Astronoomia gümnaasiumi konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine.

    Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest .
    Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult.
    Maa on pisut lapik – pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal.
    Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks , vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded , mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus , peab aine Maa sisemuses olema vedelas olekus.
    Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev).
    Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s).

    2. Taevas. Sodiaagi tähtkujud. Planeetide silmusekujulise liikumise tekkimine.
    Taeva jägiline iidsetel aegadel : tuleviku ennustamiseks. Taeva jälgimiselt on välja kasvanud nii ilmaennustus kui ajaarvamine . Tänapäeva täheteadusele oli alusepanijaks eelkõige kalendriarvutus – töö, mille pidid ära tegema kõik põllumajandusega tegelevad kultuurit.
    Kuukalendri tegijad observatooriume ei vajanud – neile piisas kohast, kus läänetaevas avatud ja silmapiir päikese loojumisel hästi nähtav. Seda selleks, et näha kuu loomist – kitsa kuusirbi ilmumist taevasse vahetult pärast päikese loojumist. Nimel siis algaski uus kuu, mis aga paraku ei öelnud midagi aasta ja aastaaegade kohta. Viimase määras tähtkuju, kus sirp nähtavale ilmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagatigi Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 sodiaagi tähtkujuks.
    Selles, et tänapäevastel tähekaartidel on just selliste nimede ja piiridega tähtkujud, võlgneme tänu astroloogidele. 1922. a. kinnitati Rahvusvahelise Astronoomiauniooni poolt praegu kehtivad tähtkujude nimetused ja piirid.
    Inimkonnal kulus tuhandeid aastaid, et jõuda arusaamisele: taevas, st. tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured. Tähtede kiirus võib olatuda sadadesse kilomeetritesse sekundis. Isegi kui kaks tähte tormaksid täpselt üksteisele vastu, muutuks nende vaheline kaugus 100 aasta jooksul vaid ühe tuhandiku võrra.
    Planeetide liikumine on erinev: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, olles vaadeldavad kas enne päikesetõusu (koidutäht) või pärast loojangut (ehatäht). Ülejäänud kolm rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Kui kanda planeedi tee taevakaardile, näeme, et see meenutab silmust.

    3. Astronoomiainstrumendid. Teleskoop. Hubble'i kosmoseteleskoop . Raadioteleskoop .
    15. saj. leiutati nurgamõõtjad ja 1610. a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi , mis andis astronoomidele kahekordse võidu: suurendas vaatenurka (e toob kauged esemed lähemale) ja teiseks võimaldas objektiiv kui lääts valgust koguda.
    Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga ja suurt teleskoopi ei saa käes hoida. See on monteeritud liikumatule alusele.
    Pannes teleskoobi taha ükskõik millise optikast tuntud mõõteriista, saame määrata tähelt tuleva valguse omadusi ning võrrelda neid maapealsete allikate kiirgusega. See annab võimaluse kindlaks määrata tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust. Kõik see aitab mõista Universumi ehitust ja teha oletusi tema arengu kohta.
    Hubble'i kosmoseteleskoop on endale astronoomi Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.
    Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees: fotosid ei ähmasta atmosfäär, ei ole valgusreostust. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on see olnud üks tähtsaimaid instrumente
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Astronoomia gümnaasiumi konspekt #1 Astronoomia gümnaasiumi konspekt #2 Astronoomia gümnaasiumi konspekt #3 Astronoomia gümnaasiumi konspekt #4 Astronoomia gümnaasiumi konspekt #5 Astronoomia gümnaasiumi konspekt #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tinnu17 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine.
    2. Taevas. Sodiaagi tähtkujud. Planeetide silmusekujulise liikumise tekkimine.
    3. Astronoomiainstrumendid. Teleskoop. Hubble'i kosmoseteleskoop. Raadioteleskoop.
    4. Varjutused. Saaros. Sõlmede joon.
    5. Päikesesüsteem ja selle neli jaotust.
    6. Maa tüüpi planeedid. Vähemalt kaks peamist erinevust teistest planeetidest.
    7. Jupiter ja tema kuud. Suur Punane Laik. Kosmosejaamad Voyager ja Galileo
    8. Saturn. Uraan. Neptuun.
    9. Päikesesüsteemi väikekehad. Komeedid. Asteroidid. Meteoorid. Meteoriidid.
    10. Päikesesüsteemi kujunemine
    11. Päike. Fotosfäär. Pinnatemperatuur.
    12. Ühe tähe elulugu
    13. Linnnutee galaktika
    14. Universum. Lõpmatus. Kosmoloogiline printsiip.

    päikesesüsteem , universum , planeedid , päikesesüsteemi väikekehad , tähed , kuu , taevas , varjutused , astronoomiainstrumendid

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    4
    doc
    Astronoomia konspekt 12-klassile
    3
    odt
    Astronoomia konspekt
    112
    docx
    Megamaailma füüsika
    27
    doc
    Astronoomia konspekt
    15
    docx
    FÜÜSIKA-astronoomia
    34
    doc
    Päikesesüsteem
    33
    doc
    Päikesesüsteem - referaat
    8
    doc
    Astronoomia





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !