Asjaiguse konspekt (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILLISTELE TINGIMUSTELE PEAB VASTAMA ÕIGUSSUHTE SUBJEKT ?
 
Säutsu twitteris
1. NORMATIIV - ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt : · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.)
2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. EV põhiseadust saab muuta seadusega , mis on vastuvõetud: o Rahvahääletusel o Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt o Riigikogu poolt kiireloomulisena b) Konstitutsioonilised seadused täiendavad ps ja nende loetelu on äratoodud ps tekstis. Need seadused võetakse vastu ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. c) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seadlus on riigipea õiguse rakendamise akt. Seadlus kui seadusjärgne akt on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam. EV President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annab kaasallkirja peaminister , viimase puudumisel asjaomane minister. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel määrus on antud.
3. SEADUSLOOME PROTSESSI ETAPID EESTIS 1) Seaduse algatamine. Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Ka teised isikud võivad seaduseelnõusid välja töötada, kuid Riigikogu ei ole kohustatud neid läbi vaatama. 2) Seaduseelnõu arutamine toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt 2-l, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel ( riigieelarve ) ka 3 lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil . Lugemiste vahelisel ajal töötavad eelnõudega komisjonid ja Riigikogu liikmed. 3) Seaduseeelnõu vastuvõtmine seadusena toimub hääletamise teel. Vastuvõtmiseks vajalik häälte arv sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (Riigikogu koosseisu häälteenamus). 4) Seaduse väljakuulutamine - seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud veto rakendamise võimalusega. Tuntakse: o Absoluutne veto ­ parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt o Suspensiivne veto ­ seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine Põhiseadus annab EV Presidendile suspensiivse veto õiguse. Ta võib jätta Riigikogus vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega Riigikogule uueks arutamiseks. Kui Riigikogu võtab tagasisaadetud seaduse muutmata kujul vastu, President - kuulutab seaduse välja või - pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus ps-ga vastuolus olevaks Kui Riigikohus leiab, et seadus on ps-ga kooskõlas, tuleb Presidendil seadus välja kuulutada.
1 5) Seaduse avaldamine ­ seaduse kehtimise eeltingimuseks, kuna põhiseaduse kohaselt seadused avaldatakse ettenähtud korras ning täitmiseks kohustuslikud on üksnes avaldatud seadused. Peale seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Riigi Teatajas. Seadus avaldatakse RT-s 7 tööpäeva jooksul tema Riigikantseleisse saabumise päevast arvates. Seaduse jõustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega. Riigi Teataja seaduse kohaselt jõustub rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus 10. päeval pärast Riigiteatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva.
4. TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU ÕIGUSAKTIDE SÜSTEEM EESTIS Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Oma juriidiliselt jõult on määrus madalam seadusest ja seadlusest. VV annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks ning teenistusliku järelvalve teostamiseks. Määruses peab viitama selle andmise aluseks olevale seadusesättele. Korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). Määruse või korralduse andmine otsustatakse VV istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas.
5. NORMATIIVAKTIDE AJALINE KEHTIVUS Kehtima hakkamine . Seaduse jõustumine on sätestatud põhiseaduses, Riigi Teatajas avaldatavate õigusaktide jõustumine on seotud nende avaldamise kuupäevaga ja sätestatud Riigi Teataja seadusega, kohalike omavalitsuste õigusaktide jõustumise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus. Seadus (ja seadlus) jõustub 10. päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Põhiseaduse muutmise seadus jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui 3 kuud pärast väljakuulutamist. Määrused (Vabariigi Valitsuse, ministri ja kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse) jõustuvad 3. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kehtivuse lõppemine. Normatiivakt lõpeb kas: 1) tema kehtivusaja lõppemisega - kindlaks määratud tähtajaga ehk ajutise õigusakti korral 2) selleks pädeva riigiorgani poolt vastu võetud aktiga, millega tunnistatakse seni jõusolnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas: a) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult senikehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine b) uue samasisulise normatiivakti vastuvõtmisega tunnistades ühtlasi seni kehtinud akti kehtetuks SEADUSTE KOLLISIOON ­ olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti (juhtub, kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks). Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: o Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt. o Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. o Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akt, mis sisaldab erinorme.
6. ÕIGUSE ÜLDAKTI TAGASIULATUV JÕUD Reeglina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Selles reeglis on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seaduse, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus , kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
7. RIIGI TERRITOORIUM ÕIGUSAKTI RUUMILISE KEHTIVUSE TÄHENDUSES Territoriaalne kehtivus on äramääratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimu organite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi territooriumi hulka, kus kehtivad riigi õigusaktid, arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja siseveed ; 3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal; 4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all;
2 6) riigilipu all kauba- ja reisilaevad avamerel; 7) sõjalaevad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Asjaiguse konspekt #1 Asjaiguse konspekt #2 Asjaiguse konspekt #3 Asjaiguse konspekt #4 Asjaiguse konspekt #5 Asjaiguse konspekt #6 Asjaiguse konspekt #7 Asjaiguse konspekt #8 Asjaiguse konspekt #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 240 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor masha122 Õppematerjali autor

Lisainfo

normatiiv-ja mittenormatiivaktid, seaduste liigitus, seadusloome protsessi etapid Eestis, igussuhte spetsiifilised tunnused, igussuhete liigitus, juriidilised faktid, igusrikkumine, fsilise isiku teo-ja igusvime, tehing ja asi ning nende liigitused, valdus, omand, vlasuhe ja selle tekkimine, vrandamis-ja kasutuslepingute liigid, teenuste osutamise lepingud, toetamislepingud.

Mõisted

Sisukord

  • NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED
  • Normatiivakt
  • Mittenormatiivne õigusakt
  • EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM
  • Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi
  • Põhiseadus
  • Konstitutsioonilised seadused
  • Lihtseadused
  • Seadlus
  • Määrus
  • SEADUSLOOME PROTSESSI ETAPID EESTIS
  • Seaduse algatamine
  • Seaduseelnõu arutamine
  • Seaduseeelnõu vastuvõtmine
  • Seaduse väljakuulutamine
  • Absoluutne veto
  • Suspensiivne veto
  • Seaduse avaldamine
  • TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU ÕIGUSAKTIDE SÜSTEEM EESTIS
  • Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi
  • NORMATIIVAKTIDE AJALINE KEHTIVUS
  • Kehtima hakkamine
  • ÕIGUSE ÜLDAKTI TAGASIULATUV JÕUD
  • RIIGI TERRITOORIUM ÕIGUSAKTI RUUMILISE KEHTIVUSE TÄHENDUSES
  • ÕIGUSSUHTE SPETSIIFILISED TUNNUSED
  • MILLISTELE TINGIMUSTELE PEAB VASTAMA ÕIGUSSUHTE SUBJEKT?
  • Õigusvõime
  • Teovõime
  • Deliktivõime
  • ÕIGUSSUHTE OBJEKT
  • Õigussuhte objekt
  • ÕIGUSSUHETE LIIGITUS
  • Reguleeritavate suhete valdkonna
  • Õigussuhte struktuuri järgi
  • Õigussuhte funktsiooni järgi
  • JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS
  • Sündmusteks
  • Tegudeks
  • Õigusvastane tegu
  • Õiguspärane tegu
  • ÕIGUSRIKKUMISE ERINEVUS ÕIGUSPÄRASEST KÄITUMISEST
  • ÕIGUSRIKKUMISE KOOSSEIS JA TEMA ELEMENDID
  • Õigusrikkumise subjekt
  • Õigusrikkumise subjektiivne külg
  • Tahtlus
  • Ettevaatamatus
  • Õigusrikkumise objekt
  • Õigusrikkumise objektiivne külg
  • TEO ÕIGUSVASTASUST VÄLISTAVAD ASJAOLUD
  • Hädakaitse
  • Hädaseisund
  • Kurjategija kinnipidamine
  • Kuritegude matkimine
  • Kannatanu nõusolek
  • Teenistus
  • Oma õiguste teostamisele suunatud tegu
  • Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine
  • JURIIDILINE VASTUTUS JA TEMA SEOS RIIGISUNNIGA
  • Juriidiline vastutus
  • FÜÜSILISE ISIKU TEO- JA ÕIGUSVÕIME
  • Õigusvõime
  • Tsiviilõiguslik teovõime
  • FÜÜSILISE ISIKU TUNNISTAMINE TEADMATA KADUNUKS JA SURNUKS
  • TSIIVIILÕIGUSLIKE ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEKKIMINE
  • TEHING JA SELLE LIIGITUS
  • Tehing
  • Asju liigitatakse
  • Kiinisasi
  • Vallasasi
  • Üldine asi
  • Avalik asi
  • Eraasi
  • Asendatav asi
  • Asendamatu
  • VALDUS JA SELLE TEKKIMINE
  • Valdus
  • OMAND JA SELLE TEKKIMINE
  • Omand
  • Vallasomandi tekkimine
  • KINNISOMAND
  • Kinnisomand lõpeb
  • VÕLASUHE JA SELLE TEKKIMINE
  • Võlasuhe
  • Võlasuhte tekkimise alused
  • VÕLASUHTE TÄITMINE
  • Mittetäielik on kohustus
  • VÕÕRANDAMISLEPINGUD
  • Müügileping
  • Vahetusleping
  • Faktooringuleping
  • Kinkeleping
  • KASUTUSLEPINGUD
  • Üürilepingu
  • Litsentsilepinguga
  • TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD
  • Käsunduslepinguga
  • Töövõtulepinguga
  • Agendilepinguga
  • TOETAMISLEPINGUD
  • Elurendiselepinguga
  • Ülalpidamislepinguga

Teemad

  • NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED
  • Normatiivakt
  • Mittenormatiivne õigusakt
  • EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM
  • Seadus
  • Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi
  • SEADUSLOOME PROTSESSI ETAPID EESTIS
  • Seaduse jõustumine
  • TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU ÕIGUSAKTIDE SÜSTEEM EESTIS
  • NORMATIIVAKTIDE AJALINE KEHTIVUS
  • Seadus (ja seadlus)
  • Vabariigi Valitsuse, ministri ja kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse)
  • Kehtivuse lõppemine
  • ÕIGUSE ÜLDAKTI TAGASIULATUV JÕUD
  • RIIGI TERRITOORIUM ÕIGUSAKTI RUUMILISE KEHTIVUSE TÄHENDUSES
  • ÕIGUSSUHTE SPETSIIFILISED TUNNUSED
  • mis tekib õigusnormi alusel
  • mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja
  • kohustuste kaudu
  • mille säilimise tagab riik
  • mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu
  • MILLISTELE TINGIMUSTELE PEAB VASTAMA ÕIGUSSUHTE SUBJEKT?
  • Õigussubjektsus
  • ÕIGUSSUHTE OBJEKT
  • ÕIGUSSUHETE LIIGITUS
  • JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS
  • juriidilise fakti seosest subjektide tahtega
  • Õiguslike tagajärgede järgi
  • Juriidilise fakti struktuuri järgi
  • Tõendid
  • ÕIGUSRIKKUMISE ERINEVUS ÕIGUSPÄRASEST KÄITUMISEST
  • Õiguspärane käitumine
  • Õigusrikkumine
  • Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline
  • isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks
  • ÕIGUSRIKKUMISE KOOSSEIS JA TEMA ELEMENDID
  • süü
  • tegevusetus
  • Õigusrikkumise objektiivse külje elemendid (universaalse tähendusega) on
  • TEO ÕIGUSVASTASUST VÄLISTAVAD ASJAOLUD
  • või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu
  • Oma õiguste teostamisele suunatud tegu
  • JURIIDILINE VASTUTUS JA TEMA SEOS RIIGISUNNIGA
  • FÜÜSILISE ISIKU TEO- JA ÕIGUSVÕIME
  • on teovõimetu
  • piiratud teovõime
  • piirata teovõimet
  • FÜÜSILISE ISIKU TUNNISTAMINE TEADMATA KADUNUKS JA SURNUKS
  • tunnistada
  • teadmata kadunuks
  • isiku surnuks
  • TSIIVIILÕIGUSLIKE ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEKKIMINE
  • TEHING JA SELLE LIIGITUS
  • ASI JA SELLE LIIGITUS
  • VALDUS JA SELLE TEKKIMINE
  • omandatakse
  • OMAND JA SELLE TEKKIMINE
  • KINNISOMAND
  • tekib
  • Hõivamisega
  • Kinnisomandi kitsendused
  • servituut
  • VÕLASUHE JA SELLE TEKKIMINE
  • Võlasuhte tekkimise alused
  • VÕLASUHTE TÄITMINE
  • Seaduse dispositiivsuse põhimõte
  • Hea usu põhimõte
  • Mõistlikkuse põhimõte
  • VÕÕRANDAMISLEPINGUD
  • KASUTUSLEPINGUD
  • Rendilepinguga
  • Liisingulepinguga
  • Frantsiisilepinguga
  • Ehitise
  • ajutise kasutamise lepinguga
  • Tasuta kasutamise lepinguga
  • Laenulepinguga
  • TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD
  • Maaklerilepinguga
  • Komisjonilepinguga
  • TOETAMISLEPINGUD

Kommentaarid (1)

Keskyll447 profiilipilt
Keskyll447: Üsna palju informatsiooni leiab seal ja ka näiteid on toodud, mis on väga hea!
11:57 02-05-2009


Sarnased materjalid

57
doc
äriõigus konspekt
56
doc
Tsiviiliguse konspekt
47
docx
Äriõiguse konspekt
180
docx
ASJAÕIGUSE konspekt
62
pdf
Õigusõpetuse konspekt
112
pdf
HALDUSÕIGUSE KONSPEKT
118
doc
Haldusõiguse konspekt
25
doc
Õiguse alused konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !