Randlaste elu kujutamine August Mälk räägib oma romaanis ,,Õitsev meri" põhiliselt armastusest nii mere kui ka teise inimese vastu. Põhiprobleemiks on enesemõistmine ning samuti on suur tähtsus tööl, mille eesmärgiks on täide viia oma unistusi, mis ei taha kuidagi õnnestuda. Inimene, kes on kunagi ranna ääres elanud, teab mis tunne on, kui peab sealt eemal olema. Raamatu peategelane Hannes, kes oli põikpäine kuid innukas, oli terve oma elu elanud mere ligidal Turja talus oma ema, isa, õe ning kahe vennaga
eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja, mootorpaat ja vanemad võivad oma tütre saata gümnaasiumi õppima. Turja viletsas tares tuntakse seevastu pidevat puudust, leib lõpeb poolest talvest ning Hannesele hariduse andmise plaan jääb ainult mõtteks. Selle asemel peab nooruk asuma aerude taha, kus tormi korral tuleb silmitsi surmaga nii pingurada, et peopesad verel. August Mälk ,,Õitsev meri" Hannese iseloomustus: · Turja Hannes on teose alguses 15 aastane. ( ,,Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?) {lk 8} · Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin
August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu.
August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälga rannaromaan ,,Õitsev meri" räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäevaelust. Põhitegevus toimub Turja talus perepoja Hannese ümber. Hannes oli tõsine tumedate juustega poiss, kes oli väga töökas. Ta tegi iga päev rasket kaluritööd, et ennast ning oma perekonda toita. Hannesel oli palju unistusi. Üheks unistuseks oli saada heaks meremeheks ning maailmas palju ringi reisida. Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine. Peale Hannese elasid Turja talus veel pereisa Laas, pereema, pojad Klaus ja Arno ning õde Marie. Pereisa oli jutukas ja elutark mees, kellel oli palju kogemusi, sest oli ju temagi omal ajal kaugetel meredel raha teenimas käinud. Tema jutte kuulas suure huviga kogu küla rahvas ning tema õpetussõnad ei jooksnud kellelgi mõõda se
Nimelt kuulub Liida maarahva hulka koos oma perega (ema- Luise ja isa) ning nad ei mõista Hannese tõekspidamisi. Rikkusega ärahellitatud naispere vaid hädaldab. Liida isa on aga erinev ülejäänudest, tema üritab tülides jääda erapooletuks ning vaikselt ilma suure kärata need lahendada. Raamatu tegevus toimus ühes Saaremaa väikeses rannakülas, kus inimeste rahakoti suurus sõltus täpselt mere tujudest. Mida rohkem oli kalu, seda helgem oli elu. Vastutasuks võttis meri aga palju häid kalamehi. Teoses kirjeldatakse ka maainimeste tegemisi, kellel hea maa tõttu on elujärg meelepärane. Hästi on välja toodud maarahva ja rannarahva elulaadi erinevused. Autor näeb rannaküla elanikke kui vaba rahvast, kelle tõekspidamised erinevad maarahva omadega totaalselt ning erinevat päritolu inimesed ei sobi kuidagi kokku. Turja ema oli suurepärane naine, kes hoidis oma perekonda hästi koos ning suutis säilitada head meeleolu
Pigem ootasin kuna mu silmade ette jõuab lõpulehekülg. Raamatu soovitajaks ma kindlasti ei ole. Kuigi, kes hirmsasti midagi lugeda tahab võib selle raamatu järele ju sirutada. Ise ma eelistan pigem koomilisi raamatuid. Nagu näiteks ,,Rehepapp" (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. ,,Õitsev Meri" seda teha ei suutnud. Tõrva Gümnaasium Referaat Õitsev Meri Koostanud: Ats Umbleja 12. klass Tõrva 2005
Majutamise ja toitlustamise õppesuund „ÕITSEV MERI” NIMI KURESSAARE 2016 1. 5 TSITAATI „Eks mure käi sellega ühes. Võta naine- kelk taga, tulevad lapsed- koorem peal!” – Naise võtmine pole nii lihtne. Kui võtad naise tulevad lapsed ja siis on vaja näha rohkem vaeva ja teha rohkem tööd. „Eks see meri õitse minu jaoks! Eks ta ole alati õitsev rannamehele, olgu vaikuses või vihas. Temas on küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu, vahel elugi” – Meri on kodu. Ta annab alati süüa ja hea on seal ujuda. Olgu tormine või sile meri. „Kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes.” – Kui millegiga alustad siis tuleks see ka lõpetada. „Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis
ei ole täpselt määratletav) ja kestab umbes 20-25 aastat. 3. Põhiline tegevuskoht on väike rannaküla Läänemere ääres, merel kala püüdes ja hiljem osaliselt metsakülas Lääne-Saaremaal. 4. Lugu räägib põhiliselt Turja talust rannakülas. Talus elavad ema, isa, nende kolm poega ja tütar. Ema ja isa on väga töökad inimesed, aga mitte eriti jõukad, pigem vaesed nende rikkus sõltub väga palju sellest, kuidas meri kala annab. Lapsed on neil ka tublid ja töökad. Mõne aja möödudes lahkub keskmine poeg kodust kaugsõidu laevale tööle. Järgmisena läheb mehele tütar Marie ja koju jäävad Klaus ja Hannes. Ema on juba päris vana ja haige ja ta tervis ütleb üles. Peale ema surma oli vaja uut perenaist tallu, sest tubaseid töid pidi ju keegi tegema. Klaus, kui pere vanim poeg ja talu pärija, ei olnud eriti usin selles suunas liikuma. Hannes vestles Klausiga ja kui
Kõik kommentaarid