Arvutivõrgud vastused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Informaatika - Arvutivõrgud

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on Ethernet otse- ja ristkaabli erinevus ja kus neid kasutatakse?
Mis on IP Internet Protocol aadress?
Milleks on seda vaja?
Kuidas saab muuta WinXP operatioonisüsteemiga arvutis võrguseadistusi?
Kuidas ja milleks kasutatakse WinXP võrgudiagnostika baasutiliite �ping ja �ipconfig?
Mis on NAT Network Address Translation ja kuidas see töötab?
Mis on veebiserver?
Kuidas see töötab?
Milleks on veebiserverit vaja?
Mis on ruuter ja milleks seda kasutatakse?
Kuidas ruuterit häälestada taaskäivitada restart ja alglähtestada reset ?
Mis IEEE80211 standardile WiFi vastav võrk ja milleks seda kasutatakse?
Mis erinevus on traadita võrgu Ad-Hoc� ja Infrastructure� režiimidel?
Milleks kasutatakse traadita võrgukaardi häälestusutiliiti ja miks ei piisa häälestamiseks WinXP operatioonisüsteemi sisseehitatud vahenditest?
Mis on ruutingu tabel ja milleks seda kasutatakse?

Lõik failist

Mis on Ethernet otse- ja ristkaabli erinevus ja kus neid kasutatakse?

Etherneti 10 Mbit/s ja 100 Mbit/s ühenduste puhul kasutatakse informatsiooni edastamiseks keerdpaarkaablite esimest ja teist traati ning vastuvõtmiseks kolmandat ja kuuendat traati (2 paari pole kasutusel). Et andmevahetus kahe osapoole vahel saaks toimuda, on tähtis, et otspunktide vahel oleks traadid õigesti ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama järjestusega, st mõlemas otsas kasutatakse sama värvikoodi (kas T568A või T568B). Kasutatakse põhiliselt võrgukaardi ühendamiseks hubi või kommutaatoriga. Ristkaabli otste traadid on erineva järjestusega signaali inverteerimiseks – ühe poole saatja kontakt jõuab teisele poole vastuvõtvasse kontakti ja vastupidi. Kaabli kaks otsa peavad olema tehtud erineva värvikoodi järgi (üks T568A järgi ja teine T568B järgi). Ristkaablit kasutatakse selleks, et ühendada kaks arvuti võrgukaarti või kaks vanemat tüüpi hubi või kommutaatorit (Uplink port). Ristkaabli traatide paigutused otsikutesse 10 ja 100 Mbit/s Etherneti võrgu korral. Kahe arvuti omavahel ühendamiseks tuleb kindlasti kasutada ristkaablit. Arvutid ühendatakse võrgujaoturiga otsekaabli abil kolme ja enama arvuti korral

Ethernet võrkudes on põhiliselt kasutusel 3 tüüpi võrgukaableid. Ajalooliselt vanimad neist on koaksiaalkaablid. Enimlevinud kaablitüüp on keerupaari kaabel , mis sisaldab 4 erineva sammuga kokku keeratud juhtmepaari (kokku 8 juhet). Kasutatakse veel ka optilisi kaableid. Standardis lubatud keerupaari kaablisegmendi suurim pikkus on 100m ning ühenduseks kasutatakse 8 kontaktiga RJ45 standardile vastavaid pistikuid. Võrguseadmetes ja arvutite võrgukaartides on vastavalt RJ45 pesad . On defineeritud kaks standardit pistikute ja kaabli omavaheliseks ühenduseks: TIA-568A ja TIA-568B. Full- duplex režiimis 10 ja 100 Mbps kiirusega võrkudes on 4-st paarist kasutusel 2: üks paar signaali saatmiseks, teine vastuvõtuks. Kui arvuti võrgukaart on kaabli abil ühendatud mõne võrguseadmega (hub, switch ), siis kasutatakse võrgukaablit kus mõlemad otsad on ühendatud kas TIA-568A või TIA-568B skeemi järgi (otsekaablit). Kui aga ühendatakse kaks võrguseadet omavahel või kaks arvutit omavahel, siis kasutatakse kaablit kus erinevad otsad on ühendatud erinevate (A ja B) standardite järgi (ristkaablit). Enamik tänapäevaseid võrguseadmeid (switch, hub) omavad automaatset kaablituvastamise mehhanismi ja töötavad edukalt nii rist - kui
otsekaablitega.

Mis on IP ( Internet Protocol ) aadress? Milleks on seda vaja?

IP-aadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks arvutivõrgus vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit.

IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme ) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi. IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad. Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 0 bitikohad on seadme aadressi bitikohad. Ühes võrgus (kui IP aadressi võrguosa on sama) saavad arvutid ja võrguseadmed suhelda vahetult. Erinevate võrkude vahel info liikumiseks saadetakse pakett algul kindlale „oma“ võrgu arvutile või seadmele – lüüsile (gateway), mis siis omakorda saadab paketi edasi vajalikku sihtvõrku. IP aadress, kus kõik seadmeosa bitid on 0, on võrguaadress. IP aadress, kus kõik seadmeosa bitid on 1, on võrgu leviaadress (broadcast). Kui IP võrku pole plaanis ühendada interneti ega teiste IP võrkudega, siis võib seadmetel kasutada suvalisi IP aadresse. Laboriülesannete puhul tuleb võrk ühendada internetiga ja siis on lubatud kasutada vaid neid IP aadresse mis kuuluvad privaatsete IP aadressite hulka (Tabel 1).,

Kuidas saab muuta WinXP operatioonisüsteemiga arvutis võrguseadistusi?

My Network Places ( Windows 95, Windows 98 ja Windown NT 4.0 puhul Network Neighborhood) pakub Windows XP operatsioonisüsteemis vaadet võrgule. Vaikimisi näidatakse selles aknas linke võrguressurssidele, mida kasutaja on külastanud või kasutanud. Lisaks saab siitkaudu vaadata kogu kättesaadavat lokaalvõrku – Entire Network. Võrguressursside kuvamine toimub „browse master“ vahendusel. Browse masteriks valitakse samasse töögruppi kuuluvate arvutite seast automaatselt kõige tugevama riistvarakonfiguratsiooniga masin (mõnikord võib browse masteri valimine aega võtta ja seetõttu pole võrguressursi kohe nähtavad – kuid on sellele vaatamata kättesaadavad).

WinXP võrguliideste nimiekirja asukoht on leitav järgnevalt: Start -> Control Panel ->Network Connections Võrguliidese parameetrite seadistuseks tuleb vajutada paremat nuppu vastava liidese nime peal ja valida lühimenüüst valik „properties“. Avanenud aknast tuleb valida TCP/IP rida ja seejärel vajutada nupule „properties“. Automaatse seadistuse valik tähendab DHCP kasutamist. Varuavariandina rakendatakse APIPA aadressi määramise skeemi

Kuidas ja milleks kasutatakse WinXP võrgudiagnostika baasutiliite “ ping ” ja “ipconfig”?

(Alljärgnevas juhendis toon näiteid enamlevinud võrgundusega seotud programmidest Windows 7 keskkonna näitel ja nende võimalustest võrguühenduse toimivuse testimisel. Kasutatud on vaid käsurea programme /tööriistu.) Ipconfig on Windows rakendus , mis kuvab võrguliideste TCP/IP võrguseadeid ja võimaldab ka uuendada DNS ja DHCP seadeid. Vahend, millest ei saa üle ega ümber, kui tegemist võrgundusega - ping on võrgutööriist, mille abil tuvastatakse, kas päringu sihtpunktiks olev võrguseade (destination) on lähteseadmele (source) üle IP võrgu kättesaadav, ehk kahe seadme vahelist ühenduvust ja kättesaadavust . Ping'i abil on võimalik testida ka näiteks DNS nimelahenduse toimivust, pingides eraldi huvipakkuva serveri domeeninime ja IP-aadressi.

WinXP operatioonisüsteemi kooseisus on mitmeid võrgu häälestuse muutmise ja silumise utiliite. „ipconfig“ võimaldab vaadata kehtivaid IP võrguseadeid ja neid uuendada. Kasutamiseks tuleb käsureale sisestada käsk „ipconfig“. Rohkem infot saab ,kui lisada käsule järgi võti „/all“. Käsk „ping “ saadab võrgusõlmele aadressiga ICMP (Internet Control Message Protocol) tüüp 8 ( Echo Request) paketi ja näitab vastuse – ICMP tüüp 0 (Echo Reply) paketi saabumiseks kulunud aega. Kui vastust teatud aja jooksul ei saabu, siis võib järeldada, et vähemalt üks kahest paketist ei jõudnud adressaadini ja IP tasemel side kahe võrgusõlme vahel puudub.

Milline on DHCP ( Dynamic Host Configuration Protocol) serveri töö üldine põhimõte?

Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (ingl Dynamic Host Configuration Protocol, lüh DHCP) on andmevahetuse protokoll, mis võimaldab võrguadministraatoril lasta serveril või ruuteril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seademetele (juhul kui eelnevalt on defineeritud MAC ja/või IP-aadresside nimekiri) ja võimaldab seda kasutada teataval ajavahemikul. DHCP serveri võimalust kasutamata tuleb IP-aadressid määrata käsitsi ning igale võrguseadmele eraldi. DHCP võimaldab kasutada ka staatilisi ehk püsivaid IP-aadresse seadmetel, mis seda vajavad (võrguprinter näiteks). DHCP on samaks otstarbeks mõeldud BOOTP ehk Bootstrap protokolli edasiarendus.

Protokoll, mis defineerib automaatse IP seadete edastamise. IP seadeid DHCP klientprogrammidele jagab DHCP server . Laboris kasutatavates ruuterites on DHCP serveri funktsioon sisse ehitatud. Ruuteri seadistusliidese kaudu saab DHCP serveri tööd häälestada.

Mis on NAT (Network Address Translation ) ja kuidas see töötab?

Võrguaadresside tõlkimine (ka võrguaadresside teisendamine , võrguaadresside transleerimine; inglise Network Address Translation, lühendatult NAT[1]) on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika, mis seisneb IP-pakettide päiste muutmises, nii et paistaks, nagu võrguliiklus tuleneks NAT-ruuterist, kuigi ühenduse looja oli mingi seade NAT-ruuteri "taga". Selle abil saab terveid arvutivõrke ühe ruuteri taha peita ja kogu liiklus paistab tulevat ruuteri väliselt IP-aadressilt.

NAT-ruuteri sisevõrgus olev masin ( klient ) saadab päringu mõnele veebilehele. Päring liigub mööda sisevõrku ruuterini.

Ruuter jätab meelde, mis pordist klient ühenduse alustas. Ruuter muudab kliendi paketti nii, et paketi source IP on ruuteri IP, mitte kliendi IP ning source port on mõni suvaline vaba port ruuteris (ruuter jätab pordi meelde ja seostab kliendiga). Ruuter edastab päringu soovitud veebilehele.

Veebilehe jaoks tuleb päring ruuteri IP-lt ja ruuteri (suvaliselt valitud) pordist. Sinna saadetakse ka vastus.

Ruuter saab vastuse. Ruuter mäletab, et see port, kuhu ta vastuse sai oli seotud kindla kliendi ühendusega. Ruuter suunab vastuse õigele kliendile.

Mehhanism, mis muudab IP paketi päises aadresse ja TCP ning UDP päistes porte vastavalt eeldefineeritud reeglitele. Kasutatakse põhiliselt IP aadressite puuduse leevendamiseks. Enamikel internetiga ühendamiseks kasutatavatel ruuteritel on püsivaras NAT funktsioon mingil kujul realiseeritud. Eristatakse 2 tüüpi NAT funktsiooni lähtudes esimesena muudetavast aadessist: sNAT (source NAT) ja dNAT (destinationNAT)

Mis on veebiserver ? Kuidas see töötab? Milleks on veebiserverit vaja?

Veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna kasutatakse ka serveri kohta, milles nimetatud tarkvara töötab. Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab HTML-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu piltide, stiililehtede ja JavaScripti edastamist. Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri kõvakettal, kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest. Paljud veebiserverid (nt Apache HTTP Server) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks PHP) lubab HTML-dokumente luua dünaamiliselt. Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine , võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide üleslaadimiseks. Veebiserverid on ka mõnedes printerites ja ruuterites, et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu. Lühima veebiserveri võib kirjutada nt shelli skriptina.[1] Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda CGI abil.

Programm või seade, mis kuulab ja oskab vastata HTTP ( Hyper -Text Transfer Protocol) päringutele ja mis tavaliselt vahendab ligipääsu failisüsteemile või seadme sisemistele resurssidele üle HTTP. Laboris kasutame Apache veebiserverit, mille dokumentide juurkataloog (document_root) on vaikimisi kataloogis „E:\Program Files\Apache Software Foundation\Apache2.2\htdocs“

Mis on ruuter ja milleks seda kasutatakse? Kuidas ruuterit häälestada, taaskäivitada (restart) ja alglähtestada ( reset )?

Ruuter on seade või arvuti, mis on füüsilislet ühendatud kahe või enama IP võrguga ja võimaldab piianguteta või piirangutega liiklust ühest võrgust teise. Laboris kasutatavat ruuterit võib käsitleda kui kahe võrguliidesega (LAN ja WAN liidesed ) arvutit. LAN liideses on ruuterisse sisse ehitatud 4 pordine switch, mille tulemusena saab ruuteri külge ühendada 5 võrgukaablit. 4 neist ühenduvad ruuteri sees tegelikult kõik ühte - LAN liidesesse. Traadita ruuteril on lisaks eelpool kirjeldatule, LAN liidese sisemise switch-i külge ühendatud veel traadita võrgu „ access point“. Seda saab häälestada ruuteri administreerimisliidesest. Ruuteri tööks on vajalik mõlema liidese IP seadistuste (aadress jms.) korrektne häälestus. Ruuteritel on tavaliselt olemas mingi füüsiline mehhanism püsivara algseadete taastamiseks (reset) ja taaskäivitamiseks (restart). See on iga ruuteri mudeli puhul erinev ja on täpselt kirjas ruuteri kasutusjuhendis.

Mis IEEE802 .11 standardile ( WiFi ) vastav võrk ja milleks seda kasutatakse?

Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk , millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu ( WLAN ) klassi kuuluvaid seadmeid, mis põhinevad IEEE 802.11 standardil. Nime Wi-Fi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. Wi-Fi võimaldab paljudel kasutajatel Wi-Fi-levialades samaaegselt ühenduda juhtmevabalt Internetti. Tänapäeval on IEEE 802.11 seadmed juba paljudes personaalarvutites, mängukonsoolides, nutitelefonides, printerites ja muudes seadmetes ning peaaegu kõigis sülearvutites ja pihuarvutites.

Mis erinevus on traadita võrgu „Ad-Hoc“ ja „Infrastructure“ režiimidel?

Ad-Hoc võrk on ilma keskse juhtimiseta traadita võrk, mille saab lihtsalt üles seada nii kodus kui ka ettevõttes. Ad-Hoc võrku saab kasutada kohtvõrguna ja jagatud võrguna ning on täiesti iseseisev ühestki pääsupunktist. Võrk on Ad-hoc tüüpi, kuna puuduvad reaalselt hallatavad marsruuterid või pääsupunktid. Iga sõlm osaleb marsuutimises saates andmeid ühelt sõlmelt teisele. Üldiselt baseerub Ad-hoc võrk IEEE 802.11 traadita ühendusel.

Enamik Wi-Fi võrkude funktsioonid on infrastruktuuri režiimis. Seadmed võrgus suhtlevad läbi ühe pöörduspunkti, mis on tavaliselt traadita ruuter. Näiteks oletame, et sul on kaks sülearvutit üksteise kõrval, ühendatud samasse traadita võrku. Isegi siis, kui need on üksteise kõrval, ei suhtle need otse. Selle asemel nad suhtlevad kaudselt läbi traadita pöörduspunkti. Nende paketid saadetakse pöörduspunkti - ilmselt traadita ruuter - ja ta saadab pakette tagasi teise sülearvuti . Infrastruktuuri režiim nõuab keskse juurdepääsupunkti, et kõik seadmed ühendada.
Ad-hoc režiim on tuntud ka kui " peer -to-peer mode". Ad-hoc võrgud ei nõua tsentraliseeritud pöörduspunkti. Selle asemel, et seadmed traadita võrku ühendada, ühendab see otse üksteisega. Kui olete loonud kaks sülearvutid ad hoc traadita režiimis, siis nad saavad ühendada otse ilma tsentraliseeritud pöörduspunktita.

Milleks kasutatakse traadita võrgukaardi häälestusutiliiti ja miks ei piisa häälestamiseks WinXP operatioonisüsteemi sisseehitatud vahenditest?

Mis on ruutingu tabel ja milleks seda kasutatakse?

Ruuteri ülesandeks on suunata ükskõik millise seadme kaudu saabunud paketid sobivalt edasi. Ruuter võrdleb IP-paketi päises olevat sihtpunkti aadressi ruutingutabeli reeglitega ning otsustab, millise võrguseadme kaudu see pakett välja saata. Kui paketi sihtpunkti aadress kuulub sellesse võrku, kus asub väljasaatmiseks valitud võrguseade, saab paketti saata otse sihtpunkti kohale. Vastasel juhul saadetakse pakett töötlemiseks edasi järgmisele ruuterile. Korrektse ruutingu puhul ei saa tavaliselt nii olla, et ruutingu tulemusena otsustatakse pakett saata välja sama seadme kaudu, kust ta ruuterisse sisenes.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-09-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

wirx911 Õppematerjali autor

TTÜ Arvutivõrkudes küsitud lisaküsimused.

TTÜ Arvuti Arvutivõrgud Risto Serg ruuter veebiserver võrguseadme

Sarnased õppematerjalid

pdf

Arvutivõrgud arvestus üldküsimused

I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Arvutivõrk (computer network) – koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Võrguseadmed (network devices) on ruuter (router - tegemist võrgu keskseadmega. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või ta

Arvutivõrgud

pdf

labor 1

Ülesanne 1 Koostage arvutivõrk kahest arvutist. Demonstreerige võrgu toimimist. 1.1 Ühendage arvutid sobiva kaabliga. (võrgu skeem joonisel 1.) 1.2 Seadistage mõlema arvuti IP aadessid, arvuti- ja töörühma nimed. 1.3 Moodustage ühes arvutis jagatud kataloog. 1.4 Demonstreerige jagatud kataloogi kasutamist teisest arvutist. Tarvikud: 1 keerupaari kaabel. Samm 1: Enne kaabli kasutuselevõttu tasub seadistada praktikumis kasutatavad arvutid. Nüüd ja edaspidi toimuvad paljud tegevused Control Panel’iga. Juhtpaneelis tasub kasutada Switch to Classic View võimalust. Kõigepealt tuleks seada arvutitele nimed ja töögrupid. Selleks valida juhtpaneelilt System ning avanevalt aknalt Computer Name. Arvuti nime muutmiseks avada Change… dialoog. Määrake igale arvutile (töörühma ulatuses) ainulaadne nimetus. Määrake igale arvutile sama töörühm. Lubada süsteemil restart sooritada. Samm 2: Kui arvutite töörühmad ja nimed on määratud, tu

Kategoriseerimata

docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühe

Arvutivõrgud

docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signa

Tehnoloogia

docx

Arvutivõrgud eksamiks

järjekorras. Connectionless ühendust ei looda. ,,Best effort" püüab antud tingimustel anda oma parimat. UDP on lihtsaim ja kiireim. Lühem segmendi päis. (8-baidine) Võrgus ei toimu koormuse reguleerimist! Seega võib võrgu umbe ajada. Kasutatakse DNS-is ja SNMP-s. UDP tegeleb vigade avastamisega (UDP checksum), aga mitte vigade parandusega, seda peaks tegema rakenduskiht. UDP-d kasutatakse lühikeste andmete edastamiseks. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Mõlemad on pakettkommutatsiooni alaliigid. VC puhul kasutatakse kanali identifikaatoreid. Datagrammvõrkudes peab iga pakett päises kandma sihtkoha- aadressi. 27. Marsuutimine + Optimaalse tee valimine. Peab olema korrektne, õiglane, lihtne, stabiilne (üritab jagada ressursse nii, et ei tekiks ummikuid), veakindel, optimaalne ja efektiivne. Jõudluse kriteeriumid: lõikude arv( mitu võrgusõlme on teekonnas, number of hops), hind(maksuvus), viide(ajalisedviited), läbilaskevõime.

Arvutivõrgud

pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

sama teed mööda tagasi. (koormab serverit ja võtab aega). o Iteratiivne - kui nimeserver ei tea antud domeeni IP-aadressi, siis saadetakse kliendile selle nimeserveri IP, kust edasi küsida.  Vastuste kiiremaks kättesaamiseks ja serverite koormuse vähendamiseks kasutatakse Cache’t (vahemälu) – Suvaline DNS server jätab vastused meelde ja kustutab need kui TTL (time to live) aegub.  DNS records-is hoitakse [Nimi, Väärtus, Kirje tüüp, TTL].  Kui tipite veebiaadressi veebibrauserisse ja vajutate sisestusklahvi (ENTER), saadate päringu DNS-serverile. Kui päring on edukas, avaneb soovitud veebileht, kui mitte, näete tõrketeadet. Need edukad ja edutud päringud talletatakse arvuti ajutises talletuskohas ehk DNS-i vahemälus. DNS kontrollib alati enne DNS-serverisse päringu saatmist

Arvutivõrgud

doc

Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal

protokoll); Esimene e-maili programm; ARPAnetis on 15 võrgusõlme 1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötavad välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks (teisisõnu interneti arhitektuur) 1976 Etherneti loomine Xerox PARCis (uurimis- ja arendusfirma IT valdkonnas) 70-ndate lõpp luuakse arhitektuurid nagu DECnet, SNA, XNA 1979 ARPAnetis on 200 võrgusõlme 1982 SMTP 1983 TCP/IP 1983 DNS 1985 FTP 1988 Voo kontroll TCPs 1980-1990 100 000 hosti, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus HTML, HTTP, URL, brauseritest Mosaic ja Netscape. 90-ndate lõpp P2P, uued ja võimsad rakendused internetimaailmas, interneti turvalisus seatakse esimeseks, 50 miljonit hosti 2007 500 miljonit hosti, videokõned jms, P2P rakendused: BitTorrent (File sharing), Skype (VoIP), rakendused nagu YouTube jms, traadita ühenduse kiire areng 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Laias laastus nõuavad rakendused võrkudelt kolme:

Arvutivõrgud

pdf

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

kes pöördus lokaalse DNS serveri poole. Rekursiivse päringu puhul toimub vastuse saamine järgmiselt: host loob päringu lokaalsesse DNS serverisse->lokaalne server edastab päringu juurserverisse->juurserver nimeserverisse->nimeserver autoratiivsesse->ja siis liigub vastus sama teed mööda tagasi päringu koostajani. Vastuste kiiremaks kättesaamiseks ja serverite koormuste vähendamiseks kasutatakse cahce'mist. Cache'mise puhul jätab lihtsalt (ükskõik milline) DNS server vastused meelde ja kustutab need kui TTL (time to live) aegub. Näiteks lokaalsed DNS serverid cahce'vad pidevalt nimeservereid ja sellepärast juurserveritele päringuid tihtipeale ei edastatagi. 17. Töökindel andmeedastus Süsteem peab olema võimeline töötama ka siis, kui osa pakette läheb kaotsi või andmete ülskandmisel tekivad bitivead. Mitteusaldatava kanali karakteristikud määravad usaldusväärsuse protokolli (rdt) keerukuse.

Arvutivõrgud

Rohkem sarnaseid