5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
260 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
c4rolyy
Õppematerjali autor
(21%) ning mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt). Õhus on ka veeauru ning tolmu-tahma ja muid tahkeid osakesi. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist, t°langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääris leiavad aset kõik
need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena. Üldjoontes on maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15°C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maa kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale 5 langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest ning aluspinna omadustest. Kuna maakera on kera kujuline, siis võimalik päikesekiirguse hulk sõltub geograafilisest asukohast.
suuremõõtkavaline kaart 1:100 000 (20 000 korda vähendatud) kujutatud maa-ala väike väikesemõõtkavaline kaart 1 : 1 000 000 ( 500 000 ja rohkem korda vähendatud) kujutatud maa-ala suur horisontaal samakõrgusjoon 1 isoterm samat MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD Iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid.
4% H2O Biosfäär Sfäär, milles on Hüdro ja Oluliseim omadus (kitsamalt elu (osa mullast, litosfääri produktiivsus- biogeosfäär) veest, õhust, pindmine kiht, orgaanilise aine kivimitest) atmosfääri tootmise võime alumine ja kogu pedosfäär hingamine O2 ATMOSFÄÄR hingamine O2 fotosüntees CO2 hingamine CO2 hingamine CO2 vulkaanipursked , auramine toitumine TAIMED sademed LOOMAD õhku CO , CH4,, SO2 ja teised Taimede vesi Vesi Surnud loomade
D. andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta oskab määrata geograafilisi koordinaate ja teab nende vajalikkust; (teadmised, oskused, seos igapäevateadmistega) Too näiteid, kus (millistel elualadel) ja milleks käsutatakse geograafilisi koordinaate? Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure ja väikesemõõtkavaline kaart, horisontaal, isoterm, GIS; 34 oskab iseloomustada Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja tuua näiteid nendevahelistest seostest; (teadmised) Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid.
tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena
mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim, ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt). Õhus on ka veeauru ning tolmu-tahma ja muid tahkeid osakesi. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist, t°langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini.
lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim, ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt). Õhus on ka veeauru ning tolmu-tahma ja muid tahkeid osakesi. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist, t°langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid