1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40
ARVUSÜSTEEMID 1. Milline on tuntuim mittepositsiooniline arvusüsteem? Rooma numbrite süsteem. 2. Mis on positsioonilise arvusüsteemi alus? Mida ta määrab? Alus määrab ära positsioonilisearvusüsteemi ning mitmest numbrimärgist arvusüsteem koosneb. 3. Mis on arvujärgu kaal? Kuidas on iga järgu kaal määratud? Igal järgul a i on kaal p i , mille saame arvusüsteemi alust p arvujärgu a i indeksiga i astendades: p i = pi. (, ) -- . « » . -- , . 4. Mida näitab koma? Koma näitab, kus lähevad täisarvulised järgukaalud üle murdarvulisteks. 5. Millised arvujärgud on kõrgemad järgud? Kõrgemad järgud on suurema kaaluga ehk kaugemal täisosa ja murdosa üleminekupunktist. 6. Millised arvujärgud on madalamad järgud? Madalamad järgud on väiksema kaaluga ehk lähemaltäisosa ja murdosa üleminekupunktile. 7. Milline on täisosa madalaima järgu kaal suvalises arvusüsteemis? Täisosa madalaima järgu
kiht vundamendiga läbida ja asetada tald vahetult tugevamale pinnasele. Kolmandal juhul oleneb kandevõime kihtide asetusest. Kandevõimet mõjutavad kihid, mis ulatuvad tallast kuni 2 talla laiuse sügavuseni. Arvutus tehakse kaalutud keskmiste tugevusparameetritega. Taoline arvutus on väga töömahukas ja seejuures ikkagi ligikaudne. Lihtsamatel juhtudel tuleb siin kasutada arvutust nõrgima kihi tugevusparameetritega. 27. ALUSE VAJUMI ARVUTUSMEETODID, NENDE RAKENDAMISE KRITEERIUMID. Elastsusteooria valem ühtlase pinnase puhul. Meetod on kasutatav, kui vähemalt kolmekordse tallapaksuse osas on pinnas ühtlane ja selle deformatsioonimooduli võib lugeda konstantseks. Sügavamal ei tohi olla rohkem kokkusurutavat pinnast. Vajum arvutatakse valemiga s = (1 – v2)qtBf / Em , kus v - pinnase Poissoni tegur (kruusal 0,27, liival ja möllil 0,3, pehmel savil 0,4, kõval savil 0,4);
Meeskond: 1)puhas projekteerimisorganisatsioon luuakse ettevõtte juurde nii, et ta ei sega 3)olulised tegurid ei ole täpselt määratletud, info on ebausaldav (u=1-p, u-info usaldatavus, p- ettevõtte teiste funktsioonide sooritamist või tegevusvaldkondade vigade tekkimise tõenäosus), 4)funktsionaalne seos on liiga lihtne, 5) ebaõiged funktsioneerimist.Projektijuhi õigused ja kohustused on samad, mis teiste valdkondade arvutusmeetodid või arvutusvead juhtidel, ja ta allub otse kõrgemale juhile. Projekti meeskond töötab ainult projekti heaks. 8. Teenindusteooria mudelid. ,,+":*efektiivne, kui on tegemist suure prijektiga, *on võimeline kiiresti reageerima 8.1.Teenindusüsteemid ja nende parameetrid. Teenindusteooria on juhuslike protsesside muutustele, *seob projektis osalejate edukuse projekti edukusega. ,,-,,: *raske värvata teooria üks rakenduslik osa
vähem väärt, kui käesoleval momendil laekuv 2.kasumiindeks on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste ja esialgsete väljamineku suhe 3.sisemine rentaablus - on arvutuslikel eesmärkidel defineeritud kui diskonteerimismäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude nüüdisväärtuse ja projekti algsed kulud. Lühemaajalistele ja lihtinvesteeringute hindamiseks sobivad elementaarsed arvutusmeetodid. Pikemaajaliste ning komplekssete investeeringute täpsemaks hindamiseks tuleb kasutada tulevasi rahavooge arvesse võtvaid näitajaid. Tulevastele rahavoogudele avalduvad mõju nii inflatsioon, intressid, amortisatsiooni arvutamise meetodid kui Ka maksude suurus. 37.Maakasutuse kahesugune hindamine 38:Põllukuöltuuride majandusliku efektiivsuse põhinäitajad Põhikriteeriumiks on saagikuse ja kulutuse tase
LINEAARSETE ELEKTRIAHELATE ARVUTUSMEETODID S I I N U S E L I S TP E I N G E -J A V O O L U A L L I K A T E PUHUL 3 . 1 .P 6 h i m 6 i s t e d Perioodilisedvahelduvsuurused: F(t) = F(t+kT): Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge muutub siinuseliseseaduspdrasusejdrgi i : r ^ s i n ( a+tvt D : r , , r ^ ( + , . r ) : r , , s i n ( 2 d+ . rv ) . Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge on iseloomustatud 3 suurusega: '1 ,u,,'u',; amPlituudiga, r.J - nurksagedusega, Y - algfaasiga. Voolu amplituudvdirtus l- - sellefunktsioonimaksimaalvddrtus. Periood f - ajavahemik, ja j6uab millevdltelfunktsioonldbibtdisvOnke tagasilShteseisu. Vahelduvsuurus
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Soojus füüsika: piirete soojapidavus, keskonnamõjutused hoonetele, temperatuuri muutustest tingitud koormused piiretele, piirete helipidavus, elektrivool ja valgustus, keskonna parameetrite mõõtmine. Eesmärgid · Anda arvutusmeetodid pingrte ja defromatsioonide leidmiseks · Arvutusobjektiks on tarind ehk konstruktsioon · Tarindid peavad olema: piisavalt tugevad, piisavalt jäigad, piisavalt jäigad ehk stabiilsed Tugevus tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel Stabiilsus võime säilitada (välismõjude mõjutamisel) esialgset tasakaalu. Koormused Tarindile mõjuvad väliskoormused
Kõik kommentaarid