Ristisõitjad
Kirjanik kujutab oma novellis vastikut ja masendavat maailma, kuhu preester on oma ameti tõttu juhtunud. Tema ülesandeks on
surmaminejatele jutlust pidada või nende pihtimust kuulata. Tegevus
algab agulis, rõhutud ja räpases meeleolus. Eemal suitses vabrik,
mille tolm kattis nii taimed kui lapste näod, nii aknad kui terved tänavad. Ilm oli veel palav ja see lisas olustikule veel
ebameeldivaid külgi.
Preestri esimene käik oli Anna Raudani juurde. Kuigi nimi on üsna
keskpärane, mõjub see isikupäraselt ja kõlavalt- täpselt Gailiti
stiil. Surija , lämbuvalt köhides ja abipaluvate silmadega , püüdis
rääkida preestrile ruttu, ruttu oma rohketest lastest ja suurest
armust, tahtis kõik hingelt ära saada. Kui naine lõpuks hinge
heitis, andis abikaasa preestrile raha, ise tigedalt urisedes
taevasõidupileti rahast, kuid preester lükkas põlastusega käe
eemale ja käskis hoolitseda koolnu laiba eest ning läks majast
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
121 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gulak
Õppematerjali autor
APOSTEL PEETRUS Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. El Greco. Apostlid Peetrus ja Paulus. Ermitaaz. Peterburi. Peetruse õige nimi oli Siimon. Jeesus ütles tema kohta emakeeles sõbralikult Keefas (aramea k. kivi, kalju). Et aga Uus Testament pandi kirja kreeka keeles, oleme meie harjunud suurt usumeest hüüdma kreekapäraselt Peetruseks (kreeka k. Petros, eesti k. Peeter, inglise k. Peter, prantsuse k. Pierre, vene k. Pjotr). Ka Peetruse noorem vend Andreas kuulus Jeesuse 12 jü
"Toomas Nipernaadi" November 2008 August Gailit Parvepoiss. Igal kevadel peatuvad parvetajad kunagise varga Habahannese talus. Peremees näitab siis oma valdusi ja tema tütar Mall näitab oma kleite ja ehteid. Sel aastal parvetajad aga ei peatu. Saabub Toomas Nipernaadi, kes parve ei oska üldse juhtida. Ta peatub hoopis vaeste naabrite, metsavahi Silver Kudisiimu ja tema tütre Loki, talus. Nipernaadi valetas Lokile, et on rikas. Ta jäi sinna kauemaks. Parandas Kudisiimu talu ja puhkepausidel mängis kannelt. Habahannes tuli
1. CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci. Cena. Santa Maria delle Grazie klooster. Milano. Vanadel roomlastel tähendas cena [loe: tseena] peamist söögikorda. Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga. Paasapüha, juutide suurim püha, on kevadel ja see on alati pühapäeval. Paasapüha aegu käidi Jeruusalemmas pidustustel ja ka Jeesus käis nii lapsena kui ka hiljem kevaditi Jeruusalemmas. Elu viimastel aastatel tavatses ta peatuda Betaania külas, mis paiknes linna lähedal Õlimäe jalamil, kus teda võõrustas kas pidalitõbine Siimon või hea sõber Laatsarus. Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu, laotades tema ette palmioksi. Selle järgi nimetatakse ka pühapäeva nädal enne
KOLGATA / PIETÀ / NOLI ME TANGERE 1. CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci. Cena. Santa Maria delle Grazie klooster. Milano. Vanadel roomlastel tähendas cena [loe: tseena] peamist söögikorda. Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga. Paasapüha, juutide suurim püha, on kevadel ja see on alati pühapäeval. Paasapüha aegu käidi Jeruusalemmas pidustustel ja ka Jeesus käis nii lapsena kui ka hiljem kevaditi Jeruusalemmas. Elu viimastel aastatel tavatses ta peatuda Betaania külas, mis paiknes linna lähedal Õlimäe jalamil, kus teda võõrustas kas pidalitõbine Siimon või hea sõber Laatsarus. Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu, laotades tema e
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid majanduslikud raskused ja haigestumine lükkasid ta algkooli lõppetamise 18 elu aastasse. Keskhariduse sai ta Hugo Treffnerist kust jätkas toga Tallinnas ajalehetoimetuses kuni astuts Tartu ülikooli õigusteadust õppima kus oma õpinguid rahastas ta viiulituntide andmisega. Samas tundis ta ka huvi filosoofia ja psühholoogialoengute vastu. 1911 põdes Tammsaare tuberkuloosi ja puhkas Kaukaasias ning venna talus Koitjärve
1.Manivaldi matused -onu Vootele võttis kaasa. Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn. Võ
A.H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus vanapagan" I lk 5-19 Üksikusse Põrgupõhja talusse tuleb uus peremees Jürka, koos kaasa Lisetega. Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse. Jürka tapab karu kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks. Lehmalt said liha, karult nahka. Nahk võeti hiljem ära, lehma
Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Ussisõnadega sai ............Veel elas metsas poiss nimega Pärtel. Poisid huvitas väga kuidas külas elatakse ning ühel päeval käisid nad seda ka vaatamas. Külas söödi leiba ning neid üllatas veel see te külas tehti heina ja kooti. Veel elas metsa rästik Ints nende tutvus algas siis kui Leemte päästis Indsu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid