ROOMA ÕIGUS JA JURIIDILINE HARIDUS Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast eriline tähtsus: seda nii õiguse ajaloo, teataval määral õiguse teooria ja kaudselt ka dogmaatilisest seisukohast. Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868-1920) ütlus, et rooma õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Sünnikohaks väike kogukond(linnriik) Rooma, mis asetses keset Apenniini poolsaart. Rooma sattus kreeka kultuuri mõju alla, sest see oli rooma omast kõrgem. See mõju avaldus ka õiguse alal. Vana natsionaalne Rooma õigus polnud enam suuteline arusaadavalt kõiki neid uusi suhteid reguleerima. (Rooma astus kaubandussuhetesse teiste rahvastega). Uus õigussüsteem polnud enam puhtnatsionaalse sisuga, vaid muutunud teatavas mõttes universaalseks
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL ... I aasta OMANDIÕIGUS SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD, KAASOMAND JA OMANDIKAITSE Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .........................
Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)
Oli juriidilise isiku eelkäija. Esimene süsteem korporatsioonide moodustamisel oli korporatsioonide vaba moodustamise süsteem siis ei olnud vaja riigi luba. Teine süsteem et oli vaja riigi luba et moodustada korporatsiooni. Kaasuse lahendamine: · Kvalifikatsioon · Õigussuhted ja juriidilised faktid · Analüüs Kaasus: E müüs F-le kaariku. F otsustas selle eest maksmata jätta sest ütles et kaarik ei töökorras. Kvalifikatsioon: asjaõigus, võlaõigus Õs/jur. Faktid: lepingu sõlmimine, valduse üleandmine, kohustuse mittetäitmine E palkas V, et see põletaks kaariku maha ja nad sõlmisid kokkuleppe(volikirja) et E võtab vastutuse endale. ÕS/ jur. Faktid: kahju tekitamine Rooma võlaõiguses oli juba põhimõte, et inimene vastutab oma abiliste eest- culpa in eligendo. Kolonaat- Sõltuv maarahvastik nn koloonid. Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus
Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike). Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus. Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus)
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada
1. LOENG 8. saj ekr - 6. saj ehk rooma õigus kehtis ligi 1300 aastat Rooma õiguse tähtsus: - ajalooline väärtus, sest rooma õigus on osa euroopa kultuurist - oluline verstapost inimkonna arengus - taustaks kogu kaasajalisele õigusele (tsiv õigus) Tähtsaim panus: Rooma õigus lõi suure hulga klassifikatsioone (lepingud, omandid jne) Rooma õiguse filosoofiline alus - aluseks kreeka filosoofia (tähtsaim Seneca stoitsism) stoitsismi filosoofia - läheb nagu läheb ja sellega peab leppima 2 koolkonda: anglo-ameerika ja kontinentaal õigus Rooma õiguse vead: 1) väga individualistlik ehk puuduvad arusaamad juriidilisest isikust 2) mõnikord keerulisem kui vaja 3) rooma õigus tegeleb väga vähe juriidiliste tagajärgedega
In manu mariti abikaasa (mehe) võimu all st abielumehe võimu all 11. Error faciti eksimus faktis, faktiviga Error iuris eksimus õigusnormis (õigusnormi valikul) Error in persona eksimus isikus; samasuseksimus; identiteedi eksimus 12. Error in corpore eksimus lepingu objektiks olevas asjas, eksitus tehingus Error in quantitate eksimus hulgas Error in substantia eksimus asja olemuses 15. Status civitatis kodakondsuse seisund (isiku kuuluvus Rooma riigi kodakondsusesse) Status liberatis vabaduse seisund (kuuluvus vabade hulka Roomas) Status familiae perekondlik seisund (isiku) 16. In iure kohtus, preetori ees (Rooma tsiviilprotsessi 1. Staadium, milles fikseeriti lõplikult poolte nõuded, kohtuotsust siin ei langetatud) In iudicio kohtus, kohtuniku ees (Rooma tsiviilprotsessi 2. Staadium, milles toimus (eraisikust) kohtuniku ees kohtuasja tegelik arutamine ja otsuse langetamine) 17
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED SÕNAD 1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16
1. ius civile- tsiviilõigus, riigi enda õigus, hõlmab endas nii seadusi kui ka tavasid(selle alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17
17. praefectus praetorio-keisri kaardiväe või rügemendi ülem; praefectus urbi-linna ülem; magister officiorum-kantselei ülem 18. iudicis nominatio- kohtuniku määramine; litis denuntiatio-(kostja)kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; litis constetatio-kohtusse tunnistama kutsumine 19. stipulatio poenae-trahvi kokkuleppimine (leppetrahv); aquae et ignis interdictio-vee ja tule keelamine(s.t pagendamine) 20. possessio iuris- õiguse valdamine; possessio rei-asja valdamine 21. ius Quiritium-Rooma riigi täieõigusliku kodaniku õigus; ius gentium-rahvasteõigus; ius vitae et necis- õigus elu ja surma üle 22. Senatusconsultum de Bacchanalibus-senati otsus Bakhanaalide(orgialik pidustus Roomas) kohta 1 II 1. Res mancipi- manitsipeeritavad asjad (Milline on asjade omandamise viis? (mantsipatioon) maalvaldused Itaalias,veejuhtimise- ja teeservituute, ehitised, tõuloomad (kallid ja hinnalised asjad);
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus.
novus, a, um uus, noor, värske parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um) väike, noor peregrinus, a, um võõramaalaste-, võõramaalastesse puutuv perpetuus, a, um alatine, igavene, jääv, püsiv privatus, a, um era-, isiklik, privaatne publicus, a, um avalik, riiklik Romanus, a, um rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud strictus, a, um range, täpne urbanus, a, um linnalik, linna-, linnasse (eriti Roomasse) puutuv liber, era, erum vaba civilis, e kodaniku-, tsiviil- immobilis, e liikumatu, kinnis- incorporalis, e kehatu
Asjaõigus. 1.Asjaõiguse mõiste, allikad. Asi. Asja mõiste. Asjaõiguse (objektiivses tähenduses): 1. Asjaõigus eraõiguse ühe valdkonnana on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. 2. Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele (asjaõiguslikud õigussuhted). Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused. Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud suhteid, seda nii paigalseisus (nt omandiõigus) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine). Asjaõigust allikad on: 1). Asjaõigusseadus, mis sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning
seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest: Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu. Oluline on ka avalikkuse põhimõte- see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Kinnisasjade puhul peavad kõik olema kantud kinnistusraamatusse. Asjaõigus kui varalise korralduse alus- eraomandis lähtuvas ühiskonnas sätestatakse
Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes. Võlaõiguste korral saavad vastastikuseid nõudeid esitada üksnes lepingu pooled, asjaõigused on kaitstud kõigi kolmandate isikute eest. Kuna asjaõigusi tuleb järgida kõigil isikutel, siis peavad need olema ka teada ja nähtavad. Seevastu peavad asjaõigused, mida igaüks peab respekteerima, olema ka kolmandatele isikutele selgesti nähtavad. Selgesti mõistetavaks pidepunktiks vallasasjade puhul on valdus, kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste puhul - avalik register ehk siis Eestis kinnistusraamat. Seejuures on eriti tähtis, et nähtavaks saaksid ka kõik asjaõigusliku juriidilise situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-...
Asjaõiguse konspekt I kontrolltööks Lk 9-28 kommentaaridest Fr. G. Bunge Balti eraseadus 1864. Kodifitseeriti senised normid ja pandi need Rooma õiguse süsteemi. 4600 artiklit. 1919.a maareformi seadus, millega võõrandati suurem osa feodaalsest maaomandist. Pärast Maareformi tehti palju muudatusi Balti eraseadusesse, mis peamiselt tulenesid aadli eesõiguste kaotamises. 1920-ndate keskel asuti uue tsivseadustiku väljatöötamisele. Eesotsas prof J.Uluots. Tsivseadustiku esialgne variant valmis 1935a ja lõplik variant 1939.a. 1940.a pidi vastu võetama aga seda ei juhtunud. Pärast seda kehtis siin Nõukogude tsiviilõigus.
läheb omand üle peale ostuhinna täielikku tasumist vt VÕS § 233) Vallasomand Asja üleandmine Vallasasja omandiõiguse tekkimiseks ei piisa üksnes asjaõiguskokkuleppest, vajalik on asi (asja valdus) omandajale ka üle anda valduse signaalfunktsioon Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandaja ja võõrandaja kokkuleppel võib jääda asja valdus ka võõrandajale, omandaja omandab sel juhul kaudse valduse (AÕS § 94) Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asendada valduse üleandmise väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (AÕS § 93) Asja üleandmist ei ole vaja ka kinnistamata merelaeva puhul (AÕS § 92´) Vallasomand Vallasasjade puhul kehtib omandaja heausksuse eeldus. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja
Kordamisküsimused aine Asjaõigus arvestuseks 1. Milliseid õigussuhteid reguleerib asjaõigus? Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Subjektiivne asjaõigus – õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. 2. Absoluutsuse põhimõte? Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. 3. Numerus clausus’e põhimõte, ehk tüübipõhimõte? kokkuleppega ei saa luua seaduses sätestamata asjaõigusi ega muuta asjaõiguse seaduses sätestatud olemust. 4. Avalikkuse, e. publitsiteedi põhimõte?
puutumatuse. Sisaldab norme, millega kõik peavad arvestama (ka need, kes ei osalenud tehingus) imperatiivsus. Objektiivne reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine), st õigusnormide kogum. Subjektiivne mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. 2. Asjaõiguste liigitus Omand ja piiratud asjaõigused. a) Omand: omand on täielik asjaõigus õigus asja kasutada, käsutada ja vallata. Täielik võim asja üle. b) Piiratud asjaõigused: erineb omandist ulatuse poolest, on nimetatud ka õigus võõrale asjale. Nt hüpoteek. Piiratud asjaõigused võib rühmitada ka omandisarnased õigused ja kasutus-, realiseerimis- ning omandamisõigused. Omandisarnane piiratud asjaõigus. Hoonestusõigus - isik, kelle kasuks see on seatud, õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist (koormab maatükki).
vastase sekumise eest kaitstud Asjaõigusseadus: Asjaõigused on omand(omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus ja muud Teised olulised: rakendusseadus, korteriomandiseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, kinnistusraamatuseadus Asi on kehaline ese; või õigused Asju liigitakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad Kinnisasi maatükk e maapinna piiritletud osa Vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 2. Asendatavad asjad on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused - ülejäänud asjad on asendamatud 3. Äratarvitatavad asjad on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse - ülejäänud on äratarvitamatud
Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks
1.eeldus: Kas M on omanik? 1.1. Kas A omandas ratta AÕS § 92 lg 1 alusel? 1.1.1. Kas omandi võõrandaja (M) ja A sõlmisid kehtiva asjaõiguslepingu? - ASJAÕIGUSLEPING (täitmistehing) ON KEHTIV. - VÕLAÕIGUSLEPING (kohustustehing) ON MITTEKEHTIV, KUNA ON SÕLMITUD ALAEALISEGA JA TA VÕTTIS ENDALE VÕLGA. Normid kaitsevad alaealisi. 1.1.2. Kas A sai ratta otsese valduse? AÕS § 36 (1) - SAI OSTESE VALDUSE § 36.Valduse omandamine (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. 1.1.3.Kas M-l oli käsutusõigus? M OLI OMANIK, TAL OLI KÄSUTUSÕIGUS. A ei pea enam ratta eest maksma ega ratta tagasi andma. VÕS § 1028 - M võib selle paragrahvi alusel nõuda ratta tagasi. A müüs ratta edasi inimesele S 25€ eest. Kas S omandas ratta AÕS § 92 (1) alusel? JAH Kas S ja A vahel on sõlmitud kehtiv leping? JAH Kas S sai otsese valduse
Valduse (possessio) eristamine ja kaitsmine on vajalik, sest: 1. Valduse kaitse on omanikule lihtsama kaitse võimaldamiseks – puudub kohustus omandiõigust tõendada 2. Annab võimaluse kaitsta valdust ka mitteomanikust valdajale 3. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes – eesmärgiks on nn välise rahu säilitamine (vägivalla vältimine). Valduse funktsioonid Signaalfunktsioon – valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu (AÕS § 90- valdaja omandi eeldus) ja näitab vallasomandi üleminekut (AÕS § 92 - vallasomandi tekkimine üleandmisega, § 96 lg 1 -vallasomandi tekkimine hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. jne) Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu.
Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. Asi on kehaline ese.
õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. 152. Alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest. 153. Suurema ohu allika kasutamisel vastutab isik tekkinud kahju eest ka siis, kui ta ei ole kahju tekkimises süüdi. 154. Tootja vastutab isiku surma või isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui selle põhjustas puudusega toode. See vastutus ulatub ka puudusega ravimi tootjale. 155. Asjaõigus reguleerib isikute (õigussubjektide) suhteid asjadesse (õigusobjektidesse), sätestades asjaõigused, nende sisu ning tekkimise ja lõppemise. Teisiti öeldes, asjaõigus hõlmab reegleid, mis määravad, kellele asi kuulub ja milliseid õigusi isik asja suhtes omab. 156. Asjaõigus annab vahetu võimu teatud kindla asja peale;on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu; tegemist on absoluutse õigusega. Võlaõigus on rajatud
SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Isadus 4 1.1 Rooma õiguse norm 4 1.2 Eesti õiguse norm………………………………...........………………………………….5 2. Omand 6 2.1 Rooma õiguse norm 6 2.2 Eesti õiguse norm 7 Kokkuvõte..…..………………………………………………………………………………….…9 Kasutatud kirjandus…………………..……. ……………………………………………………..10 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on Rooma õigusnormide võrdlus hetkel Eestis kehtivate normidega.
SISUKORD 1. Valdus...............................................................................................................................................3 1.1. Valduse ja valdaja mõiste......................................................................................................3 1.2. Valduse omandamine ja lõppemine........................................................................................3 1.3. Omavoli ja omavoliline valdus.................................................................................................3 1.4. Otsimisõigus, nõuded ja õigused..............................................................................................4 2. Kinnistusraamatu ülesanded.............................................................................................................5 2.1. Õigusajalooline areng............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
