Au, väärikus, kohusetunne ja südametunnistus (1)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

E.Vilde "Mäeküla piimamees" Arvustus

E. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Teos saab alguse, kui hädise mõisa omanik Ulrich von Kremer jõuab arusaamale, et tal oleks aeg lõpetada vallalise elu. Seni pole tal õnnestunud leida endale partnerit, kellega elupäevad veeta. Kuigi mõisa ehitus pole juba aastaid edenenud, on mõisa sissetulek piisavalt suur, et jääda naistele silma. Ühel päeval kohtab Kremer temale töötava talumehe Tõnu Prillupi juures noort naist. See on Tõnu abikaasa Mari, kes abiellus temaga pärast Tõnu endise naise Mari õe surma, et hoolitseda õe laste eest. Kremerile hakkab Mari meeldima. Kuigi ta peab esialgu teise mehe naise himustamist valeks, otsustab ta siiski püüda Marit ära võtta. Ta teeb Tõnule pakkumise - naise eest saab Tõnu Jaanile kuuluva piimatalu, mis on märgatavalt kobedam Prillupi enda talust ning mille teenimisvõimalused on märksa suuremad. Tõnu hakkab Marit nõusse meelitama, mis on aga väga vaevarikas. Pärast pikka tööd ning erin

Kirjandus

3

odt

Mäeküla piimamees

kätte ja ta suri, sest oli nii õnnetu ja süümepiinades, et hakkas jooma ja külmus surnuks. Mäeküla mõisnik on vanapoiss, heasüdamlik ja väga üksildane ning tema elu on üksluine. Tema sooviks on kogeda armastust. Mõisnik Kremer kohtab Tõnu Prillupi noort naist Mari, kes talle kohe meeldima hakkab. Mõisnikule meeldib Mari naer ja tema elav fantaasia. Mari ilmumine toob tema ellu rõõmu ja värskust. Mõisniku südametunnistus tegelikult ei luba teise mehe naist himustada, kuid ta mõtleb välja plaani kuidas see oleks võimalik ja arvab, et see on õige tegu. Ma arvan, et mõisahärra von Kremer võis küll hea inimene olla aga ta tahtis endast poole nooremat Mari ainult selleks, et mitte tunda oma üksildases ja üksluises elus kibestumist ning ta tahtis oma ellu noorust ja värskust. Ta küll teadis, et tema plaan, teise mehe naine üle lüüa on väga vale aga tal oli kinnisidee ja

Kirjandus

4

doc

Mäeküla piimamees

Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadestamisobjektiks meestele, kellel enda ja pere äratoitmisega tõsiseid raskusi on. Ühel päeval tuli von Kremeri üksluisesse ellu mõte. Talle hakkas meeldima leskmees Tõnu Prillupi uus naine. Südametunnistus küll ütles, et pole kena teise mehe naist himustada, aga saamahimu ajas oma jonni. Kremer mõtles, et kui ta midagi vastu annab, siis on kõik korras. Polnud ju kaugel needki asjad, kus mõisnikud täie õigusega võtsid ilma midagi vastu andmata. Peale pikki kõhklusi tegigi ta kuuendikumees Tõnu Prillupile ettepaneku, vastu pakkudes lepingut, mille alusel Tõnu saab rentida piimandustalu, kus teenimisvõimalused märksa suuremad.

Kirjandus

2

doc

Mäeküla Piimamees

" varblane tähendas Marile täielikku vabadust. 7. Mis on teose idee, sõnum? Kuidas romaan lõpeb? Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis.Peategelane muutub teose jooksul palju - kui ta alguses hoolis vaid varast, siis lõpu poole mõistis mees, et ka armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida. Võibolla mängis selles avastuses oma rolli ka südametunnistus? Romaan lõppes Prillupi suremisega ja Mari põgenes mõisniku juurest koos lastega linna elama. 8. Kirjuta teemal NAISE ROLL TÄNAPÄEVA EESTIS Kui naise roll oli vanasti kodu korras hoidmine, pere toitmine ja laste kasvatamine, siis tänapäeval tahavad nad mehega samas rollis olla ning karjääri/tööd teha. Vanaajal ei olnud naistel ei poliitilisi õigusi ega saanud ka oma elu üle otsutada, elati mehe ülemvõimu all. Selle vastu võideldakse, kuid

Kirjandus

3

docx

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit Mari – oma ajas väga eriline naine – iseseisev, trotsi täis ja lubanud kellelgi ennast alandada ega käsutada. Mari säilitas kuni teose lõpuni oma põhijooned, kuid muutus nukramaks ja tõsisemaks. Mari ei käi raamatu jooksul lõplikult alla nagu Prillop – ta lõpetab lepingu kohe, kui see tema võimuses on ning ei lase saamahimul endast võitu saada.

10. - 12. klassi kirjandus

3

doc

Mäeküla piimamees

nende tegelaskujude. Tähtsamad tegelased Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga. Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Mida autor õelda tahtis Minu arvades tahab autor selle teosega seda väljendada,et milline oli elu kunagi ja mis moodi ültse naistega ümber käidi võrreldes praeguse ajaga. Kuidas ültse tegelt mõisates see elu käis ja kuidas erinevate viisidega üritada raha kokku saada jne... Hinnang

Kirjandus

38

docx

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi

Kirjandus

2

odt

„Mäeküla piimamees“ Eduard Vilde

,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde 1. Mille poolest erineb ,,Mäeküla piimamees" E.Vilde varasematest teostest? See raamat on süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos, mis erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. ,,Mäeküla piimamees" osutas tähelepanu tegelaste psühholoogiale rohkem kui üheski teises oma teoses. Valitud tegelased on huvitavad, tekitades probleeme ja äratades mõtteid. Vildel oli aega seda täiendada ja viimistleda, kuna tema varasemad tööd ei olnud keeleliselt nii head kui ,,Mäeküla piimamees". Näiteks teoses oli Mari nii-öelda feminist, seda kirjanik muudes oma teostes ei ole kasutanud. 2. Milliseid detaile rõhutab E.Vilde romaanis tegelaste kirjeldamisel? Kirjeldused olid väga head ja mitmekesised. Ta rõhutab väikeseid ja erilisi detaile, eelkõige inimsestes ja nende psühholoogias kui ka looduses. Mari kirjeldus: ,,Mari esimest korda paremas riides ja nii puhta, nii ime

Kirjandus

Kommentaarid (1)