8) Eelarvestamine mis tähendab majandusnäitajate prognoosimist, ing eelarvete koostamist, eelarvestamise protsessis. (Eelarve protsess viiakse läbi eelarve koostamise, info kogumise, metoodika, arvestusvalemite valimise, praktiline tegevuse, lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Autiteerimisõigus on ainult audiitori kutse saanud vande audiitoril, ning audiitori ühingul. Eestis reguleerivad audiitortegevust audiitortegevuse seadus, auditeerimise eeskiri, audiitorkogu põhikiri, audiitorkogu üldkoosoleku otsused ning juhataja otsused. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kliendi kõik raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad. 2
Avalikustamise printsiip- Rp aruannetes tuleb esitada kogu info mis võimaldab saada rp kohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega.
9. avalikustamise printiip raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis on võimalik saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Antud informatsiooni alusel peab olema võimalik anda ettevõttele õige ja õiglane hinnang, 05.10 AUDIITORILE ESITATAVAD NÕUDED: 1) Audiitoriks võib olla füüsiline isik, kes on teovõimeline, kellel on bakalaureuse tasemele vastav haridus, mis on riiklikult tunnustatud; 2) Kellel on audiitori kutsetegevuseks vajalik teoreetiline ettevalmistus ja 3-aastane praktiline töökogemus kogenud audiitori juhendamisel; 3) Kellel on laitmatu reputatsioon; 4) Kes on sooritanud audiitori kutseeksami. Välisriigi kodanik, kellel on seal omandatud audiitori kutse võib tegutseda Eestis audiitorina, kui on sooritanud eksami Eesti seaduste tundmises, mida ta vajab oma töö tegemiseks ja tal peab olema kehtiv tööluba. Audiitorina ei saa töötada:
Majandustehingu õige kajastamine tähendab seda, et majandustehing tuleb kajastada vastavalt algdokumendile. Õiglane kajastamine tähendab seda, et me oleme need varad hinnanud nende õiglasesse väärtusesse. Tekkepõhine arvestus tehingut tuleb kajastada nende toimumise hetkel sõltumata, kas raha makstakse välja või raha saadakse. Kassapõhine arvestus tähendab seda, et tehingut kajastatakse sel hetkel kui raha liigub. Majandusarvestuse liigid ja audiitortegevus 1. Finantsarvestus, mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning samuti ettevõtte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, pangad, riigiasutused). Info välitarbijad saavad peamise osa sellest finantsaruannetest. Aruanded annavad minevikulise info.Saab kasutada ka sisearvestust ja aruandlust. Finantsaruannete ettevalmistamise eest vastutavad ettevõtte juhid ning nende aruannete
AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load
2. OSA 1. vandeaudiitor isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami(hiljem kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase. 2. atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse 3. avalikusektori siseaudiitor isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori 4. audiitor ettevõtja vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutse teenust audiitor ettevõtja kaudu
Avalikustamise printsiip- Rp aruannetes tuleb esitada kogu info mis võimaldab saada rp kohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega.
Avalikustamise printsiip- Rp aruannetes tuleb esitada kogu info mis võimaldab saada rp kohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega.
IX. Avalikustamise printsiip Kogu info, mis esitatakse aruannetes Rpkoh-se kohta on avalikustatav. Info alusel peab saama langetada ettevõtte finantsseisundi kohta õige ja õiglase hinnangu. X. sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga 09.09.08 Seadust hakati tegema 1992 aga vastu võeti alles 1999 Audiitor tegevus on reguleeritud audiitor tegemise seaduse reguleerimis eeskirjadega rahvusvaheliste standarditega hea audiitor tavaga Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele. Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine
Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip Rmp kohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, töötajate, klientide jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Esimene seadus võeti vastu NSV ülemkogu pool 19.02.1990. Kehtiva audiitoretegevuse seaduseelnõu võeti vastu 10.veebruar 1999 ning see jõustus 01.juuli 1999. Seaduse eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevust, sätestada audiitorite kohustused, õigused ning neile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsiooni ja juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikke aluseid. Seadus ei kehti riigikontrolli audiitoritele. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid, mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks kui: 1. Kui ettevõtet ei ole mitte kunagi auditeeritud 2. Kui auditeerib uus audiitor Audiitor Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 1. Kes on teovõimeline 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase 3. Kes on laitmatu repurtatsiooniga 4
kindlust, et rakendatavad meetmed on suunatud eesmärkide saavutamisele ja väärtuse lisamisele, on küllaldased ja samal ajal mitte-liigsed (optimaalsed). Siseauditi liigitus Auditi valdkondade alusel võib liigitada auditi: 1) Finantsaudit analüüsib ja annab hinnangu raamatupidamisaruannetele ja nendega seotud teabe õigsusele. 2) Tulemusaudit, mille käigus hinnatakse auditeeritava tegevuse säästlikkust, tõhusust ja mõjusust. 3) Vastavuse audit analüüsitakse ja hinnatakse ettevõtte tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele, kokkulepitud protseduuri reeglitele, eeskirjadele, juhenditele ning kehtivatele seadustele ja teistele normatiivaktidele. 4) Tegevuse audit seisneb asutuse kitsamate alategevuste protsesside ja muu taolise analüüsid ja hindamises. Teine liigituse alus on sõltuv asutuse siseauditi rollist organisatsioonist: 1) Organisatsiooni põhitegevuse audit hinnata põhitegevust
See tähendab, et turg praagib välja halva kvaliteediga toodangu ja see ettevõtte läheb pankroti. Aga see tähendab, et tooraine olimõttetult kulutatud. Ja sellest ületootmist tuli majanduskriis. Peale taasiseseisvumist need kontrollid tööle kohe ei rakendunud. Audititegevuse seadus rakendus ju ka alles 1999. Avastati ka seda, et ka avalikus sektoris on vaja kontrolli. 2000ndast aastat muutus avaliku sektori audiitortegevus kohustuslikuks. Eraettevõtte kontroll muutus kohustuslikuks alles 2010. Suureks tõukeks oli see, et suur osa Eesti ettevõtetest on väliskapitalil põhinevad ja välismaistes emaettevõttetes oli see juba rakendatud. 2000 aastat võib pidada kontrolli alguseks. Areng oli aeglane, sest puudus eestikeelne juhendmaterjal ja küllalt tugevalt oli välja kujunenud arvamus, et lisakontrolli ei ole vaja, peale turu, kes selekteerib välja praagi.
aineid kõrg- ja kutsekoolis, osaledes logistika kutsestandardite arendamises, eksamimaterjalide ettevalmistamises ning kutseeksamite läbiviimises, on õpiku autor püüdnud käesoleva õpiku koos- tamisel arvestada eelkõige kutseõppe vajadusi ning soovinud leida sobivat tasakaalu aine teoree- tilise käsitluse ja logistikatoimingute korralduse praktilise külje vahel. Kogu õpikus esitatav materjal on jaotatud temaatiliselt üheksateistkümnesse peatükki. Õpikus on leidnud käsitlemist kõik logistika funktsionaalsed ja funktsiooniülesed valdkonnad, sealhulgas põhimõisted logistika ja tarneahela juhtimisest.
Äriühingu levinumate vormide (osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) asutamiseks vajalikud toimingud on sarnased. 14. Pangaarve avamine, varade hindamine Kui äriühing on registreeritud Äriregistris, saab ettevõte kasutada firma nimel olevat pangakontot. Sellel kontol on rahalised sissemaksed, mida enne firma kasutada ei saa, kui on registreeritud. Mitte rahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ettenähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor. 15. Tegutseva ettevõtte ostmine Ostmise eelised: 1) kui ettevõte tegutseb edukalt, siis on risk väiksem ja lihtsam on leida ka krediteerijaid; 2) ettevõtte hea maine kandub edasi; 3) asukoha sobivus on tõestatud; 4) kasum tekib kiiremini, pole käivitusperioodi; 5) tegevuse planeerimine on lihtsam, sest saab arvestada eelmiste perioodide tulemustega; 6) klientuur on juba välja kujunenud;
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
Organisatsioonis võib eristada põhitegevuse valdkonda ja toetavaid valdkondi (haldus, IT, personal, turustus, tarneüksus jne). Kontrollingu tugisüsteemid on: 1. Informatsiooni süsteem, mille alla kuuluvad finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus ja sisearvestus ja aruandlus ning selle analüüs; 2. Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõttesisesesd vastutusekeskused; 3. Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimise põhimõte. Audit ja audiitor - raamatupidajatele suhteliselt hästi tuntud mõiste. Selle mõistega tähistatakse välisaudiitorit (auditit). 2010. aastast kasutatakse mõistet vandeaudiitor. Ilmselt on audiitori mõiste enamtuntud seetõttu, et raamatupidajad puutuvad kokku just audiitoritega mitte siseaudiitoritega. Kontrollifunktsiooni võib täita ka revision või revisioni komsjon. Revisioni peamine eesmärk on hinnangu andmine mineviku tegevusele. Revisioni ja auditi peamine erinevus on selles, et
· suurema osa ajast veedavad juhid teiste inimeste hulgas, · juhtide peamiseks tegevusalaks on suhtlemine. Kui see kirjeldus kattub sinu ootustega unistuste ametikohale ning oled valmis avalikuks tähelepanuks, vastutuse võtmiseks ning väljakutseteks võib juhi töö olla sinu jaoks õige valik. Põhimõtted ja tõekspidamised töö korraldamisel Kallaus ja Keelingi järgi (Vadi 2001: 38-39): 1. Planeeri tööd mis, kuidas, millal, kus, kes, ... ; 2. Koosta üksikasjaline plaan töö täpne määratlus, kooskõla teiste plaanidega, potentsiaalsed probleemid ja nende lahendused, töö tegemise järjekord ja plaan; 3. Töö teostamine töö tehakse oskuslikult, täpselt, vajaliku tempoga, ilma liigse pingutuseta, ilma liigse viivituseta; 4. Töö hindamine töö tulemustes vrreldakse vastavust vimalustele, eelnevate tulemustega, teiste eelnevate tulemustega, vimalusel mdetakse hulka ja kvaliteeti; 5
valdkonda ja toetavaid valdkondi (haldus, IT, turustus, personal). Controlling’u tugisüsteemid on: 1) informatsioonisüsteem – finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisearvestus ja aruandlus ja selle analüüs; 2) ettevõttesisene organisatsiooniline struktuur – ettevõttesisesed vastutuskeskused; 3) juhtimissüsteem – tulemusjuhtimise põhimõtted (controlling’u abifunktsioon). Raamatupidajatele on suhteliselt hästi tuntud terminid audit ja audiitor. Nende terminitega tähistatakse terminit välisaudiitorid. Nüüd kasutatakse terminit vandeaudiitor. Ilmselt on 1 Tuleb eristada mõisteid termin ja mõiste. Termin – mingi sõna, millega tähistatakse mõiste sisu ehk tähistaja. Mõiste – eseme, nähtuse vms olemus(e) kirjeldus ehk tähistatav. 6
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia..........................
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
vastutusala ja tagab kooskõlastatud tegevuse antud juhtimisvaldkonnas. Tavaline jaotus võib olla põhi- ja tugiteenistusteks. Controllingusüsteemideks on: 1. informatsioonisüsteem, a) finantsarvestus ja –aruandlus, b) kuluarvestus, c) ettevõttesisene aruandlus ja selle analüüs; 2. ettevõttesisene organisatsiooniline struktuur. Ettevõttesisesed vastutuskeskused; 3. juhtimissüsteem. Aluseks on tulemusjuhtimise kontseptsioon. Laialt levinud mõisteks on auditi e audiitori mõiste, millega tavaliselt tähistatakse välisaudiitorit e vandeaudiitorit. Vähemtuntud on siseauditi mõiste, kuna see funktsioon on lühema ajalooga ning esialgu ei rakendatud erasektoris. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning hinnangu andmine nende kvaliteedile lähtuvalt auditeerimise eeskirjast (välisaudit, siseaudiitor kontrollib kõike). Kontrolli valdkonda kuuluvad ka mõisted – revisjon ja revisjonikomisjon. Rev komisjon
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1
Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta. 7 Majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Audiitori järeldusotsus (kui auditeerimine on kohustuslik) Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek/kahjumi katmise ettepanek FINANTSARUANDED Bilanss e finantsseisundi aruanne (kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra