50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-06-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
juura juura
Õppematerjali autor
Teise maailmasõja ajal juhtis natsilikku saksamaad Adolf Hitler. Tema ideoloogia seisnes kõikide juutide ning muude vähemusrahvaste hävitamises Saksmaal. Tuhanded inimesi täis rongid viisid vangid koonduslaagritesse üle Euroopa. Suuremad laagrid jäid tolle-aegse Saksamaa, praeguse Poole, aladele. Suurim surmalaager asub praeguse Poola lõuna osas Oswiecimis. Pärast Saksamaa okupatsiooni Poolas nimetati linn ümber Auschwitziks. Alguses oli laager terviklik (1.03 1942 22.11. 1943) ning komandant Rudolf Hössi valve all. Heinrich Himmler, kes oli mõjuvõimas saksa poliitik, käskis ümber korraldada kolmeks eraldiseisvaks laagriks. Auschwitz I, Oswiecimi nö. pea-laagris oli 1944. aasta augustis umbes 16 000 vangi. Selles osas elasid ka SS-lased (saksa `politseinikud') ning juhtkond. Samuti asusid Auschwitz I-s mõned varustuse poed, töötoad ja SS-laste `firmad'. Auscwitz II-Birkenau.
Holokaust Eestis Enne II MS elas Eestis u 4400 juuti Juuni 1941 Nõukogude võimud küüditasid 400 Vmle Koos Punaarmeega lahkus 3000 juuti 1000 kodumaale jäänud juuti hukati salaja Eesti kuulutati Wannsee konverentsil juudivabaks Auschwitz Suur tööstuse ala, rikas maavarade poolest Kokku48 laagrit Asus Lõuna-Poolas Auschwitz 1 juhtumiskeskus, hukati u 70 000 inimest, põhiliselt poolakaid ja nõukogude sõjavange Auschwitz 2 hävitamise laager, hukati u 960 000 juuti Auschwitz 3 - tööstuspiirkond Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Auschwitz Ohvrid saabusid rongidega, tavaliselt pungil täis kaubavagunites Teatati, et olid tulnud tööle Kõigepealt aga tuli "desinfitseerimise" jaoks lahti riietuda ja "dusi all käia"
uurijatele , et teda hoiti pühas saladuses peaaegu 50 aastat . Sellele ongi pühendatud inglise ajaloolase Vivian Birdi raamatuke (115 lk) , nimetusega ,,Auscwitz : The Final Count ,, , välja antud 1999 a. jaanuaris , 2000 a. mais ja juba peale autori surma -2006 a. oktoobris . Seda teost on võimalik ingliskeelsena tellida : The Barnes Review , Box 15877 , Washington , D C 20003 Auschwitz -Birkenau Oswiecim ,,Auschwitz" , kurva kuulsusega kontsentratsioonilaager Poolas , sai sünonüümiks ajaloolisele perioodile , mida me mäletame nagu ,,holokaust" . Pea 50 aasta vältel õppisid kogu maailma koolilapsed , et ,,kuuest miljonist juudist , kes sakslaste poolt hävitati , hukkus neid süütuid hingi neli miljonit Auschwitzi gaasikambrites ,, . Esimene avalik avaldus sellest , et Auschwitzis hukkus minimaalselt 4.000.000 , ilmus 7 mail 1945 a.
1.6 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja ,,juudiküsimuse lõpplahenduse", mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagriteisse. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz, Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskond võttis hukatavailt ära kõik väärtesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära kõik juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäetutele tätoveeriti käevarrele numbri, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel
Taasiseseisvunud Eesti ajalooõpikutes on holokausti käsitletud nii Eesti ajaloo kui ka üldajaloo kursuses traditsiooniliselt Teise maailmasõja kontekstis. Viimase 10 aasta jooksul on teema aktualiseerunud ka välispoliitikas ning saanud avalikuks diskussiooniallikaks. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse otsusele 6. augustist 2002 on 27. jaanuar nimetatud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevaks. 27. jaanuar on Auschwitzi koonduslaagri vabastamise aastapäevana valitsuse hinnangul sobivaim kuupäev, teadvustamaks erinevate inimgruppide tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi
(Poola) ja Saksamaalt ning suunati nad töölaagritesse. 16. märtsil 1943 andis Hermann Göring salajase korralduse: Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja kasutuselevõtmine on sõjanduse vallas tähtsaim ülesanne Baltimaades. Selleks tuli Ereda ja Vaivara lähedale rajada kaks uut õlitehast. Tööjõuküsimused lahendati Vaivara koonduslaagri rajamisega. Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon. See oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus muuhulgas uuriti ka kohalesaabunute füüsilist seisundit. 1943 1944. aastani loodi siin terve hulk suuremaid ja väiksemaid laagreid: Auvere, Aseri, Ereda, Jägala, Kohtla, Narva-Jõesuu, Vaivara I ja II, Narva, Sonda, Kunda, Kuremäe, Kiviõli, Klooga koos harulaagriga Laokülas, Jõhvi, Viivikonna, Lagedi, Putki (Virumaal Kose vallas), Soski (Vasknarva vallas) jpt. Osa laagreid tegutses lühemat, osa pikemat aega. Kiviõli koonduslaager
Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja kasutusalevõtmine on sõjanduse vallas tähtsaim ülesanne Baltimaades. Selleks tuli Ereda ja Vaivara lähedale rajada kaks uut õlitehast. Tööjõuküsimused lahendati Vaivara koonduslaagri rajamisega. Vahialused rakendati põlevkivi kaevandamisel ja selle kütuseks ümbertöötlemisel. Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon. Vaivara oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus muuhulgas uuriti ka kohalesaabunute füüsilist seisundit.1943. aasta augustis-oktoobris toodi Eestisse sunnitööle umbes 10 tuhat juuti. Saksa väejuhatuse otsuse põhjal asuti laagrite abiga kindlustama Eesti idapiiri. Ehitati kaitserajatisi, valati nende jaoks betoonblokke, remonditi teid ja raudteid, raiuti metsa jm. 1942-2944 hukkus Eesti laagrites mahalaskmise, haiguste ja nälja tõttu ca 10- 15 tuhat juuti
ergutamiseks. Eestis toimuvad Holokausti Mälestuspäeva üritused mainitud kuupäeval alates 2003. aastast. Päeva tähistatakse mälestusüritustega kas 27. jaanuaril või lähimal argipäeval, kui 27. jaanuar juhtub kalendris kattuma puhkepäevaga. Esimest korda tähistati holokaustipäeva Saksamaal 1996. aasta 27. jaanuaril Natsionaalsotsialismi Ohvrite Mälestuspäevana. Daatum valiti kuupäeva järgi, mil Punaarmee vallutas 1945. aastal Auschwitzi koonduslaagri Poolas. Holokausti mälestuse globaliseerimise algatas 1998. aastal Rootsi tollane peaminister Göran Persson. Kaks aastat hiljem, 27. jaanuaril 2000 kogunesid Stockholmi 44 riigi valitsuse esindajad, et arutada holokausti hariduse, mälestamise ja uurimise küsimusi. Foorum lõppes üksmeelse deklaratsiooni allakirjutamisega, mis tunnustas Holokausti Mälestuspäeva. Seejärel loodi valitsuste ja vabaühenduste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid