Asja�iguse konspekt (1)

1. NORMATIIV - ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt : · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.)
2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. EV põhiseadust saab muuta seadusega , mis on vastuvõetud: o Rahvahääletusel o Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt o Riigikogu poolt kiireloomulisena b) Konstitutsioonilised seadused täiendavad ps ja nende loetelu on äratoodud ps tekstis. Need seadused võetakse vastu ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. c) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seadlus on riigipea õiguse rakendamise akt. Seadlus kui seadusjärgne akt on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam. EV President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annab kaasallkirja peaminister , viimase puudumisel asjaomane minister. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel määrus on antud.
3. SEADUSLOOME PROTSESSI ETAPID EESTIS 1) Seaduse algatamine. Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Ka teised isikud võivad seaduseelnõusid välja töötada, kuid Riigikogu ei ole kohustatud neid läbi vaatama. 2) Seaduseelnõu arutamine toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt 2-l, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel ( riigieelarve ) ka 3 lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil . Lugemiste vahelisel ajal töötavad eelnõudega komisjonid ja Riigikogu liikmed. 3) Seaduseeelnõu vastuvõtmine seadusena toimub hääletamise teel. Vastuvõtmiseks vajalik häälte arv sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (Riigikogu koosseisu häälteenamus). 4) Seaduse väljakuulutamine - seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud veto rakendamise võimalusega. Tuntakse: o Absoluutne veto ­ parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt o Suspensiivne veto ­ seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine Põhiseadus annab EV Presidendile suspensiivse veto õiguse. Ta võib jätta Riigikogus vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega Riigikogule uueks arutamiseks. Kui Riigikogu võtab tagasisaadetud seaduse muutmata kujul vastu, President - kuulutab seaduse välja või - pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus ps-ga vastuolus olevaks Kui Riigikohus leiab, et seadus on ps-ga kooskõlas, tuleb Presidendil seadus välja kuulutada.
1 5) Seaduse avaldamine ­ seaduse kehtimise eeltingimuseks, kuna põhiseaduse kohaselt seadused avaldatakse ettenähtud korras ning täitmiseks kohustuslikud on üksnes avaldatud seadused. Peale seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Riigi Teatajas. Seadus avaldatakse RT-s 7 tööpäeva jooksul tema Riigikantseleisse saabumise päevast arvates. Seaduse jõustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega. Riigi Teataja seaduse kohaselt jõustub rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus 10. päeval pärast Riigiteatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva.
4. TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU ÕIGUSAKTIDE SÜSTEEM EESTIS Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Oma juriidiliselt jõult on määrus madalam seadusest ja seadlusest. VV annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks ning teenistusliku järelvalve teostamiseks. Määruses peab viitama selle andmise aluseks olevale seadusesättele. Korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). Määruse või korralduse andmine otsustatakse VV istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas.
5. NORMATIIVAKTIDE AJALINE KEHTIVUS