seadustekogu · Vana Babüloonia kuningas Hammurapi päikesejumala ees · Steeli ülaosa · U. 1760 a eKr Graniidist lõvi Babülonist Iseloomusta lõvi kujutamisviisi! Kuna muistse Babüloni peal asuvad VI saj eKr pärit ehitiste varemed, siis on Vana Babüloonia pealinna kaunis raske uurida. Lõvi on üks väheseid kunstimälestisi, mis asub tänapäeval seal, kust ta leiti. ASSÜÜRIA SUURRIIK Umbes 900 a. eKr muutus teistest tugevamaks Assüüria. Assüüria riik Assüürlased olid äärmiselt sõjakad. Nad vallutasid Babülooniale kuulunud alad ning laiendasid riigi territooriumi nii lääne, ida, põhja kui ka lõuna suunas Assüüria impeerium aastail 669 631 eKr Assüüria vallutused · Süüria ja Palestiina · Osa Väike Aasiast (tänap. Türgist) · Babüloonia · Egiptus · Urartu Assüürlaste sõjakus kajastus ka nende kunstis Sargon II
VANA-MESOPOTAAMIA KUNST Koostaja: Sass Kaarama Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2009 Vana-Mesopotaamia u.4000-600.a.e.Kr. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste jäänused Sumerid · Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri · Nad rajasid linnriike ja templeid · Nad leiutasid kiilkirja · Sumerite leiutiseks on ka ratas Sumerite kiilkiri · Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer ka
Akadlased tulid Araabia poolsaarelt Akadi keel muutus Mesopotaamia suhtluskeeleks Akadlaste suurim linnriik oli Babylon Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule Praegu on see liiva alla mattunud Mesopotaamias oli kaks suurriiki: Vana-Babüloonia u. 1800-1500.a eKr Uus-Babüloonia 625-539.a eKr Vana-Babüloonia ajast on säilinud vähe kunstiteoseid Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust) Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur, sellest nende nimetus Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses
MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS Referaat Juhendaja: Siim Sultson Tallinn 2011 SISUKORD 1. MESOPOTAAMIA.............................................................................................3 1.1. Sumeri ja Akkadi kultuur.....................................................................3 1.2. Vana-Babüloonia kultuur.....................................................................4 1.3. Assüüria kultuur...................................................................................5 1.4. Uus-Babüloonia kultuur.......................................................................8 2. EGIPTUS............................................................................................................9 2.1. Egiptuse arhitektuur.............................................................................9 2.1.1. Vana riik......................................
LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (I aastatuhande esimesel poolel ja keskpaiku eKr) XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kiiresti rauakasutus. Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal sõjakäike uute maade või ülestõusnud alamate alistamiseks, hävitasid linnu, röövisid kokku
· Akadlaste suurim linnriik oli Babylon · Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule · Praegu on see liiva alla mattunud · Mesopotaamias oli kaks suurriiki: Vana-Babüloonia u. 1800-1500.a eKr Uus-Babüloonia 625-539.a eKr · Vana-Babüloonia ajast on säilinud vähe kunstiteoseid · Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees · Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust) · Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr · Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur, sellest nende nimetus · Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias · Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr · On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe · Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud · Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis · Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita)
Sageli ootas üleastujat surmanuhtlus. Kuriteo eest tuleb tasuda sama määraga. Kes silma välja lõi, sel silm peast välja. Kõige karmimad karistused vabade maaomanike vastu sooritatud kuritegude puhul. Orja puhul tuli omanikule tasu maksta. Mees naise isand ja käskija. Otsustas, kellega lapsed abielluvad. Seadused hoolitsesid ka vaeste, lesknaiste ja orbude õiguste eest. Babüloonia hiilgus ei püsinud kaua. Võõramaised sissetungijad alistasid ta oma võimule. 900 eKr kõige tugevam Assüüria riik.Maad sai harida ka ilma kunstliku niisutuseta. Erakordselt sõjakad kuningad. Ratsaväelased. Vallutusretkede tagajärjel Asüüria piirid üha laienesid. Alistati Süüria, Palestiina, Babüloonia, osa Väike-Aasiast. Hõivati ka Egiptus. Kuningate võim oli piiramatu. Alistatud maadesse määrati asevalitsejad. Tülid puhkesid ka assüürlaste vahel, nii lõi lahku Egiptus ja Babüloonia. 612 eKr Assüüria häving. Uus- Babüloonia tugevnes peale Assüüriat
· Rajajaks teiste hulgast esilekerkinud Babüloni linna kuningas Hammurapi, allutades endale kogu Mesopotaamia. · Hammurapi koodeks seadustekogu, mis sai eeskujuks teistele riikidele (1901 prantsuse arheoloogide leitud kivist kirst Hammurapi seadusesambaga) ??????????????? · Riigi purustasid hetiidid. c. Uus-Babüloonia (626-536 eKr) · Assüüria nõrgenedes lõi Babüloonia temast lahku ja koos liitlastega purustas Assüüria riigi. · Kuulsaim kuningas oli Nebukadnetsar II (VI saj ???????? I p eKr) olles kuulsaks ehitajaks Babüloni kinnas kaitsemüürid Istari väravaga, rippaiad ja nn Paabeli torn. · Impeeriumi hävitas pärslaste sissetung 536 eKr. Mesopotaamia ühiskonnakorraldus 1. Milline oli kuningavõim
Kõik kommentaarid