TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Madis Arula Mait Fridolin Vahur Ikonen Tarvo Iskül Madis Kesküla Karl Teigar ASBEST REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-22 Juhendaja: õppejõud Sirle Künnapas Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Asbesti intensiivne tootmine ja kasutamine algas juba 19. sajandil. Tänapäeval kaevandatakse asbesti aastas veel üle 2 miljoni tonni, millest enamuse moodustab krüsotiil e valge asbest, mis kuulub serpentiinide hulka
1.1 Asbesti muudest jäätmetest eraldamise nõue Kui kasutuselt kõrvaldatud toodetes või jäätmetes on asbesti sisaldavaid komponente, siis tuleb need, kui see on tehniliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi, muudest jäätmekomponentidest lahutada ja eraldi käidelda. ( 1.2 Asbestijäätmete kogumine (1) Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid– konteinereid, kotte või muid pakendeid, et vältida asbestikiu ja tolmu sattumist keskkonda. (2) Asbestijäätmete eri liigid kogutakse üksteisest lahus eraldi mahutitesse, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse vaba asbestikiudu ja tolmu eraldavate jäätmete lahushoidmisele muudest asbestijäätmetest. (3) Kui asbestijäätmed on pakendatud jäätmetekitaja poolt, näiteks lammutustööde või seadmete demontaaži käigus, siis jäätmete kogumisel jäätmeid nende esialgsest p
ASBESTID 11. Klass Claudia Kittask 2015 Asbest • Asbest- kiuline mineraal • 6 erinevat mineraali, tähtsaim krüsotiil • Jagatakse struktuuri alusel kaheks: serpentiin ja amfibooliks. Omadused • Tulekindel • Halb soojus- ja elektrijuht • Ilmastikukindel • Suur tõmbetugevus • Vastupidav alustele ja hapetele • Mürakindel Kasutamine • Tööstuslikud kasutusalad • liimides, värvides, linoleumis jne • Asbesttsementtooted ja isolatsioonimaterjalid Asbesti kaevandus
V Essay «» . , « » - . , , , , , ; , ; ; ; . (, ), , , , , . . 1962-1994 . , . 2.2 . . - - -. ( ), , . , , , , , . . 2005 , . , . . -, . , "" . , , , , , , , . , . . , ! - , . - . , . , , . , 1 , , , , ( ). , , , : , , , , , . . : (, , , ), ( ). . : , , , . , , , , , . , , , : OÜ Asbeko, Lifa partners OÜ, OÜ Asberm, OÜ Lustrum, MR Projekt OÜ, TJ Ehitus OÜ. , : , , ; ; , , . , ; . , , - ,
8-10 aastat tagasi loobunud (Haagedoorn jt 1996). Mittesuitsetajatel on riskifaktoriks passiivne suitsetamine, mis ei jää oma ohtlikkuse poolest aktiivsele alla (Labotkin 2002). Lisaks suitsetamisele, mille osa kopsuvähi tekkes on tõestatud (Haagedoorn jt 1996) eristatakse teisigi tegureid, mis koos suitsetamisega toimivad suuremal või vähemal määral üheaegselt. Nendeks on atmosfääri õhu saastumine (intensiivse tööstusega piirkonnad, kokkupuude kantserogeenidega nagu asbest, uraan, radoon, nikkel, kroom) ja hingamisreziimi rikkumine, mis on tingitud sellest, et inimene istub enamuse oma ajast kinnises ruumis ning selle tagajärjel kopse ventileeritakse puudulikult ja bronhide limaskest ei puhastu piisavalt (Loogna jt 1989). Riskifaktoriteks on ka kokkupuude kahjustatud puiduga või söetööstus (Lobotkin 2004). Kroonilised mittespetsiifilised kopsuhaigused (bronhiit, kopsupõletik, astma ja emfüseem) ning
ärahoidmiseks piisava hulga veega. (5) Asbesttsemendist või muust asbesti sisaldavast materjalist torud või õõnsad tooted tuleb võimaluse korral enne ladestamist puruks muljuda või muul viisil purustada, järgides §-s 3 nimetatud ohutusnõudeid. (6) Enne ladestamist võib asbestijäätmed muuta tavajäätmeteks, rakendades keemilisi, termilisi või füüsikalis-keemilisi töötlemismenetlusi, mille juures kaotab asbest oma kiulise struktuuri või muutub asbesti esialgne keemiline koostis. (1:§7) 1.6 Asbestijäätmete vaheladustamine Kui tekib vajadus asbestijäätmete vaheladustamiseks enne nende lõplikku kõrvaldamist, tuleb seda teha tingimustes, mis välistavad ilmastikuoludest, mehhaanilistest ja muudest mõjuteguritest põhjustatud asbestikiu ja -tolmu eraldumise keskkonda. (1:§8) 1.7 Asbestijäätmete vastuvõtmine prügilasse
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Kõik kommentaarid