Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

August Gailit (1)

1 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kummaline ja peaaegu mõistetamatu Toomas Nipernaadi?
  • Millele juhitakse raamatu lõpunovellis seega August Gailit ise"?
August Gailit #1 August Gailit #2 August Gailit #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TheBlackPearl Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

August Gailit

August Gailit (1891 ­ 1960) Siuru silmapaistvaim novelli- ja romaanikirjanik August Gailit sündis 28. dets 1891 Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal. Kirjaniku isa August Gailit oli puutöö-meister ja rahvuselt lätlane (gailit = kikas läti keeles). Kodus räägiti nii eesti kui läti keelt. Rahvuselt pool-lätlane, sai Gailit sealt ka ühe oma "Siuru"-aegsetest hüüdnimedest ­ Lätlane (teiseks hüüdnimeks Ge). Tulevane kirjanik õppis Valga ja Tartu koolides ning omandas hariduse osaliselt iseõppimise teel. Õppis ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, kuid majanduslikel põhjustel jäid meditsiiniõpingud pooleli. Alates 1911. aastast (20-aastane) tegutses Gailit ajakirjanikuna Lätis. Tolleaegne läti kiranduselu ei erinenud eriti eesti omast. 1916. aastal pöördus Gailit Eestisse tagasi ja sai

Kirjandus
thumbnail
8
doc

August Gailit

Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud ­ mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on tõlgitud läti keelde, kusjuures suurem osa tema paguluses avaldatust tõlgiti otse käsikirjast. Gailitil oli hulgaliselt kontakte nii Läti kirjanike kui ka avaliku elu tegelaste hulgas. Gailit oli üks neid piirialade inimesi, kelles pole ülekaalus ühegi rahva veri. Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri, mistõttu temas olid kätketud erinevad keeled ja kultuurid

Kirjandus
thumbnail
3
doc

August Gailit

Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920

Kirjandus
thumbnail
1
odt

August Gailit

Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920

Kirjandus
thumbnail
1
doc

August Gailit

tõlkis läti keelde Kitzbergi "Libahundi". Naaseb Tallinna ja jätkab ajakirjanikuna kuni kohtus Visnapuuga, said väga headeks sõpradeks, läksid ka Vabadussõtta koos. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor ja dramaturg, hoolitses repertuaari eest. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Kõige jubedam mälestus oli tallinna pommitamine 9. märts 1944. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Oli väga kibestunud kodumaalt lahkumise tõttu. Hävitas kõik pooleliolevad teosed. Oma hauakivile lasi raijuda Tallinna poleva pildi ja lause "Üks leegitsev süda üle rahutu vee..". Lause koosnes kahe raamatu pealkirjadest.

Kirjandus
thumbnail
1
doc

August Gailit

August Gailiti elu ja looming August Gailit sündis Valgamaal. Õppis läti kihelkonna- ja linnakoolis ning Tartu linnakooli). Peale õpinguid kolis Gailit 1911. aastal Riiga, kus asus tööle ajakirjanikuna. Enne seda avaldas oma esimese teose, jutustus ,,Kui päike läheb looja". Võttis aktiivselt osa Siuru tegevusest. 1919. aastal lahkus ta küll konfliktide tõttu koos H. Visnapuuga rühmitusest, aga Siuru periood oli Gailiti jaosk väga viljakas. Põhiliselt viljeles kirjanik sel ajal just novelle ja följetone. Peamised teemad: kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. 1922 läks Gailit reisima. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias

Kirjandus
thumbnail
13
pptx

August Gailit

AUGUST GAILIT Arthur Vaargas 9.kl August gailit Tema elukäik Sündis 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel. Suri 5. november 1960 Örebro, Rootsi linnas. August Gailit oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone ehk pilke- või pilalugu. Örebro linn Veel elukäigust August Gailit sündis Valgamaal, Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal, kasvas üles Laatre Mõisas. Aastatel 1911-1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, alates 1916 Tallinna Teataja toimetuses, 1917-1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjas sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastal 1944 põgenes ta perega Örebro, Rootsi Ormestra mõisa, tema põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. August gailiti põrm Teosed

Kirjandus
thumbnail
9
pptx

August Gailit

August Gailit Cerle Siim 9.klass Elulugu · Sünninimi August Georg Gailit · Sündis 9. Jaanuaril 1891.aastal Sangastel · Suri 5.Novembril 1960. aastal Örebros, Rootsis · Oli eesti kirjanik · Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följete Elukäik · Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Üles kasvas Laatre mõisas · 1899.aastast õppis Valgas Läti kihellonna- ja linnakoolis · 1905-1907.aastast Tartu linnakoolis · Aastal 1911-1914 töötas ajakirjanikuna · 1932.aastal abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ajakirjanik tuhastati ja maeti Örebro põhjakalmistule Loomingud Romaanid Följetonid ja proosa · ,,Isade maa" (1935) · ,,Karge meri" (1938)

Kirjandus



Lisainfo

August Gailiti eluloo kokkuvõte, teosed ja nende lühianalüüs.

Kommentaarid (1)

l6v1 profiilipilt
Henri Kink: mis cräppi sa üles laed?
22:35 31-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun