidest oli seega vä
Laastati juutide ärisid, eramaju ja sünagooge Hukkus 91 juuti, 30 000 viidi koonduslaagrisse, kust nad hiljem vabanesid Määrati juutidele trahvid Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud." Koonduslaagrid Koonduslaagreid hakati ehitama kohe pärast Hitleri võimuletulekut (nt Dachau avati 9. märtsil 1933) Oli erinevaid tüüpi laagreid nt töölaagrid, surmalaagrid Paljud surid kurnatusse või hukkusid juba enne laagrisse jõudmist Laagrites kasutati neid orjatööl Kuulsaim laagritest on Auschwitz Vangide peal tehti ka meditsiinilisi katseid Kõige kuulsam eksperimenteerija oli Dr Josef Mengele Holokaust Eestis Enne 1940. aastat oli Eestis 4500 juuti 1940 likvideeris NL kõik juudi seltsid Eestis 1941 juuni küüditati umbes 10% juutidest 1941 juuli kuni 10. september omaalgatuslik juudivastane tegevus, repressioonid ja hukkamised Juudi noorukid osutasid vastupanu Tartu tänavatel 11.september 1941 saksa okupatsioonivõimude poolt plaanipärane juudi rahvusest elanike hävitamine
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visati Itaalia Rahvasteliidust v�
110 km põhja pool. Sinna on võimalik sõita autoga (kestus kaks tundi), rongiga või bussiga. Teised suuremad linnad Zakopane juures on Katowice (200 km) ja Czestochowa (250 km). Riigipiir Slovakkiaga asub Lysas ja on ainult 23 km linna keskusest. See annab suurepärase võimaluse külastamaks Slovakkia kuulsaid kuurorte nagu Tatranska Lomnica ja Stary Smokovec, samuti ka linnu nagu Poprad ja Kezmarok. 4. Oswiecim Tagasihoidlik provintslinn Oswiecim, rohkem tuntuid oma Saksa nime järgi Auschwitz, oli tunnistajaks kurjusele, mille põhjustas inimkond. Ligikaudu 1,5 miljonit inimest hukkus suurimas Natsi hävituslaagris Teise maailmasõja ajal. Õudne ekspositsioon endises laagris paneb külastajad 17 mõtlema põhilistele inimväärtustele nagu humaansus ja inimväärikus. Oswiecim on linn, kus elab umbes 45 000 inimest, ja on oluliseks kaubandus-ja tööstuslinnaks. Kuigi enamus inimesi Poolas ning maailmas seostavad linna
Neid hävitati, saades osaks üheks kuuest miljonist, kes olid langenud juudiviha ohvriks. Juudid ei teadnud, mis neist edasi saab ning paanikat hoiti eemal. Gaasikamber oli nagu duširuum. Enne sisenemist kästi juutidel võtta riided seljast. Riided pidi korralikult kokku panema ja kingad kokku siduma. Et vale oleks usutavam, anti paljudele kätte tükk seepi ja lubati tass kohvi peale dušši. Kui ruum oli juute täis, suleti uksed ning gaas keerati lahti. Viisteist minutit karjeid ja kõik oli läbi. Laipadel eemaldati kuldhambad, abielusõrmused ning naistel ka juuksed. Kehad viidi põletusashjudesse. Selline rutiin kestis aastaid ning samal ajal tuhamäed kerkisid. Need, kes tegelesid juutide hävitamisega, neil puudus süütunne. Adolf Eichmann isegi ütles: „Ma hüppan naerdes oma hauda mõtte pärast, et minu südametunnistusel on viie miljoni juudi elud ning see on mulle suureks rahulduseks.“ 1.3.1. Lõpp
ÜRO-l oma rahuvalve jõud *I & II MS SARNASUS/ERINEVUS Sarnasused: o Palju hukkunuid (tsiviil) o Suured materiaalsed kahjud o Muutus Euroopa poliitiline kaart Erinevused: o Genotsiid o Külm sõda o I MS kadunud põlvkond 10. Eesti iseseisvuse kaotuse põhjused ja käik 19391940. Eesti okupeerimine ja sovetiseerimine 1940.- 41.a. Küüditamine. *EESTI 1939a SÜGISEL Rahvusvaheline olukord: 23aug1939 MRP 1sept Smaa kallaletung Poolale Eesti raskes välispoliitilises olukorras Sept keskel EV & NSVL läbirääkimised 15sept 1939 Tlna sadamasse Poola allveelaev Orzel Interneerimine neutraalse riigi territooriumile sattunud sõdiva riigi sõjaväelaste kinnipidamine ja neilt relvade ära võtmine Baaside lepingu sõlmimine: 17sept 1939 NSVL Poolale kallale, Orzel põgenes
sai Saksa Töölispartei (Deutsche Arbeiterpartei). Selle juhtide hulgas olid väga parempoolsete natsionalistlike vaadetega mehed, kes soovisid kättemaksu Versailles' rahu eest ja süüdistasid sõja kaotamises sotsiaaldemokraate ning juute. Partei oli seotud antisemiitliku Thule Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid. Juulis 1919 liitus selle Töölisparteiga Austriast pärit kapral Adolf Hitler (1889-1945), kellest kujunes Müncheni õllekeldrites peatselt tunnustatud kõnemees. Austriast pärines ka partei uus, 24.02.1920 vastu võetud nimi Natsionaalsotsialistlik Saksa
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid N
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõ
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-baltikumis omad seadused
alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. · Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti. · Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes eraldatud linnaosades. · Koonduslaagrites tapeti kokku 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, Treblinka (Poola territooriumil) Vastupanuliikumine ja selle erinevad vormid · Osutasid natsireziimile vallutatud aladel elavad rahvad. · Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane propaganda, diversioonid, sabotaaz ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.). · Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. · Tsehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a
II maailmasõda ja külm sõda SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:
II maailmasõda II ms põhjused: 1. Pariisi rahukonverentsi ja Versailles rahu mõju (Sks rahulolematus lepingu tingimustega) 2. Rahvasteliidu tegevus (polnud võimeline oma ülesannetega toime tulema ega suurriike ohjeldama) 3. Hitleri ja Stalini ambitsioonid (Hitler tahtis saksa rahvale suuremat elamisruumi, Stalin tahtis kommunismi üle maailma levitada) 4. Lepituspoliitika 5. Majanduskriis (inimesed pooldasid kõva käe poliitikat, mis omakorda tugevdasid diktatuure) 6. MRP (Ida-Eur jaotamine Sks ja NL vahel; mittekallaletungileping omavahel) MRP: Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikide tsoon Saksamaa ja Nõukogude
● 1938.a. nov. nn.”Kristallöö” – pogrommide kõrgpunkt HOLOKAUST ● „Kristallöö“ järel viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. ● 1939.a. kui algas II maailmasõda koondati juudid üle rahvastatud getodesse. ● 1941.a. kui Saksamaa alustas sõda Nõukogude Liidu vastu, loodi spetsiaalsed tapmiskomandod juutide hukkamiseks. ● Algas Lääne - Euroopa juutide deporteerimine Poola getodesse ja vangilaagritesse. Suuremad vangilaagrid - Auschwitz, Treblinka, Dachau, Buchenwald ● Holokausti ohvrite arvuks hinnatakse 5-6 miljonit. ● Mõistest - “holokaust” kr. k. holokauston (‘täielikult põlenud/ohverdatud”) - põletusohver ● Holokausti kvalifitseeritakse rahvusvahelise õiguse seisukohalt juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiidiks Teise maailmasõja ajal ● Genotsiid - tahtlik tegevus, millega soovitakse hävitada täielikult või osaliselt mingi
erinõupidamiste ning Punaarmee ja Balti Laevastiku ning Siseasjade Rahvakomissariaadi mitmesuguste tribunalide otsustel toime järgmised inimsusevastased kuriteod: 1) vähemalt 179 isiku surmamõistmine ja hukkamine enne Eesti vallutamist Saksamaa poolt; 2) umbes 6700 isiku vangistamine ja saatmine Nõukogude Liidu vangilaagritesse. Nendest hukati või suri vähemalt 4200; i 3) Rohkem kui 10 000 inimese küüditamine Nõukogude Liitu 14. juunil 1941. ii 4) Eraomandi ja maa võõrandamine, kodanikuühenduste sulgemine, eeltsensuuri kehtestamine, ajalehtede ja ajakirjade sulgemine, haridussüsteemi ümberkorraldamine nõukogude mudeli järgi jms. Pärast sõja algust Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel pandi Nõukogude Liidu riigi-, partei- ja sõjaväeasutuste korraldusel ning Punaarmee, Balti laevastiku ja
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Vene
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma
Poola vallutamise järel 1939 aeti sealsed juudid nende kodudest välja ning suleti erireziimidega linnaosadesse- getodesse. Suurim geto rajati Varssavis, kuhu aeti kokku 0,5 miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941 alul andis Hitler käsu hakata koonduslaagris juute hukkama. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopasse rajatavaisse hävituslaagriteisse. Ka getodest tuli juudid sinna saata. Poola territooriumile rajati 6 surmalaagrit- Auschwitz, Treblika, Majdenek, Sobibor jt. Mujale sakslaste poolt vallutatud aladele rajati sadu väiksemaid koonduslaagreid. Selliseid laagreid oli ka Eestis. Saksa koonduslaagrites tapeti kuni 11 000 000 inimest, nendest 5-6 000 000 olid juudid- see on üle 2/3 sõja Euroopas elanud juutidest. Peale juutide hävitati veel homosid, mustlasi jne. Eesti 1950 14. aprill 2009. a. 15:28 1. 2 peamist leeri Eesti NSV padrikus ? 2. Füüsiline terror Eestis 3. Metsavendade tegevus 4
August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Klaid Melnikov EESTI MEHED II MAAILMASÕJAS- EESTI LEEGION Referaat Karksi-Nuia, 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Eellugu ja Eesti Leegioni moodustamine................................................................4 Leegioni väljaõpe ja Narwa pataljon*.....................................................................5 Idapataljonid ja julgestusgrupid.............................................................................. 8 Eesti sõjakangelased............................................................................................ 10 Lõpetuseks........................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 13
Vene eriteenistusel oli 4 Courtois, S. & Werth, N. & Panne, J.-L. & Paczkowski, A. & Bartosek, K. & Margolin, J.-L. Kommunismi must raamat. Tallinn: Varrak, 2000. Lk 286. 5 Op. cit. Lk 287. 6 Op.cit. Lk 293 5 tööd küllaga.7 Kahtlastel asjaoludel hukkusid mitmed trotsistliku opositsiooni liikmed. Teiste hulgas surid trotsistliku opositsiooni rahvusvahelise sekretariaadi juht Rudolf Klement 1937 aastal ja Trotski poeg Lev Sedov 1938 aastal. 8 Stalinile oli suurimaks pinnuks silmas loomulikult tema opositsionäär Lev Trotski ise. Trotski tegevus mõjus jätkuvalt halvasti kommunistliku partei sisekliimale. Stalin soovis Trotski surma. ,,Sudoplatov (NSVL-i välisluure ametnik T.L.) tunnistas, et 1939. aasta märtsis olid Beria ja Stalin talle isiklikult ülesandeks teinud Trotski mõrvamise. Stalin teatas talle: ,,Trotski [...] tuleb aasta jooksul kõrvaldada
13.a teine maailmesõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel". Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000 eestlase. Holokaust Väga vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakiusamine sai Saksamaal al
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: · rahutused sõjaväes 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist · majanduslik kaos tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe · keisrivõimu autoriteedi langus õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai "pühamees" Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada · rahulolematuse üldine kasv põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse Ingl tü
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: rahutused sõjaväes – 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist majanduslik kaos – tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada rahulolematuse üldine kasv – põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada si
nimeks sai Relva-SS Eesti 3.brigaad. Moodustati kaks kahepataljonilist jalaväerügementi, kergesuurtükiväedivisjon ja muud eriüksused. Brigaadi rügemendid kandsid numbreid vastavalt 42. ja 43. 42. rügemendi ülemaks määrati Henn-Ants Kurg, pataljoniülemateks tema rügemendis olid Harald Riipalu ja Elmar Lang. 43. rügementi juhtis Juhan Tuuling, tema rügemendi esimese pataljoni ülem oli algul Ain-Ervin Mere ja seejärel Udo Parrest, teise pataljoni ülem algul Erich Palk ja seejärel Rudolf Bruus. Brigaadi juurde moodustatud 53. suurtükiväegruppi juhtis Aleksander Sobolev ja 53. õhutõrjegruppi Fritz Bergmann. Brigaadi reservpataljoni ülemaks määrati 42. rügemendi adjutant Fritz Störz. Igas rügemendis oli kaks pataljoni, kummaski neli kompaniid. Rügemendi ülemale allusid veel toetusüksused: 13.kompanii ehk jalaväe-saatekahurite patarei, 14.kompanii ehk tankitõrjepatarei ja 15.pioneerkompanii. Peale nende veel siderühm, staabikompanii töökodade, vooride ja
1. Rahvusvaheline olukord I ms järel Võitjad Atant GB, Prantsusmaa, USA Venemaa probleem mis Venemaast saab? Kaotajad Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Compiegne'i rahu vaherahu Saksamaaga, sõjategevuse lõpp 11.11.18 Pariisi rahukonverents Versailles rahuleping võitjariikide ülekaal maailma kujundamisel 2. Pariisi rahukonverents 1919-1921 Kohal olid kõik riigid, kes olid olnud Saksamaa või selle liitlastega sõjajalal, kaotajad kohale ei kutsutud. Võitjariigid lähtusid oma huvidest. Venemaast oli saanud vaenlane, kuna kerkis üles maailmarevolutsiooni oht. Prantsusmaa arvas, et Saksamaa peab kõigeeest vastutama ja leping peab olema võimalikult karm. USA arvas, et leping ei tohi olla karm, kuna Saksamaa võib hiljem kätte maksta. GB, et Saksat tuleb õiglaselt karistada, seisukohad USA ja Prants vahel. Otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. 2.1 Versaille rahuleping allkirjastati 28.06.1919, millega m�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
