Asteekide elust ja kultuurist. (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris


Asteegid oli Mehhiko pinnal elav rahvas 14.–16. sajandil.
Asteekide rändhõim seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale .
Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal.
Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi, mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks.
Asteegi sõjaväe üks peamisi ülesandeid oli võimalikult palju vangide võtmine. Vangid ohverdati Tenochtitlani kesklinnas asuvates hiigelsuurtes püramiid-templites. Inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit.
Asteekidel oli viis tähtsamat jumalat: Quetsalcoatl sulismadu, viljakusjumal, kes võis moonduda ka tuule- ja eluhinguse jumalaks Eheatliks; Tezkatlipoca; Tlaloc ; Chalchihuitlicue ja Huitzilopochtli.
Asteegi preestrid moodustasid ühiskonnas erilise klassi. Nad vastutasid keerukate tseremooniate ja ohverdamise eest, mida korraldati suurtes templites.
Asteekide pealinn oli keskajal üks maailma paremini planeeritud linnasid. Saarel asuvad tänavad ja kanalid paiknesid ruudustikukujuliselt linna keskel asuva hiigelkompleksi ümber, mis koosnes astmikpüramiididest, templitest, paleedest ja aedadest. Linna maismaaga ühendasid kolm teetammi.
Kui hispaanlased 1520 . aastal Ameerikasse saabusid ei teadnud nad midagi Kesk-Ameerika kultuuridest, nende võimsatest impeeriumitest, keerukatest paleedest ega nende suurepärastest insenerimõtetest ega kogu nende elu hõlmavast usuelust. Esimesel Hernán Cortési kohtumisel asteegi keisri Montezumaga kummardas Cortés keisri ees tervituseks ja Montezuma kinkis Cortèsile kulda, vääriskive, nefriiti ning sulgedega ehitud esemeid. Hiljem alistasid hispaanlased asteegid ning nende templid lõhuti maha. Asteekide naabrid , maajad suutsid vastu pidada 1542. aastani, kuni hispaanlased Méridasse oma pealinna rajasid. 1. Sisseränne. Riigi loomine ja ajalugu.
Mehhiko orus Texcoco järve ääres elas pärast tolteekide impeeriumi lagunemist
mitmeid erinevaid hõime kes olid rajanud kümneid linnriike. Tähtsaimad neist olid
tepaneekide pealinn Atzapotzalco, tshitshimeekide kuninga Xolotli rajatud Texcoco
ja tolteekide esimene vana pealinn Culhuacan, mille elanikud nimetasid nüüd end
akolhuadeks.
Asteegid (nahuatlid) nimetasid end oma muistse hõimupealiku Mexitli järgi
mexica´teks. Nad olid rännanud pärast aastat 1068 välja müütilisest algkodust
Aztlanist, kaasas peajumal Huitzilopochtli kuju, kes olevat neid teekonnal nõustanud.
Nad olid teinud pikki peatusi põlluharimiseks ja toidu hankimiseks: nn Seitsme koopa
maal Chicomoztocis, 1143.a. paiku nn Maomäel Coatltepecis, Pärast 1150.a.
peatumine Tulas umb. 20 aastat muutis asteegid tsiviliseerituks. Seejärel jäi osa neist
elama Patzcuaro järve äärde. 13.saj. keskel jõuti Texcoco järve äärde Chapultepeci
künkale. Tookordse pealiku Tenochi järgi nimetati nüüd end tenochideks. Nad
püüdsid oma kutsumata külalise staatust parandada abielude läbi teiste linnade
valitsejaperekondadega, kuid jäid ikkagi aastakümneteks sõltuvasse seisundisse.
1325.a. otsustasid Culhuacani elanikud asteeke ootamatult rünnata. Asteegid said
sellest teada ja põgenesid Texcoco järve ühele soisele asustamata saarele .
Huitzilopochtli oli saatnud preestritele nägemuse, et tuleb paigale jääda kohas, kus
kotkas istub kaktuse otsas ja nokib madu . Nii ka sündis. See pilt on praegu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Asteekide elust ja kultuurist #1 Asteekide elust ja kultuurist #2 Asteekide elust ja kultuurist #3 Asteekide elust ja kultuurist #4 Asteekide elust ja kultuurist #5 Asteekide elust ja kultuurist #6 Asteekide elust ja kultuurist #7 Asteekide elust ja kultuurist #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaireen Käen Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

6
odt
Asteekide kultuur
32
docx
Kasvatus eri kultuurides
32
doc
Kasvatus eri kultuurides
24
doc
Kasvatus eri kultuurides
50
doc
Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta
35
doc
11-klassi ajalooeksam
116
doc
Vanaaeg
49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !