Asjaõigus (13)

4 HEA
 
Säutsu twitteris
I ÜLDINE ASJAÕIGUS
1. ­ 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili
Põhimaterjal:
P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud
"Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 ­ 6 (lk 29 ­ 39).
Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e
obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.)
Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses
tähenduses.
Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt
omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi
loovutamine). Objektiivne asjaõigus ­ õigusnormide summa.
Subjektiivne asjaõigus ­ õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes.
Asi on kehaline ese.
Inimkeha, ka laipa, ei loeta asjaks, sest tänapäeva õigusliku arusaamise kohaselt ei saa inimene olla
õiguskäibe esemeks. Küll on asjadeks eraldatud kehaosad.
Õiguse esemed (õiguse objektid):
1. Esemed - on seaduses defineeritud asjad, õigused ja muud hüvesid, mis võivad olla õiguse
objektiks.
· Loomad Loomi ei loeta asjadeks, kuid neile kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid
sätteid.Teisiti on sätestatud omaniku õigused: looma omanik peab oma õiguste kasutamisel
järgima loomakaitse erisätteid.
·asjad: vallasasjad, kinnisasjad
Kinnisasjaks on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjaks on kõik asjad, mis ei ole
kinnisasjad.
Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad.
·õigused: absoluutsed, relatiivsed
2. asjade kogumid, varandus
Vallasasjad
Asendatavad ­ määratakse käibes arvu, mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused, mis
eristaksid neid teistest sama liiki asjadest.
Kinnisasjad ei ole asendatavad, sest need on õiguslikult kordumatud.
Asendatavad: käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt
toodetavad asjad, teatud aastakäigu veinid kokkulepitud veiniperekonna piires.
Asendamatud ­ on tellitud erisoovide kohaselt
Printsiipid:
· Fikseerimise põhimõte (AÕS par 5)
SEMINAR 1
Kaasus 1.
Kes kellelt mida nõuab? E nõuab asja üleandmist P-lt, ta tahab asja kätte saada. Nõude aluse
leidmine toimub edasi. E esitab vindikatsioonihagi, ta nõuab asja välja võõrast valdusest.
Kaasuste põhitüüpidest kolmas. § 80 alusel. Küsimus sellest, kas ta sai omandi? Omandi
üleminek eeldab valdust. § 94 puhul peaks olema konkreetne asi määratletud ­ asi, mille
hoiule jätame, peaks olema identifitseeritud. Antud kaasuse puhul seda ei olnud. Valduse
olemus on see, et ta on tegelik võim asja üle, viitab fakitilisele olukorrale, tuleb
identifitseerida üks konkreetne asi, mitte ütlema, et on teatud liiki asi. Ka kaudse ja otsese
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Asjaõigus #1 Asjaõigus #2 Asjaõigus #3 Asjaõigus #4 Asjaõigus #5 Asjaõigus #6 Asjaõigus #7 Asjaõigus #8 Asjaõigus #9 Asjaõigus #10 Asjaõigus #11 Asjaõigus #12 Asjaõigus #13 Asjaõigus #14 Asjaõigus #15 Asjaõigus #16 Asjaõigus #17 Asjaõigus #18 Asjaõigus #19 Asjaõigus #20 Asjaõigus #21 Asjaõigus #22 Asjaõigus #23 Asjaõigus #24 Asjaõigus #25 Asjaõigus #26 Asjaõigus #27 Asjaõigus #28 Asjaõigus #29 Asjaõigus #30 Asjaõigus #31 Asjaõigus #32 Asjaõigus #33 Asjaõigus #34 Asjaõigus #35 Asjaõigus #36 Asjaõigus #37 Asjaõigus #38 Asjaõigus #39 Asjaõigus #40 Asjaõigus #41 Asjaõigus #42 Asjaõigus #43 Asjaõigus #44 Asjaõigus #45 Asjaõigus #46 Asjaõigus #47 Asjaõigus #48 Asjaõigus #49 Asjaõigus #50 Asjaõigus #51 Asjaõigus #52 Asjaõigus #53
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
703 laadimist Kokku alla laetud
13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
fantasy711 Õppematerjali autor

Lisainfo

Asjaõiguse seminarid (vastused) koos konspektidega
asjaõigus , õigus

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kes kellelt mida nõuab ?
  • Mida saab valduse omanik veel teha ?
  • Kui E ei oleks teadnud abikaasa nõusoleku puudumisest ?
  • Mis oleks järeldus ?
  • Millised sätted puutuvad asjasse ?
  • Kuidas valdusõiguslik staatus on P-l muutunud kaasuse käigus ?
  • Millist liiki kulutustega on antud juhul tehtud kulutused ?
  • Kuid see ei ole määrav. Kas E-le on omand üle läinud ja millal ?
  • Mis sellele viitab ?
  • Midagi välistab heauskse omandamise ?
  • Kui suur võiks olla leiutasu ?
  • Mille järgi C saab asjad välja nõuda ?
  • Kuidas pant sisse seada ?
  • Kui V sureb päras aõlepingu sõlmimist ?
  • Mis suhe on E ja R vahel ?
  • Kuidagi seda reaalservituuti ?
  • Milliseid nõuded saaks M päriajd nõuda P pärijatelt ?
  • Millepollest erinevad omandi ja valduse kaitsed ?
  • Mis seadused võimaldab ?
  • Mis ta veel tegemata jättis ?
  • Kui hakatakse põldu kündma, kas see on takistuseks ?
  • Mis alusel võiks E nõuda viljapuuaia rajamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks ?
  • Millal märkust saab sisse kanda ?
  • Kuidas on A-l võimalik ennast kaitsta ?
  • Kuidas seda majanduslikult lahendada ?
  • Mis võiks olla normaalseks asjaõigusliku ?
  • Kui... Miks omastusõigus esimesel järjekohal ?
  • Kui ei oleks majandusega tegemist ?

Mõisted

Sisukord

  • I ÜLDINE ASJAÕIGUS
  • Põhimaterjal
  • VALDUSE OMANDAMINE JA LÕPPEMINE
  • Valduse omandamine
  • Valduse lõppemine
  • OMANDUSVALDUS JA VÕÕRVALDUS
  • Omandusvaldaja
  • Võõrvaldaja
  • VALDUS ILMA TEGELIKU VÕIMUTA
  • ASJA MITMEKORDNE VALDUS
  • Lisamaterjal
  • Kohtupraktika
  • OMANDI AJALUGU JA TÄHTSUS
  • OMANDI SISU, PIIRID JA MÕISTE
  • AÕS § 77 - Asja jagamine kaasomandi lõpetamisel
  • Seadused
  • Immissiooniõigus
  • Kaasus 30
  • Kaasus 33
  • Kaasus 34
  • Artikkel
  • Kaasus 49
  • VÕS §1040
  • AÕS §101
  • Kinnistusraamatu ebaõigsus
  • Positiivne publitsiteet
  • MÄRKED
  • Kaasused

Teemad

  • 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili
  • Põhimaterjal
  • Nõude aluse
  • leidmine toimub edasi
  • § 35. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed
  • Pankroti väljakuulutamisega
  • moodustub võlgniku varast pankrotivara;
  • läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel
  • kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib
  • arvata pankrotivarasse;
  • kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga;
  • kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid;
  • on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras;
  • lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt;
  • järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed
  • Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga
  • nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest
  • § 343. Hüpoteegi ulatus kinnisasjale
  • Hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja
  • päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis
  • Hüpoteek ei ulatu päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja
  • arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks
  • eemaldatud
  • VÕS par 233
  • valduse äravõtmisest tulenev nõue
  • Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja
  • suhtes omavoliline valdaja
  • Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja
  • on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist
  • Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest
  • Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab
  • Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele
  • ebaseaduslikust valdusest oma valdusse
  • TsÜS par 57 – kas asjad muutusid ehitise osadeks? Kas nad võiks olla olulised
  • osad?
  • TsÜS par 62 – kasutuseelised
  • AÕS Par 115 – kes võib omandada
  • 4. Valdus ja selle kaitse
  • Valdus
  • VÕS par 32
  • VÕS par 36
  • Valduse lõppemine
  • AÕS § 41. Omaabi
  •  Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. 
  •  Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud 
  • või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. 
  •  Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus 
  • omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. 
  •  Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka §  33 3. lõikes 
  • nimetatud isik. 
  • Lisamaterjal
  • Kohtupraktika
  • AÕS Par 38
  • valduse üleminek pärijale
  • AÕS § 95 - Heauskne omandamine
  • Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma
  • valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma
  • Kui käesoleva seaduse § 93 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab
  • omandaja nõude loovutamisega asja omanikuks üksnes juhul, kui ta saab asja valduse
  • kolmandalt isikult ja on valduse saamise ajal heauskne
  • Kui käesoleva seaduse § 94 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab
  • omandaja omanikuks asja temale üleandmisega, kui ta on üleandmise ajal heauskne
  • Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, etvõõrandajalei olnud õigust
  • omandit üle anda
  • Omandamist käesoleva paragrahvi 1.–12 . lõike kohaselt ei toimu, kui asi on
  • varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud
  • Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt
  • varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja
  • läinud. Käesolevat lõiget ei kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul
  • enampakkumisel omandatud asja suhtes
  • Kui vastavalt käesoleva seaduse §-le 92 1 võõrandatud merelaev ei kuulunud
  • võõrandajale, muutub omandaja omanikuks merelaeva üleandmise hetkest, välja arvatud
  • juhul, kui ta sellel ajal ei olnud heauskne. Kui tehingu objekt on osa laevast, siis on
  • määrav kaasvalduse saamise aeg
  • Pärandvarale tekib omandiõigus tagasiulatuvalt. Pärandvara ei ole peremehetu
  • ta on ikkagi pärija omandis sellest momendist alates, kui pärandaja sureb
  • Nõude alus
  • Kas A on valdaja?
  • c. Kas nende konkreetsete piimapakkide suhtes on valdus tekkinud?
  • Kas see tegu ikkagi oli omaabi õiguspäraselt või mitte?
  • nõude alus
  • AÕS § 41 lg 3
  • Kaasvaldus
  • Kaasvalduse kaitse
  • AÕS par 50
  • Kui mitu isikut valdab asja ühiselt (kaasvaldus), võib iga kaasvaldaja või
  • kaasvaldajad ühiselt kaitsta valdust §-des 40-48 sätestatud korras
  • Kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisõiguse ulatuse üle ei kohaldata
  • valduse kaitse sätteid
  • Kahju hüvitamise küsimus
  • VÕS § 1045 lg 1 p 5
  • 6. Omand
  • §72 lg1 - kaasomandi valdamine ja kasutamine
  • Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse
  • otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas
  • Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva
  • asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud
  • peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste
  • kaasomanike õiguste kahjustamisest
  • AÕS § 77 - Asja jagamine kaasomandi lõpetamisel
  • Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele
  • Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab
  • kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele
  • kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või
  • müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike
  • vahel vastavalt nende osa suurusele
  • Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele
  • kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti
  • koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks
  • Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu
  • heitmise teel
  • AÕS § 75 lg-st 1
  • Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti
  • selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi
  • § 76 - Kaasomandi lõpetamise nõue
  • Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist
  • Kaasomanikevahelise kokkuleppega võib kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada
  • Kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud, võib lõpetamist nõuda üksnes
  • juhul, kui selleks on oluline põhjus. Kui kaasomandi ülesütlemiseks oli määratud tähtaeg, siis võib
  • olulisel põhjusel kaasomandi üles öelda määratud tähtajast kinni pidamata
  • Käesolevas paragrahvis nimetamata kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse kaasomandi
  • lõpetamise nõudeõigust, on tühine
  • Seadused
  • §§ 7-20
  • osa (seltsinguleping)
  • Omanikul asja valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus. Omand võib olla piiratud
  • naabrusõigustega kui ka ühiskonna huvides. Võib jagada individuaalne ja ühine omand
  • Ühine omand jaguneb kaas- ja ühisomandiks (abikaasadel ja seltsinglastel). Vallasasjade
  • suhtes siduv õigusjärglaste suhtes kaasomandi valdamises ja kasutamises. Kinniasjade puhul
  • ainult siis kui see on kinnistusraamatusse kantud
  • RKO 3-2-1-55-00 – v oluline kaasomanike kasutuskorra puhul!!! §72 lg5
  • §74 eesmärk kaitsta kaasomanikke oluliste muutuste vastu. Siit tuleneb ka see et üks
  • kaasomanik ei saa ilma teiste kaasomanike nõusolekuta otsustada kas anda ühte ruumi
  • kellelegi teisele kasutada v mitte
  • Kui ei ole abieluvararegistrisse kantud kehtivad nad abikaasade vahel ikka, aga kolmandate
  • isikute vastu ei kehti kui ple abieluvararegistrisse kantud
  • PerS §10 lg6 - enne peab olema kanne tehtud siis ei saa nõuda kui kanne pärast laenu
  • tehtud
  • § 17 lg 3
  • ei ole tõendatud
  • Abieluvaralepingut ei sõlmitut. F-E omandivahelise ülemineku kokkulepe ja müügileping. Üle
  • on antud ka televiisori valdus. Kas kokkulepe on kehtiv? Kas saab AÕS § 80 alusel tagasi
  • nõuda? Kas tegemist on ühisvaraga? Televiisor kingiti pärast pulmi mõlemale. Omand tekkis
  • abielu kestel. Tegemist ühisvaraga. PrkS § 17 lg 2 – abikaasad valdavad kokkuleppel
  • § 74 – võivad käsutada vaid tervikuna
  • Seetõttu on omandi üleandmise kokkulepe tühine, E ei ole omanik ning F
  • saab televiisori välja nõuda
  • NB! Heausksus ja pahausksus ei oma siinkohal tähtsust! Heauskne omandamine eeldaks
  • kehtivat asjaõ lepingut
  • Nt kui abikaasad abielu kestel ostab üks kinnisasja ja üks on kinnistusraamatusse kantud
  • Lahutades on ikkagi ühisvara. Ei loe kes on kantud kinnistusraamatusse. §14 lg1 – PerS
  • 8. Omandi kaitse
  • AÕS § 84 lg 2
  • AÕS § 29 lg 2
  • AÕS § 80 lg 2
  • AÕS § 35 lg 2
  • §29 ei ole enam. RK on öeldud, et .. pahauskne, kuid nüüd par 84 reguleerib omavolilise
  • valduse
  • Kahju hüvitamine; vt. Auto varastamise kaasust. VÕS 1045
  • Mis oleks järeldus? Kas pahausksel valdajal tuleks hüvitada asja väärtust või mitte?
  • Mis peab olema kostja konkreetses asjas, et > süüdi. Süüdi asja hävitamises. Omavolilus
  • toob kaasa … Kui pahauskne. Järeldus: Pahauskne peab hüvitama, h.u. ei pea
  • VÕS §110
  • kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmine
  • VÕS § 1033 lg-s 2
  • kahju hüvitamise ulatus
  • Kohtulahend
  • kostja kaasamine
  • ringkonnakohtu otsuse sisu
  • asja väljanõudmine
  • §§ 1037 – 1042
  • VÕS §1038
  • Väärtuse hüvitamise kohustuse piirangud
  • Rikkujal, kes ei teadnud oma õigustatuse puudumisest ega pidanudki sellest teadma, ei ole
  • käesoleva seaduse § 1037 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustusi niivõrd, kuivõrd ta ei ole
  • rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal, mil ta enda vastu nõude
  • esitamisest teada sai või teada saama pidi. Rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel ei võeta
  • arvesse saadu omandamiseks tehtud kulutusi
  • valdaja vastutus asja ja päraldiste eest
  • Pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise
  • või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse kahju õigusvastase
  • tekitamise sätetele
  • Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, vastutab asja ja selle päraldiste hävimise
  • ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine
  • oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses
  • Kui valdaja on heauskne, ei vastuta ta asja ja selle päraldiste hävimise või väärtuse
  • vähenemise eest, kui hävimine või väärtuse vähenemine on toimunud enne hagi esitamisest
  • teadasaamist. Valdaja vastutab asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise
  • eest, mis on toimunud tema süül pärast hagi esitamisest teadasaamist
  • Kui valdaja võõrandas asja kohtumenetluse ajal pärast seda, kui ta sai teada või pidi
  • teada saama hagi esitamisest, vastutab ta nagu pahauskne valdaja, välja arvatud juhul, kui
  • võõrandamine oli hädavajalik asja rikkumise ärahoidmiseks
  • Heauskne valdaja
  • VÕS § 99
  • VÕS par 99 - Tellimata asja saatmine või teenuse osutamine
  • Majandus- või kutsetegevuses tegutseval isikul ei teki tarbijale tellimata asja saatmise või
  • teenuse osutamise korral tarbija vastu nõudeid. Tarbija vaikimist või tegevusetust ei loeta
  • tarbija nõustumuseks
  • Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista seadusest tulenevate nõuete esitamist
  • asi või teenus ei olnud määratud sellele tarbijale;
  • asja saatja või teenuse osutaja arvas ekslikult, et tarbija selle tellis ja tarbija sai
  • eksimusest aru või pidi sellest aru saama
  • Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata, kui tarbijale pakutakse
  • tellitu asemel kvaliteedilt ja hinnalt vähemalt samaväärset asja või teenust ja tarbijat
  • teavitatakse, et ta ei ole kohustatud seda asja või teenust vastu võtma ega kandma
  • tagastamise kulusid
  • VÕS §1039
  • negatoorhagi
  • AÕS § 89 - Omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral
  • Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui
  • rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise
  • kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on
  • kohustatud rikkumist taluma
  • VÕS par 1037
  • VÕS par 1038
  • VÕS par 1055
  • asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest
  • Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele
  • ebaseaduslikust valdusest oma valdusse
  • kulutuste hüvitamine valdajale
  • Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud
  • juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda
  • vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042
  • Valdajal on õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta
  • tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui
  • parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse
  • väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist
  • Kulutuste hüvitamise nõue
  • Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult
  • kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud
  • võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on
  • olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks
  • aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme
  • väärtuse suurenemist kasutama hakata
  • 12. Vallasomandi tekkimine: üleandmine, heauskne omandamine
  • Omandireservatsioon ja sellest tulenev ooteõigus
  • Millised tingimused peavad olema täidetud vallasomandi üleminekuks? – peab olema kokku
  • lepitud omandi üleminekus (asjaõigusleping – käsutustehing); valduse peab üle andma
  • Omand saab üle minna siis, kui kõik seadusega ette nähtud tingimused on täidetud. Valduse
  • üleandmine peab toimuma reeglina käest kätte, võib ka väljanõudeõiguse loovutamise ja
  • asja jätmisega võõrandaja valdusesse (valduse konstituut - § 33 lg 2 – näiteks üürileping)
  • Tavalise omandamise puhul eeldatakse, et valduse üleandmisele ja asjaõiguskokkuleppe
  • sõlmimisele lisandub võõrandaja käsutusõigus. Heausksel omandamisel ei ole omandi
  • üleminekul tähtsust, kas võõrandajal oli käsutusõigus (tal pole kohustust teada, et
  • võõrandajal polnud õigust käsutustehingut teha). Võõrandaja käsutusõigust asendab
  • omandaja heausksus
  • 14. Muud vallasomandi tekkimise viisid
  • Vallasomandi tekkimine
  • Enampakkumise õiguslikud tagajärjed
  • Omandi tekkimiseks ei pea olema täidetud asjaõigusseaduses sätestatud eeldused
  • eelkõige ei pea tegelikult olemas olema täitedokumendis kajastatud nõuet, samuti ei
  • pea enampakkumisel müüdud ese kuuluma võlgnikule. See ei välista õigusvastaselt
  • tekitatud kahju hüvitamise nõuete esitamist
  • 16. Vallaspant
  • §§ 305 – 307, 351, 654, 685, 702, 803, 805, 863, 907, 915
  • kaks varianti: kas tagastada manuaalselt endale valdust ja siis pantida
  • uuesti, või leppida uueks pandimiseks kokku, lepingu koostamisel - . §281 lg 1
  • kaasus
  • kaasus
  • 2-1-48-04
  • kaasus
  • kaasus
  • 18. Kinnistusraamat
  • egatiivne publitsiteet
  • AÕS § 56
  • lg 2
  • Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on
  • kindla isiku kasuks piiratud, on piirang omandaja suhtes kehtiv vaid juhul, kui see on
  • kantud kinnistusraamatusse või kui omandaja on käsutuspiirangu olemasolust teadlik
  • või peab sellest teadlik olema
  • Positiivne publitsiteet
  • lg 1
  • Kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse
  • kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse
  • kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse
  • kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui
  • omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on
  • ebaõiged
  • Pärimise korral ei omandaks nimetatud isikud kinnisasjaõigust heauskselt, sest AÕS § 56
  • lg-s 3 sätestatud heausksuse kaitse laieneb vaid omandamisele asjaõiguslepingu läbi
  • Kolleegium leiab, et esimese ja teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ei saa tugineda ka
  • kinnisasjaõiguse heausksele omandamisele tasuta tehingu järgi. Puudub mõistlik põhjus
  • miks peaksid nimetatud isikud olema tasuta tehingu järgi omandamisel rohkem kaitstud kui
  • pärimise korral.”
  • ...kuigi AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust
  • on võimalik, et PkS § 14 lg 1 alusel on abikaasade varalised suhted erinevad sellest, mis
  • kajastub kinnistusraamatus.”
  • Heauskne omandamine
  • KR kanne)
  • ei laiene
  • pärimisele
  • tasuta tehingutele
  • Heauskse omandamise eelduseks on
  • kehtiv asjaõigusleping
  • kanne kinnistusraamatus
  • omandaja mitteteadmine võõrandajal kehtiva käsutusõiguse puudumisest
  • Kaasused
  • M
  • > Pärs §61 (A)
  • §120) > E
  • > (B)
  • > (C)
  • Kande tegemine
  • Kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutatakse
  • kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldus, milles on
  • väljendatud soov teha kanne kinnistusraamatusse. Kinnistamisavaldus võib sisalduda ka
  • asjaõiguslepingus
  • AÕS §56’
  • Pärimise teel heauskselt ei omandata!!!
  • 22. Kinnisomandi omandamine ja lõppemine; ulatus; korteriomand
  • Jahipidamine
  • TsÜS § 70 lg 1
  • tehing vastuolus heade kommetega
  • PKS § 17 lg 2
  • tehingu tühisus
  • käsutuse kehtivuse
  • Eelöeldu kehtib ka PKS § 17 lg 2 rikkumise korral. Ühe abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka
  • kuuluva kinnisasja käsutamise tehing ei ole iseenesest tühine selle tõttu, et ühel abikaasal
  • puudus teise abikaasa nõusolek käsutuse tegemiseks (õigustamata isiku poolt
  • käsutustehingu sõlmimine). Kinnisasja heauskse omandamise korral (AÕS § 56
  • kehtib
  • käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata isik. Seega on õigustamata isiku
  • poolt kinnisasja suhtes tehtud käsutust võimalik TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks kiita siis, kui
  • käsutus ei kehtinud omandaja pahausksuse tõttu
  • aluseks
  • Kaasus nr 91
  • veebruar 2004
  • 24. Kinnisomandi kitsendused. Piiratud kinnisasjaõigused I (servituudid ja
  • reaalkoormatised)
  • Kaasus nr 98(!)
  • Kaasus nr 102
  • Parkimise suhtes on valduse kaitse nõuded, negatoorhaig võib olla, omaabi korras võib
  • neid eemaldada sealt
  • Kaasus nr 104
  • 26. Piiratud kinnisasjaõigused II (hoonestusõigus ja ostueesõigus)
  • §§ 244 – 253
  • Kaasus nr 110
  • Kaasus nr 106
  • 30. Kinnispant
  • §§ 150-177
  • Kaasus nr 120
  • Z oma kustutatakse ära, kui
  • ostjaga lepitakse kokku, et see jääb püsima, siis jääb püsima
  • X hüpoteek jääb püsima, tema võib kuni 30. juunini kõrval jätta
  • Kaasus nr 117
  • Kaasus 116
  • §343 lg 2
  • Hüpoteegi ulatus kinnisasjale
  • Hüpoteek ei ulatu päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja
  • arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks
  • AÕS par 335
  • AÕS § 335
  • Hüpoteegipidaja õigused kinnisasja väärtuse vähenemisel
  • Kui võib eeldada koormatud kinnisasja väärtuse vähenemist või kui see on juba toimunud
  • võib hüpoteegipidaja nõuda kinnisasja omanikult endise olukorra taastamist või täiendavat
  • tagatist
  • Kui kinnisasja omanik hüpoteegipidaja nõudel endist olukorda ei taasta ega anna
  • täiendavat tagatist, võib hüpoteegipidaja nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist
  • ulatuses, mille võrra koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud. Rahuldamise nõudest tuleb
  • üks kuu ette teatada
  • Kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud omaniku süüta, võib hüpoteegipidaja
  • täiendavat tagatist või võla osalist tasumist nõuda ulatuses, milles kinnisasja omanikule on
  • väärtuse vähenemine hüvitatud
  • Kaasus 119
  • Kaasus 121
  • § 349
  • Hüpoteegi üleminek omanikule
  • Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud
  • kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist
  • kui ei ole kokku lepitud teisiti
  • Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja
  • igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi
  • kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist
  • Kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb
  • nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid
  • sätteid

Kommentaarid (13)


Emma5: Loogiliselt, arusaadavalt ja põhjalikult koostatud konspekt. Oli palju abi. Tänud.
15:38 12-01-2013

Marissa: Tänan! Aitas väga! Põhimõtteliselt päästis terve nädala :)
11:40 30-12-2012

katykenny: hea materjal, ainult kaasuste asjaolud oleks võinud ka olla.
08:52 29-04-2012


Sarnased materjalid

12
doc
180
docx
8
doc
10
docx
34
doc
39
doc
2
docx
16
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto