Trampoliinvõimlemine Trampoliinvõimlemine ehk batuudihüpped on võimlemise ala, mis seisneb akrobaatika tegemisel batuudil hüppamise ajal. Esimene võistlus batuudihüpetes peeti 1947. aastal USA-s ning esimest korda oli trampoliinvõimlemine olümpiamängude kavas 2000. aastal. Trampoliinvõimlemine jaguneb kolmeks alaks : trampoliin, akrordada ehk tumbling ja topelt minitrapett. Trampoliin Trampoliinis hüpatakse kuni 8 meetri kõrgusele ning võistluspaik peab soovitatavalt olema umbes 10 meetri kõrgune. Seal võisteldakse nii üksikvõistlusel kui ka kahekesi sünkroonvõistlusel ning võistlus koosneb kolmest hüppesarjast millest kaks sooritatakse eelvõistlusel ning üks finaalis. Ühes hüppesarjas on 10 elementi mis kõik lõpevad maandumisega seljale/jalgadele/kõhule. Element on näiteks kolmekordne salto või kahekordne salto erinevate pööretega. Hüppesari lõpeb nagu ka muudel võimlemisaladel sellise seisakuga nagu ka meie koolis rööbaspuude v
Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5. Negatiivne faas isesesivalt ja positiivne partneri abiga. Lihaste lõdvestumise meetodid- Saun, massaaz, uni ja meditatsioon. Miks ku
EEVL EKSAM 2014 3 taseme eksam (varasem 1 tase) Eksam on sooritatud kui tulemus on vähemalt 80%. Küsimusi on kokku 40 ja iga eest saab 1p. Eksami tegemiseks on aega 1hr. TEEMA: HARRASTUSVÕIMLEMISE 3 TASEME EKSAM AKROBAATIKA SUUNITLUSEGA. 1.Milline järgnevatest lühenditest on Rahvusvaheline Võimlemisliit? · UEG · IFAAG · FIG 2.Kunas loodi EEVL? ...1934 3. Mis lihas kontraheerub, kui tõsta sirge jalg taha? ...Tuharalihas 4. Mis lihas kontraheerub, kui kõhuli olles tõsta rindkere üles? ...Selja sirutajalihas 5.Lihas kaalub · rohkem kui rasv · sama plaju kui rasv · vähem kui rasv 6.Kumerselgsus on ...küfoos 7.Kuna ei tohi sooritada jõuharjutusi? · Soojendus · peaosa · lõpetav osa 8.Harjutuse kirjeldamine ...alustamine jalgadest, kere, käed, pea 9.Millest painduvus ei sõlltu? .
Segatüüpi luud oimuluu, jätked küljes Luude kasvu ja luustumist mõjutavad faktorid: Pärilikkus Kasvuhormoon STH, eelkõige stimuleerib maksas, hormoonide soodustavad somatomediinide teket ja need stimuleerivad kondrotsüütide litoose ja nendes osteoplastide tegevuse järel ladestuvad mingid asjad. Gigant. Akrogaalikud võivad kannatada suhkruhaiguse all. Suguhormoonid suguküpsuse saabudes põhjustavad toruluude kõhreplaatide kinnikasvamise ja kasv jääb seisma. Kilpnäärme hormoonid t3 ja t4 trijoontüronüüm ja tetrajoodtüronüüm, türoksüüd. Kretinism. Otseselt luudega seotud türeo(kaltsioniin) toimub kaltsiumi intensiivsem minek luudesse. Neerupealiste koore hormoonid Vitamiin D3-hormoon ehk kaltsitriool tekib kolesteroolist nahas (ÕISis joonis).
Suur lõge on kojulae piirkonnas (kutsutakse ka eesmiseks lõgemeks), see sulgub 2 eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub 3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollivad arstid, et hinnata ega pole luuhaigust. Mis mõjutab luude kasvamise protsessi? Mõjutavad järgmised faktorid. 1. Kasvuhormoon ( lühend STH). Seda produtseeritakse hüpofüüsi eessagara poolt. Hüpotaalamuse hormoon somatu lideriini mõjul. 2. Kilpnäärme hormoon 3. Toitumine 4. Suguhormoonid 5. Pärilikkus 6. Vitamiin D3 hormoon 7. PTH PTH toime: 1. PTH aktiveerib luudes osteklastide tegevuse. 2. Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimelndumine verre ja samuti kaltsiumitase veres normaliseeritakse. 3. Seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nimelt muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin D3 hormooniks e. kaltsrioodiks ja selle mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre. Vitamiin D3 1. tekib organismi kolesterool
Muljumine ergutab verevarustust nii masseeritavas alas kui ka naaberpiirkondades, parandab rahuseisundis lihaste kontraktsioonivõimet. Väsimusel kiirendab märgatavalt taastumisprotsesse. Mõju kesknärvisüsteemile: kutsub esile aktiivsema hingamistegevuse, südame löögisageduse ja kehatemperatuuri tõusu. · Löökvõtted. Suurendavad vere juurdevoolu masseeritavasse piirkonda ja parandavad sellega kudede toitumist. Lihase kontraktsioonivõime paraneb, lihase toonus tõuseb. Kerged löögid rahustavad närvisüsteemi ja toimivad valuvaigistavalt vigastuste korral. Peale füüsilist koormust ei tohi väsinud lihastele löögivõtteid rakendada! Võtete suund peab olema vere- ja lümfiringet toetav. Massaazile eelneb kliendi küsitlus ja vaatlus, vajadusel ka komplemine. Uurida tuleb kliendi soove ja hinnata tema kaebusi. Tähelepanu pöörata südamehaigustele, tugiliikumisaparaadi haigustele (ka traumad!). Kindlasti tuleb vaadelda kliendi nahka,
1/6 Somaatiline NS (KeskNS-seljaaju-peaaju; PiirdeNS-peaajunärvid-seljaajunärvid) 1. millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Autonoomne ehk vegetatiivneNS(Sümpaatiline NS -tsentraalne osa-perifeerne osa; Parasümpaatiline NS slaid 2, Anat - NS 8.1 lk 180 NS-tsentraalne osa-perifeerne osa) 2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne NS? 4. nimeta 3 erinevat neuroni tüü
Nimeta õõs ja luud, mis selle seina moodustavad. Õõs: Silmakoobas Luud: Sarnaluu, otsmikuluu, pisaraluu, suulaeluu, kiilluu. Õõs: Ninaõõs Luud: Sahkluu, sõelluu, ninaluu, al. ja ül. ninakarbik Alalõualuu liigestub oimuluuga. Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitus ja ülesanne. Eesmine e. otsmikulõge (1)- ühendab kiiruluud otsmikuga Nibujätkelõge (2) - ühendab kuklaluud, oimuluud ja kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7. Oimuluu 8. Pisaraluu 9. Ninaluu 10. Sahkluu 11. Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõualuu 12. os pal
impulsi edasi paljudele lihaskiududele (3 -150). Sellist kompleksi - üks närvikiud ja tema poolt innerveeritavad lihaskiud kokku - nimetatakse vanemas kirjanduses "neuromuskulaarne ühik", uuemas kirjanduses "motoorne ühik". Kõik ühe motoorse ühiku kiud tõmbuvad kokku korraga, kuid alati on kokku tõmbunud vaid osa motoorseid ühikuid (raske töö korral kuni 10%, erijuhtudel max ca 20%). Elavas (ka väliselt täiesti lõdvestatud) lihases on alati mingi osa motoorseid ühikuid kokku tõmbunud - seda nimetatakse lihase toonuseks. Puhkuse ajal (vähe ühikuid kontraktsioonis) on lihase toonus madal, tööd tehes (rohkem ühikuid lülitub tööle) lihase toonus tõuseb. Lihase kontraktsiooni jõud sõltub füsioloogilisest ristlõikest, mis on kõigi lihaskiudude ristlõigete summa. Lihase kontraktsiooni (lühenemise) pikkus on kuni pool lihaskiudude pikkusest.
Ägedas faasis rahu, üldised ja lokaalsed põletikuvastased vahendid, koormusjärgne külmaravi, lokaalne süsteravi ja oluline ortoos, mis surub lihase allpool põndapealset vastu küünarvarreluid. Kui süsti efekt hakkab kaduma, siis operatiivne ravi. Periosiit e. luuümbrise põletik. Esineb sääreluu seesmisel eesmisel serval ja algab distaalsest 1/3 st. Valu liikumisel ja põrutusel. Katsudes luuserv valus ja ebatasane. Põhjuseks säärelihase ülekoormus, lihases tekkiva paisu ja pinge kandumine sääre sidekelme kaudu luuümbrisele, see võib viia sääreluu väsimusmurruni. Valida õige jalats, õiged koormused ja treening. Lihas peab saama lõõgastuda, koormuste ajal elastne sukk säärele. Peale koormust külmaaplikatsioon ja massaaž. Kui muutused on röntgeniga tuvastatavad, siis kirurgiline ravi. Hüppaja põlv e. Sümptomid: valu põlvekedra all ja ümber, põlvekedra liigutamine käega tekitab valu; valu ägeneb trepist tõusmisel,
Lihaste Paiknemi Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid tüübid ne Koosneb kahest osast - pikimlihas ulatub ristluult Ühepoolsel tegevusel kallutavad Katab mediaalset trakti. koljuni, ja niude-roidelihas, lülisammast ja pead taha Seljalihas Lülisambasirgest Algab ristluu tagumiselt mis asetseb eelmisest lateraalsele, põikikiud samal ajal ed aja pinnalt, niudeluuharjalt ja lateraalselt ja ulatub kaela roteerivad. Kahepoolsel tegevusel rind
MEHE PINDMISED LIHASED. . N Lingua latina Lingua Estonia Lingua russica 1. Venter frontalis musculi occipito- Kolju-pealse lihase frontaalne kõht - frontalis 2. Musculus orbicularis oculi Silmasöörlihas 3. Musculus levator labii superioris Ülahuuletõstur , 4. Musculus zygomaticus major Suur sarnalihas 5. Musculus auricularis superior Ülemine kõrvalihas 6. M. orbicularis oris Suusõõrlihas 7. M. masseter Mälurlihas 8. M. sternocleidomastoideus Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas --
NAHA LIHASED Platüsm - platysma Kaela kuklatagusest piirkonnast Pingutab ja liigutab selle piirkonna Bo, eq suuni nahka Näonahalihas - m. cutaneus faciei Mälurlihaste peal Suunurka tahapoole tõmmata, pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõrist
Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b) tähtsaim(kõige laie
Atleetvõimlemise test Algajate test: 1) Mis on atleetvõimlemise esmane eesmärk? - Lihaste sümmeetriline ja proportsionaalne areng 2) Millest algab treening? - Soojendus- ja venitusharjutustest 3) Kuidas peabharjutuse soorituse ajal hingama? - Lõdvestuse ajal sissehingamine, pingutuse ajal väljahingamine 4) Mitu % atleetvõimleja toiduratsioonis peab olema: süsivesikuid, rasva, valku? - 60% süsivesikuid, 30 % valku, 10% rasva (millest omakorda peab 5% olema taimse päritoluga) 5) Mitmendal treeningjärgsel päeval kasvab lihas kõige intensiivsemalt: 1, 3 või 5? - 3. päeval 6) Milline peab olema harjutuse sooritamise tempo? - Mõõdukas, mis ei segaks keskendumist 7) Nimetage viis taastumisvahendit? - Saun, massaaz, ujumine, toit, meelelahutus, magamine, mediteerimine, jooga, ... 8) Kui pikk on organismi kohanemisv
Millele suunatud: · Lihased kontraktiilsed elemendid, kõõlused · Skelett · Närvisüsteem · Veresoonestik lihaseid varustav verekapillaaristik Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö. · Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi · Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides
Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ligaskontraktsiooni reziimid on: a. isomeetriline b. isotooniline c. auksotooniline Mis on isomeetriline kontraktsioon? Lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge Mis on isotooniline kontraktsioon? Lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus Mis on auksotooniline kontraktsioon? Muutub nii lihase pikkus kui ka pinge Kuidas jagunevad lihaskiud? Punased ja valged lihaskiud Iseloomusta punaseid lihaskiude Aeglased vastupidavad palju mitokondreid palju müoglobiini
Valkudel on nii palju muid funktsioone, et nendest energiat saada, peab organism olema pikemaajaliselt nälginud. Lipiidid=rasvad on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad õlid, vahad, asteroidid jt. Vees enamasti ei lahustu, lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Koosnevad rasvhappejäägist, mis on seotud alkoholiga. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid). Steroidid on 9 madalmolekulaarsed, vees peaaegu ei lahustu; asteroidide hulka kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid (suguhormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Funktsioon: kaitse (naha alune rasvakiht, organite ümber, lindudel sulestikku kattev rasvakiht, puuviljade vahad), mürgised
Maksimaalne hapnikutarbimine Näitab maksimaalset hapniku hulka, mida organism on pingelisel lihastööl võimeline omastama absoluutnäitaja L/min suhteline näitaja ml/min/kg Oluline füsioloogiline eeldus! 40-50% ulatuses geneetiliselt määratletud Limiteeritud järgmiste füsioloogiliste näitajate poolest: SLS südamelöögimaht vere hemoglobiinisisaldus mitokondrite hulk töötavas lihases aeglaste ja kiirete lihaskiudude vahekord töötavad lihases Maksimaalne aeroobne võimsus VO2max näitajale vastav võimsus või liikumiskiirus VO2max näitaja stabiliseerub mingil arenguetapil kuid aeroobne võimsus võib suureneda! Seega aeroobne võimsus on üheks treenituse näitajaks Aeroobne lävi Töö intensiivsus, millest alates ületatakse organismis rasvade oksüdatsioonivõimsus ning suuremal
7 ujumine, rulluisutamine jt. (Kehavormi, 2015) 2.2 Jõusaali treening Jõusaalitreening on anaeroobne treening ehk treening, mis toimub hapnikuvõlas. Kuna rasvu ei suudeta ilma hapnikuta lõhustada, siis on nende kasutamine nüüd mängust väljast. Mängu jäävad peamiselt süsivesikud, mille varud on aga piiratud. Anaeroobse miinus on ka see, et ilma hapnikuta energia saamisel on tagajärjeks hulk jääkaineid lihases piimhape. Lisaks sellele liigub veri ainult mööda suuri veresooni, sest vaja on saada kiiresti palju aineid lihastesse. (Fiile, 2015) 3. Treeningu mõju lihastele 3.1 Jõusaali treeningu mõju lihastele. Lihas koosneb paljudest rakkudest. Jõutrenni tehes lõhutakse lihasrakke, mis peavad hiljem uuesti kinni kasvama. Iga korraga kasvavad rakud paksemini kokku ja selle tulemusena suureneb lihasmass ning kasvab lihase jõud ja vastupidavus füüsilisele koormusele.
7 ujumine, rulluisutamine jt. (Kehavormi, 2015) 2.2 Jõusaali treening Jõusaalitreening on anaeroobne treening ehk treening, mis toimub hapnikuvõlas. Kuna rasvu ei suudeta ilma hapnikuta lõhustada, siis on nende kasutamine nüüd mängust väljast. Mängu jäävad peamiselt süsivesikud, mille varud on aga piiratud. Anaeroobse miinus on ka see, et ilma hapnikuta energia saamisel on tagajärjeks hulk jääkaineid lihases piimhape. Lisaks sellele liigub veri ainult mööda suuri veresooni, sest vaja on saada kiiresti palju aineid lihastesse. (Fiile, 2015) 3. Treeningu mõju lihastele 3.1 Jõusaali treeningu mõju lihastele. Lihas koosneb paljudest rakkudest. Jõutrenni tehes lõhutakse lihasrakke, mis peavad hiljem uuesti kinni kasvama. Iga korraga kasvavad rakud paksemini kokku ja selle tulemusena suureneb lihasmass ning kasvab lihase jõud ja vastupidavus füüsilisele koormusele.
neid enam kui kümme korda rohkem kui närvirakke. Närvikoe peamine ülesanne on inimese organismi erinevate osade talitluse reguleerimine, koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks. Närvikude on inimese teadvuse ja vaimse tegevuse kandja. ELUND Elund ehk organ on inimese organismi osa, millel on eripärane kuju, asend ja talitlus. Eristatakse õõneselundeid ja õõneta elundeid, mõlemad võivad koosneda mitmest erinevast koest. Näiteks lihases esineb peale lihaskoe ka närvi-, rasv- ja sidekudet. Igal elundil inimese kehas on kindlad ülesanded: südamel vere pumpa- mine, neerudel vere puhastamine ja jääkainete eritamine uriini, kopsudel hapniku sidumine neist läbi voolavasse verre ning süsihappegaasi eritamine väljahingata- vasse õhku, kõhunäärmel seedenõrede ja mõnede hormoonide produtseerimine jne. 9
Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia........................................................................
paljunemist. Kasvuhormoon ise otseselt luude pikenemist ei mõjuta, aga selleks, et somatomediinid tekiks, on kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomeedinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus, siis kujuneb välja kretinism, mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus. Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni tõus algab puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud.
2.5.2. Vereplasma osmootne rõhk. Isotoonilised, hüpotoonilised ja hüpertoonilised lahused. Osmootne rõhk – oleneb aineosakeste (ioonide, molekulide) arvust lahuses st ainete kontsentratsioonist. Kehavedelikes mõõdetakse vedelike osmootset aktiivsust milliosmoolides (mOsm) liitris. 60% vere osmootsest rõhust on põhjustatud Na- ja Ca ioonide poolt. Isotooniline – lahused, mille osmootne rõhk on sama, mis vereplasmal, ta on vereplasma suhtes isotooniline. Hüpertooniline – lahused, mille osmootne rõhk on kõrgem, mis vereplasmal. Vesi läheb rakust välja. Hüpotooniline – lahused, mille osmootne rõhk on madalam, mis vereplasmal. Vesi tungib rakku. 2.5.2.1. Kolloidosmootne e. onkootne rõhk ja selle tähtsus. Kolloidosmootne rõhk – osa vereplasma osmootsest rõhust, mis on põhjustatud kolloidsete ainete (valkude) poolt. 25 mmHg. Oluline vereplasma ja kudede vahelise vedeliku liikumisel. 2.5.3
Võib olla kahesulgjas, ühesulgjas, käävjas, kõõlusviirgudega. - Selgitage mõisted: endomüüseum, perimüüseum, epimüüseum: Sarkolemmi (lihaskiu rakumembraan) ümber asub endomüüseum. Lihaskiudude kimbu ümber perimüüseum (närvid ja veresooned selle sees), kimbud koos ümbritsetud epimüüseumiga. Kõik need –müüseumid (on sidekoelised struktuurid) koonduvad, lähevad üle kollageenseks materjaliks ja moodustavad kõõluse. Närvide ja veresoonte paiknemine lihases. Närvid ja veresooned asuvad lihases lihaskimpude ümber perimüüseumi sees. 8. Lihase retseptorid: lihaskäävi ja kõõlusorgani ehituse ja talituse kirjeldus - Lihaskääv: sidekoelise kapsliga ümbritsetud modifitseeritud lihaskiud, mis asub paralleelselt lihaskiudude vahel ja mille keskosa ümber on põimunud sensoorsed närvikiud. Registreerib lihase venitustaseme. - Kõõlusogan: paikneb skeletilihase kõõlustes lihaseks ülemineku kohtades. Selle
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond
Katab liigesepindu ja on kõhrkoe ainevahetuses. Kondriotiin – kõhrede ja luukoe osa Hepariin – pärsib vere hüübimist (maksas, arterite ja kopsude seintes). Kasutatakse selleks, et ei tekiks veenilaiendeid. Verevarustus: 70% veenid (et vajadusel verevarustust suurendada saaks), 20% arterid ja 10% kapillaarid (ainevahetus käib kähku). Liigestes pole veresooni, sest need läheks suure koormuse tõttu katki. RASVHAPPED (lipiidid) Orgaaniline aine. Sinna kuuluvad rasvad, õlid, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Organismide energiaallikas. Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb energia (38,9kJ/g). 1) Neutraalsed rasvad -Lihtlipiid – koosneb glütseroolist ja rasvhapete jääkidest - Liitlipiid – tekib kui üks rasvhappejäägi rühm on asendatud (nt fosforiga). 2) Steroidid – vees mittelahustuvad. Nende arv väheneb kui rasvkude suureneb. Toodetakse väikestes kogustes kuna efekt suur.
Siinkohal vaatlen sportlaste ajutisest liikumisvaegusest tekkinud lihasatroofiat, mille kohta oli põhjalik uurimus tehtud allolevas allikas- Treenerite tasemekoolitus.Spordi üldained. LIIKUMISVAEGUSE MÕJU LIHASKOELE Liikumisvaegusele on aeglased lihased tundlikumad kui kiired. Juba kahenädalase liikumisvaeguse jooksul langeb oluliselt aeglase lihase kaal ja toimuvad muutused ka lihase kiutüüpides. Näiteks kui vaatlusalusteloli aeglases lihases 85% aeglasi kiude,siis pärast kahenädalast voodireziimil viibimist langes nende protsent 53-le ja vähenes aeglaste kiudude ristlõike pindala. Samal ajal suurenes aeglases lihases oluliselt kiiretekiudude osakaal. Selleks ,et lihase kaal ja ristlõike pindala jõuaks tagasi endisele tasemele,kulub kolm nädalat aktiivset reziimi. Üleminekul voodireziimilt aktiivsele suureneb oluliselt hübriidkiudude osakaal lihases, eriti kombinatsioon I ja IIa müosiini raskete ahelate isovormidest
Anatoomia - Lihastik 56. Vöötlihaskiu ehitus · Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendat
liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid lihased, mis loovad kokkutõmbega agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 21.SELGITAGE MÕISTE: ISOMEETRILINE LIHASTÖÖ (KONTRAKTISOON), DÜNAAMILINE (KONTRAKTSIOON) LIHASTÖÖ, EKSTSENTRILINE, KONTSENTRILINE LIHASTÖÖ. TOOGE NÄIDE Isomeetriline lihastöö (kontraktsioon) lihaskontraktsiooni liik, mille korral väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega ja lihase pikkuse muutust ning luukangide liikumist ei toimu.muutub lihaspinge.ühemõõduline, pinge muutub. Nt Dünaamiline lihastöö (kontraktsioon) Dünaamilise lihastöö korral lihas pingutub ja lõdvestub vaheldumisi, saades piisavalt verd ja hapnikku. NtEkstsentriline lihastöö auksotoonilise kontraktsiooni alaliik, mille korral väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest ja lihas venitub välja ning luukangid eemalduvad teineteisest. lihas pikeneb
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
kollatõvevaktsiine. Samuti, kui rasedal ei ole just suurt südame- või kopsuhaiguste riski, tuleks hoiduda ka gripivastasest vaktsiinist. 19 Ravimite mõju lootele: RAVIM KASUTAMINE VÕIMALIK MÕJU LOOTELE Amfetamiin Erguti Südamerikked, verehaigused. Anaboolsed steroidid Atleetvõimlemine Naissoost loode võib muutuda mehelikuks. Tetratsükliin Akne ravi Hammaste kollaseks muutumine. Streptomütsiin Tuberkoloosiravim Lapse kurtuse põhjustamine. Antihistamiinid Ülitundlikkuse vastu Väärarengute põhjustamine. Antiemeetikumid Iivelduse vastu Väärarengute põhjustamine.