Asfaltsegud ja nende valmistamine (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Teedeehitus

1 Hindamata

Lõik failist

ASFALTSEGUD JA NENDE VALMISTAMINE
REFERAAT
Tee- ehitusmaterjalid
Tallinn 2018
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1.ASFALTSEGUD 4
1.1.Asfaltsegude liigitus 4
1.2.Asfaltsegude valmistamine 5
1.3.Asfaltsegude vedu ja laotamine 6
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Teedeehituses mängivad asfaltsegud väga suurt rolli. See määrab teede üldise seisukorra ja ohutuse. Segud peavad olema õigesti valitud ning kvaliteetselt paigaldatud. Inimesed, kes sõidavad autoga igapäevaselt mööda teid, nende valikus on palju radu , kuid valitakse ikka sellised, mis on heas seisukorras ja mitte väga auklikud. Kuid kahjuks on ka halvemas seisukorras teekatteid ning need tekitavad ohtu juhile. Roolis olev isik jälgib rohkem tee peal olevaid auke ega suuda keskenduda liiklusesse täiesti süvenenult. Lisaks rikuvad sellised teed auto tehnilist seisukorda. Töös räägitakse asfaltsegudest üldiselt, kuidas neid valmistatakse ja liigitatakse. Lisaks veel valmistamistemperatuurid ning transportimine ja vana asfaldi taaskasutus .

ASFALTSEGUD

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

powned123 Õppematerjali autor

Asfaltsegud on kindla terakoostisega täitematerjalidest ja bituumensideainest koosnev segu. Kasutatakse teekatte ja -aluste ehitamiseks mitmesugustes ilmastiku- ja liiklustingimustes. Segude terakoostise tootmishälbed võivad väljuda standardiga ette antud sõelkõveravälja piiridest. Kokkulepitud sisendnormkoostis peab asetsema standardis sellele segutüübile omistatud sõelkõveravälja piirides. Asfaltsegu koostis peab olema püsiv ning vahetuse jooksul kasutatud sideaine ja filleri kogused ei tohi olla väiksemad toodetud seguhulga kohta summaarselt ettenähtust. Vana asfaldit on võimalik ka taaskasutada, kuid seda võib ladustada kuni 3 aastat ning kindlasti tuleb see ära kasutada selle aja jooksul.

asfaltsegud teedeehitus teedeehitusmaterjal tee-ehitus materjalid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Teedeehituse tehnoloogia

Teedeehituse tehnoloogia Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimiseks võtab ja katsetab tootja tehases valmistatud segust vähemalt ühe proovi iga 500t toodetud segu kohta. Kui toodetakse vähem siis võetakse üks proov vahetuses iga valmistatud asfaltsegu retsepti kohta. Lisaks tehases võetud ja katsetatud proovidele võtab omaniku järelvalve segu paigaldaja või tootja esindaja juuresolekul asfalt ja mustsegu proovid segu laotamise ajal teele laotatud segust või laoturi teo välimise otsa juurest.Võetakse vähemalt üks proov iga 1km pikkuse laotatud paani kohta. Iga asfalditehase juures peab selle töö kestel olema laboratoorium. Sellega peab olema võimalik määrata 1.täitematerjalide terastikulist koostist. 2

Teedeehitus

odt

Tee-ehitusmaterjalide eksam

Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda (sõltub peamiselt poorsusest, mida poorsem seda halvem juhtija). Tulepüsivus materjalid jaotatakse põlevateks (süttivad ja kuumenemisel eraldavad põlevaid gaase) ja mittepõlevateks (ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu ega põlevaid gaase. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel. puit (levinumad liigid ja nende peamised omadused, puidu vead, puitmaterjalid ja -tooted, kasutamine teedeehituses); Levinumad liigid mänd (kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega) kuusk (Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Siiski eelistatakse kuuske väliskonstruktsioonides, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit) kask (Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad

Ehitusmaterjalid

doc

Tee-ehitustööde eksam

ilmastikutingimustes normidekohaselt kuumalt või soojalt paigaldatud ja tihendatud. Sideainena teetõrva sisaldavat asfaltbetooni nimetatakse tõrvbetooniks, killustikuta asfaltbetooni liivaks. Asfaltbetoonist tehakse teede, lennuväljade, tööstushoonete põrandate ja lamedate katuste katteid. Vana asfaltbetooni saab uuesti kasutada. Asfaltsegud on Asfaldiliidu Standardi (AL ST) nr. 1-le vastavad tihedast, poorsest või kergasfaltbetoonist segud ja mustsegud. Loetletud segudest valmistatud katted on allpool nimetatud asfaltkateteks. Eritingimustes (nt. sildadel, lennuväljadel) töötavate katte- ja aluskihtide segude kohta võidakse koostada erinõuded või kehtestada projektis eriolusid arvestavad nõuded. Katendikihtides kasutatavate segude liigid ja konstruktsioonikihtide paksused määratakse projektis. Konkreetne seguretsept peab vastama AL ST nr.1 nõuetele. Tellija ja töövõtja vahelisel kokkuleppel võidakse kasutada AL ST nr

Trükitehnoloogia

doc

Teedeehituse eksam

23. Külmakindluse parandamise võimalused 24. Pinnavee ärajuhtimine muldkehalt 25. Drenaazi ülesanne, liigid, töötamine 26. Dreenkihi ülesanded ehitamise põhimõtted 27. Pikifiltertorude kasutamine dreenkihis 28. Teekatendi ülesanne, liigid 29. Teekatendi komponendid 30. Teekatendi kontstruktsiooni mõjutavad tegurid 31. Teekatendi hooldamine 32. Katte taastusremont 33. Katendi konstruktsiooni taastusremont 34. Stabiliseeritud katendikihtide liigitus, nende iseloomustus. 35. Stabiliseerimisprojekti koostamine. 36. Paanide ühendamine teekatenid stabiliseerimisel 37. Segistis stabiliseerimine 38. Teel stabiliseerimine 39. Taastusrongide koostamine teel stabiliseerimisel 40. Tsementstabiliseerimine 41. Bituumenstabiliseerimine 42. Vahtbituumeinga stabiliseerimine 43. Pindamistööde projekteermis etapid 44. Iseloomusta 1kordset ja 1 ½ - kordset pindamist 45. Iseloomustada 2-kordset ja ¼ -kordset pindamist 46. Iseloomustada 2 ½ kordset pindamist

Teedeehitus

doc

Teedeehitus TÖ-le

7. Nimeta teede projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid (vähemalt 5) K-Projekt, Sweco Projekt, Teekaru, Tinter, Amhold 8. Nimeta teede järelvalvega tegelevaid ettevõtteid (vähemalt 5) Teede Projektijuhtimise AS, Ramboll Eest, Telora-e, Infragate Eesti 9. Nimeta teehooldusega tegelevaid ettevõtteid (vähemalt 5) Teho, Tänavapuhastuse AS, Cleanaway, Jaaksoni Linnahooldus 10. Mis on transpordisüsteemi esmane ülesanne Tagada kõigile juurdepääs nende igapäevategevusteks vajalikele objektidele. 11. Mis on transpordi arengukava 12. Lähtedokument transpordisektori arendamiseks, üldküsimuste lahendamiseks, uuringuteks, analüüsiks, muudatusteks, riigieelarve vahendite planeerimiseks. 13. Iseloomusta Eesti transpordisektorit Selle osised toimivad tihedas koostöös. Reisijate veondus toon turiste, vaba turulepääs liini- ja juhuvedudele, infrastruktuuri teenustele ja operaatortegevusele

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Teedeehituse eksami vastused

6. Teedeehituse ettevõtted: Teede REV-2, Talter, Tref, Destia, Tallinna Teede AS 7. Teedeprojekteerimise ettevõtted: EA Reng, K-Projekt, Amhold, Teekaru, Tinter 8. Järelevalvet teostavad ettevõtted: Telora-E, Teede Projektijuhtimise AS, Taalri Varahaldus, Ramboll Eesti, Infragate Eesti 9. Teehooldus ettevõtted: Teho, Tänavapuhastuse AS, Cleanaway, Jaaksoni Linnahooldus, Talter As 10. Transpordisüsteemi ülesanne: võimaldada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs nende igapäevategevuseks vajalikele objektidele 11. Transpordi arengukava lähtedokument transpordisektori arendamiseks, kus on identifitseeritud olulisemad tegevussuunad. 12. Eesti transpordi süsteemis on oluliseks asjaoluks, et omavalitsused omavad teed. Eesti on transiidiriik. 13. Mõjud keskkonnale: · saastab õhku · tekitab tolmu, müra ja vibratsiooni · saastab teeäärset pinnast ja vett · tekitab ohtlikud jäätmed · kasutab fossiilseid kütuseid

Ehituskonstruktsioonid

236

pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

............ 63 5.8. Pinnased teedeehituses ............. 65 5.9. Murtud kivimaterjalid ............. 67 5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............

Kategoriseerimata