Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Augustikuu arvustus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Augustikuu arvustus #1 Augustikuu arvustus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karin Valt Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
pptx

Teatrilavastuse arvustus

Teatrilavastuse arvustus Anita Vreimann Aysel Metsik 11.ms Arvustus Arvustus on ajakirjanduszanr, mis tutvustab mingit teost või sündmust, analüüsib seda ja annab põhjendatud hinnangu. Arvustada võib teatri- filmi-, muusika-, kirjandus- või muid sündmusi ja teoseid. Ole informatiivne ja kasulik- ole konkreetne ja arvustatava asja suhtes asjakohane, kirjelda seda, mida ka teised võiksid tõenäoliselt kogeda. Kirjelda, mis meeldis või ei meeldinud. Ole aus- Inimesed loevad arvustusi, et saada teada tõeliste inimeste tõelistest kogemustest, seega ole autentne. Kirjelda arvustustes vaid iseenda vahetut kogemust vastava asja suhtes. Proovi oma kogemust võimalikult täpselt kirjeldada, hõlmates nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Ole austav- Isegi kui oled vihane, proovi anda asjalik tagasiside

Kultuur
thumbnail
2
docx

Teatriarvustus

Teatriarvustus ’’Hea põhjatuule vastu’’ Kristen Esietendus 28. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas. Järgmine etendus: 17.12 - 19:00. Näitlejad: Elina Purde (Emma Rothner), Andres Mähar (Leo Leike) Lavastaja: Rein Pakk Autor: Daniel Glattauer Tõlge: Piret Pääsuke Dramatiseering ja lavastus: Rein Pakk Lava ja kostüüm: Annika Pakk Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres Valguskunstnik: Imbi Mälk Elina Purde on sündinud 7. veebruar 1983. Rakveres. Ta on lõpetanud Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli.

Eesti keel
thumbnail
1
doc

Muusika arvustus

kiituseks esitavaid vaimulikke laule. Toimumiskohaks oli Narva Aleksandri kirik ning algusajaks määrati kell kuus. Rahvast muidugi ei olnud palju, kuna religioosne muusika on omapärane ning vastab isiksuse maitsele. Mul oli lisaks antud ülesanne, mis nõudis meloodiasse süvenemist. Nimelt pidin ma muusika tunniks kirjutama arvustuse ning sealses tekstis kirjeldama tekkinud tundeid ja sisehääli. Kauaoodatud etendus kandis nimetust ,,Pildid Lauludest". Muusikuteks olid Virgo Veldi (saksofon) ja Ulla Krigul (orel), kes mängisid eesti heliloojate teoseid. Mõlemad pillimehed olid lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning edukalt osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest meistriklassidest, saavutades mitmeid eripreemiad. Ma arvan, et solistid väärivad tõepoolest aukohti, sest koostöö käigus suutsid nad suurepäraselt väljendada oma nägemust eesti vaimulikust laulust.

Muusika
thumbnail
2
docx

Sokrates arvustus

Sokrates Arvustus Lavastus rääkis Sokratesest, kellest sai antiikaja demokraatliku Kreeka ohver. Sokratese lavastaja ja autor Aare Toikka tegi ära imelise töö, et teos Vat teatri laval vaatajateni tuua. Näitlejate valikuga oli tabatud täpselt kümnesse. Minu lemmikuks kujunes Katariina Unti meisterlikus rolle kiirelt vahetada ja nendesse sisse elada. Etendus oli haarav ja huvitav. Lavastuse juures kõige meeldivam ja teistsugune oli see, kuidas näitlejad tulid vahepeal rollidest välja ja suhtlesid publikuga, ning see kuidas publik oli osa lavastusest. Seda, et etendus mind teisiti mõtlema pani ei saa ma öelda, sest pigem mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“ Enne esimese vaatuse lõppu, kui Sokrates (Raivo Trass) hakkas värisema, tekkis hirmutunne, et kas temaga võib midagi juhtuda. See jäigi mõistetamatuks, et kas härra elas rolli sisse või oli tal närv see

Filosoofia
thumbnail
1
doc

Cabaret arvustus

Cabaret Kogu perega sai käidud ka vaatamas John Van Druteni näidendi ja Cristopher Isherwoodi jutustuste ainetel muusikali ,,Cabaret" Nokia kontserdimajas. Muusikal on olnud tuntud väga pikalt. Seda arvestades olin nõus seda ka kohe vaatama minema. Veel mängis rolli peategelasena mängiv Tanja Mihhailova. Ta on olnud kunagi minu tantsuteener ja paratamatult on ta mulle sümpaatne. Kahjuks etenduses pidin ma lõppkokkuvõttes pettuma. Tanja lauluhääl oli muidugi väärt kuulata, kuid etendus polnud kõige parem. Olen kindel, et

Eesti keel
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett -

Kirjandus
thumbnail
6
docx

Conor McPhersoni etendus „Öörändurid”

rõõmu väikestest asjadest, et oleks võimalik edasi liikuda. Lugu, mis jutustatakse, on järgmine. Dublini äärelinnas üürib oma onu Maurice’i majas tuba, elu hammasrataste vahele jäänud Tommy, kes oma sõbra Dociga teeb koos juhutöid ning üritab saada rikkaks. Ühel õhtul toob Tommy koju läbi pekstud noore naise, Tommy annab endast parima, et olla võimalikult külalislahke ja lubab naisel isegi nii kauaks kui vaja tema juurde jääda . Võõra naise nimi on Amiee ning ta on Tommy suhtes alguses küll ebausaldav, aga leebub peagi, kuid oma taustast ja minevikust hoidub siiski rääkimast. Tommy kiindub Amiee’sse, kuid saab ootamatult teada oma sõbralt Docilt, et Amiee’l on tegelikult hulk probleeme ja ta teenib raha prostituudina. Üksinduse käes vaevleval Tommyl tekivad siiski tunded salapärase Amiee vastu ning tundub, et ka Amiee’t ei jäta Tommy täiesti külmaks. Nende õnneliku

Kirjandus
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas.

Kirjandus



Lisainfo

arvustus augustikuust

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun