I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne isik oma
isikul on suurem õigus Valdus omandatakse 1) tegeliku võimu saamisega asja üle; 2) abinõude üle, mis võimaldab seda võimu - sellele piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest - valdus on seadusega kaitstud omavoli(rikkumise või äravõtmise) vastu - valdusel on kohtulik kaitse: rikkumise või äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole (üks aasta) Kinnistusraamat kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed; ta on avalik Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt õiguste rikkumise vältimist Omandi esemeks iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud; sõltuvalt iseloomust võib olla: · vallasomand · kinnisomand · ühine omand võib kuuluda mitmele isikule ühel ajal; on kaasomand, kus seaduses ei ole sätestatud teisiti
Kaasomanikele kuulub teatud kindlaks määratud osa hisest omandist, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast kaasomanikul on osa omandiõigusest kogu asjale e nn mõtteline osa. Ühisomandi puhul on ühisomanike osad kindlaks määramata asjas kui omandis. Eeldatakse erilise isikliku suhte olemasolu, nt abielu. Ühise omandi esemeks võivad olla nii vallas- kui kinnisasjad. Kaasomandi puhul kinnisasjale kantakse kaasomanikud ja nende mõtteliste osade suurus kinnistusraamatusse vastava kinnistu registriossa, ühisomandi puhul omandi osasid ei väljendata, kuid kandes peab olema väljendatud üise omandi liik. Kaasomandi erivormiks on korteriomand korteriomand koosneb ainuomandist korterile ja kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele ja maatükile millel hoone asub. Korteriomand kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja seetõttu võib käsitleda korteiomandit õigusena, millele kohaldatakse kinnisasja sätteid. Kaasomandis olevaid asju
isikute piiratud kinnisasjaõigused seda kinnisasja koormavad. Maakataster – maatükkide kohta peetav riiklik register. Kinnistusraamatu funktsioonid – kindlustab avalikkuse põhimõtte kinnisasjade osas( avalikustab omandisuhted ja teeb nähtavaks asjaõiguslikud koormatised ja nende järjekorra); võimaldab kaitsefunktsiooni isikule, kes kinnistusraamatuga tutvub; kontrollfunktsioon. Reaalfooliumisüsteem - kinnistu kui niisuguse aluseks võtmise korral peetakse registrit kinnistute järgi ja sel juhul näidatakse ära nn vahelduva koosseisuna igakordselt õigustatud subjektid. Lähtutakse kinnistust kui esmajärgulisest suurusest. Personaalfooliumisüsteem - register korrastatakse õigustatud isikute järgi, seega kinnistu omanike järgi,siis märgitakse igakord ära, missugused kinnistud antud omanikule kuuluvad. Rõhutatakse igakordset õigustatud isikut.
on selle eesmärk avalikustada riigi kinnisvaratehingud (RVS § 95 lg 1) (registrit peab Rahandusministeerium) Kinnistusraamatusse kantakse ja sellest saab usaldusväärset teavet selle kohta: 1. Kes on kinnisasja omanik, 2. Millised piiratud asjaõigused kinnisasja koormavad 3. Millistel järjekohtadel kinnisasja koormavad õigused asetsevad Käibes osalevad ainult need maatükid, mis on kinnistud. Vastavalt KRS § 51 on kinnistu kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 2) kinnisasi (maatükk); 3) hoonestusõigus; 4) korteriomand; 5) korterihoonestusõigus. Sisuliselt Kinnistuks muutub kinnisasi läbi kinnistusraamatu kande. Kinnistusraamatusse tuleb kanda kõik eraõiguslikele isikutele kuuluvad kinnisasjad Riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad kinnisasjad ei ole sissekandekohustuslikud,
ASJAÕIGUS HELIIS REINMÄGI 11.B MIDA ENDAST KUJUTAB? • Asjaõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib isikute suhet asjadesse. • Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. ASJAÕIGUSTE LIIGITUS • Omand kui absoluutne asjaõigus, täielik võim asja üle. • Piiratud asjaõigused , mis annavad teatud õigused asjale, aga ei ulatu kunagi täieliku võimuni asja üle. Omakorda jaguneb: Kasutamisõigusteks, mis annavad isikule õiguse kasutada võõrast asja. Realiseerimisõigusteks, mis annavad isikule õiguse teatud tingimustel asi rahaks teha. Omandamisõigusteks, mis annavad isikule teatud tingimustel õiguse saada omanikuks või omandada sellele muu õigus ASJAÕIGUSTE LIIGITUS
Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Registriosa loetakse kinnisasja suhtes kinnistusraamatuks. 20. Kinnistusregistri koosseis Kanded tehakse kinnistusregistrisse. Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse: 1) kinnistuspiirkond; 2) kinnistusjaoskond, kui see on olemas; 3) kinnistu number; 4) kinnistu nimetus, kui see on olemas; 5) lisalehed. Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik;
5.Kinnistusraamatu süsteem Eestis on tugeva kinnistusraamatu süsteem, mis tagab kinnisasjade käibes õiguskindluse ja maandab kinnisvaratehingute riskid, sest: · kinnisasjaga seotud asjaõigused tehakse kinnistusraamatu kaudu avalikuks ning keegi ei saa ennast vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega; · kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad ja lõpevad kinnistusraamatusse kande tegemisega ning neile saab tehinguid tehes toetuda; · kanded kinnistu kohta tehakse avalduste kinnistuspäevikusse märkimise järjekorras; · kinnistusraamatusse kantud õigusi saab muuta üksnes selle õiguse omaniku avaldusel või nõusolekul või kohtumenetluse kaudu. 3.2. Kinnisomand Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele. 3.2.1. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine Kinnisomand tekib: 1) Kinnistusraamatu kandega - (Kinnisasja üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks
Kõik kommentaarid