50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaireen Käen
Õppematerjali autor
VANA-AMEERIKA KULTUUR Mina valisin valitavate kunstiliikide seast Vana-Ameerika kultuuri,täpsemalt Asteekide kultuuri kuna see tundus kõige põnevam. Sissejuhatus:Asteegid olid rändhõim kes seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale.Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi.Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteegi sõjaväe üks peamisi
Vallutatud piirkonnad varustasid linna maisi, ubade, kakao, puuvillaste riiete, kulla, hõbeda ja nefriidiga. Põhja pool ostsid kaupmehed puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi eredavärvilisi sulgi, mida kasutati keerukalt kaunistatud keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteekide pealinnaks oli Tenochtitlan(1325 1521), mis asetses Texcoco järve saarel ja oli ühendatud maismaaga kolme sirge tammi kaudu. Asteekide tähtsaim tempel Suur temple, asetses selle linna keskväljaku ääres magistraalteede ristumiskohas. Läände suunatud peafassaadiga püramiidi tipus kõrgus kaks templit: vihmajumal Tlaloci tempel põhja- ning päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel lõuna poole. Linnriike valitsesid perekonnad dünastiad. Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused (eriti inimohvritoomine
Asteegid Viimase põlise ameerika tsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid. Nad olid rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist oli alustatud 1430. aastatel valitseja Itzcoatli juhtimise all. Montezuma II (1470 1520) Montezuma II oli viimane iseseisva asteekide riigi juht, saavutas juhistaatuse 1502.a. Tema võimu all hõlmas impeerium tervet Mehhikot idast kuni läänerannikuni välja. Montezuma kulutas suurema osa valitsusajast oma autoriteedi tugevdamisele linnriikide seas ja tsentraliseerituma valitsuse jõustumisele. Tenochtitlan (1325 1521) Asteekide pealinn Tenochtitlan asus Texcoco järve ühel looduslikul ja mitmel kunstlikul saarel
Neile sai osaks samasugune saatus nagu asteekidelegi - traagilise võitluse järel alistasid hispaanlased 1530-1532 eesotsas Francisco Pizarroga inkade riigi. Kultuuriliselt palju kõrgemal tasemel olnud hispaanlased käitusid tõeliste barbaritena, hävitades sõna otseses mõttes kõik, mis neile teele jäi. Paljud mälestised on meie päevini sailinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud. Neile võis asteekide, inkade ja maajade süngevõitu ja inimesi ohverdavad usundid küll võikad näida, märkamata jäi aga täiesti selle kõrval nende kultuuride peenem ja helgem pool. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt, nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks. Vana-Ameerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii Kesk-Ameerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Eg
6 Asteegid ja nende mütoloogia Asteegid olid inimesed, kelle tsivilisatsioon domineeris praegu Kesk- ja Lõuna- Mehhikos umbes 1300-st, kuni impeeriumi varisemiseni 1521. aastal hispaania vallutuse tagajärjel. Arvatakse, et asteegid pärinevad Mehhiko loodeosast. Nad asutasid oma pealinna Tenochitilani, mis kasvas linnaks kus elas kuni 225 000 inimest. Asteekide ühiskonnas oli range klassistruktuur. Ülaosas olid valitsejad, preestrid ja sõdalased, orjad olid allosas. Asteegi preestrid moodustasid ühiskonnas erilise klassi. Nad vastutasid keerukate tseremooniate ja ohverdamise eest, mida korraldati suurtes templites. See oli organiseeritud ja läbimõeldud ühiskond, kes uskus müüdi-legendisse. Religioon oli igapäevaelu keskmes. Asteekidel võis olla kuni 1000 jumalat, kes kõik määrasid inimeste saatust. Jumalikke ei
Asteegid · 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad · Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks · Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet · Kultuurist on jälle tänu hispaanlaste hävitustööle väga vähe teada · Asteekide tõus võimule algas 14. sajandil, mil nad ehitasid Tenochtitláni linna saarele, kus praegu seisab MexicoCity · Oma suure impeeriumi loomist alustasid nad naaberlinnade vallutamisega, liikudes põhiliselt lõuna ja ida suunas · Asteekide valitsejaks oli kuningas, kes kuningriigi kaitsmisel ja laiendamisel tugines sõdalaste klassile · Tähtsuselt järgmised olid preestrid · Lihtinimesed olid talupojad, kaupmehed, käsitöölised ja orjad · Toitu kasvatati ujuvates aedades
Nende impeerium oli suur. Selle moodustasid Texcoco järve ümbruse tuumikalast ja vallutatud maadest. Viimaste elanikud allusid rangele ja kurnavale andamikohustusele. Riiki juhtis piiramatu võimuga kuningas. Asteekidel oli mõjukas sõjavägi ning kasutati ka orjatööd. Asteekide pealinnaks oli Tenochtitlan, mis asetses Texcoco järve saarel ja oli ühendatud maismaaga kolme sirge tammi kaudu. Asteekidel olid tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine. Asteekide tähtsaim tempel oli Suur temple, mis asetses pealinna keskväljaku ääres magistraalteede ristumiskohas. Läände suunatud peafassaadiga püramiidi tipus kõrgus kaks templit: vihmajumal Tlaloci tempel põhja- ning päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel lõuna poole. Vihmased suvekuud olid pühendatud vihmajumalale ja kuivad suvekuud seevastu sõjajumalale, sest siis võeti ette sõjaretki, et võtta vange, kelle ohverdamisega said toitu jumalad. Ohverdamine oli võigas vaatepilt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid