Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS ON ARVUTIVIIRUS?
  • KUIDAS ENDA ARVUTIT VIIRUSTE EEST KAITSTA?
  • KUIDAS VIIRUSTEST HOIDUDA?
  • KUIDAS VIIRUSTEST HOIDUDA?
  • MIDA TEHA KUI OLED VIIRUSE LEIDNUD?
  • MIDA TEHA KUI OLED VIIRUSE LEIDNUD?
  • Mis on arvutiviirus?
  • Kuidas enda arvutit viiruste eest kaitsta?
  • Kuidas viirustest hoiduda?
  • Mida teha kui oled viiruse leidnud?

Lõik failist

Sisukord
Sissejuhatus 2
1. Mis on arvutiviirus ? 3
1.1. Lühike ajalugu 3
1.1. Lühike ajalugu 3
1.2. Viiruse olemus 3
1.2. Viiruse olemus 3
1.3. Viiruste ehitus ja talitlus 3
1.3. Viiruste ehitus ja talitlus 3
1.3.1. Nakatamissüsteem 3
1.3.1. Nakatamissüsteem 3
1.3.2. Päästikumehhanism 4
1.3.2. Päästikumehhanism 4
1.3.3. Toimelaeng 4
1.3.3. Toimelaeng 4
1.4. Viiruse levimine ja tegevus 4
1.4. Viiruse levimine ja tegevus 4
1.3.1. Levimine 4
1.3.1. Levimine 4
1.3.2. Tegevus 5
1.3.2. Tegevus 5
2. Kuidas enda arvutit viiruste eest kaitsta? 6
1.5. Kuidas viirustest hoiduda? 6
1.5. Kuidas viirustest hoiduda? 6
1.6. Mida teha, kui oled viiruse leidnud? 7
1.6. Mida teha, kui oled viiruse leidnud? 7
1.7. Põhireeglid 7
1.7. Põhireeglid 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud allikmaterjalid 9
Lisad 10
Lisa 1. 20 enamlevinud viirust seisuga veebruar 2008 10
Lisa 2.Viirusetõrjeprogrammide testimine (aprill 2006): 11


Sissejuhatus

Vaevalt on tänapäeval inimest, kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse UFOdesse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa, kui me nendest hoidumiseks midagi ette ei võta.
Järgnev töö räägib lühidalt ja arusaadavalt arvutiviiruste ajaloost ning olemusest, nende tegevusest ja levimisest. Ülevaatlikult on välja toodud ka põhitõed, kuidas end ja oma arvutit viiruste eest kaitsta ning mida teha, kui viirus on juba arvutis.
  • Mis on arvutiviirus?

  • Lühike ajalugu

    Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus , mis sai avalikuks 1986. aastal. Aasta hiljem tekitati viirus Stoned, mis levib tänaseni ning on üks raskesti tõrjutavaid viiruseid .
    Sellest ajast muutusid viiruste nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või suured terviksüsteemid.
    Juba 1991. aastal sai USA-s viirusnakkuse keskmiselt neli personaalarvutit tuhandest ning see arv kasvab kogu aeg. 1993.aasta lõpuks oli identifitseeritud juba 2300 viirust ja nende modifikatsiooni.
    Aastal 2004 ületas tuntud arvutiviiruste arv 100 000 piiri.
  • Viiruse olemus

    Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis levitab ennast teisi programme muutes, lisades neisse enda koopia (võib olla ka muudetud kujul), see pole orienteeritud arvuti kasutajale ja selle tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi, töötab ta varjatult ja mõningate viiruste puhul ei pruugi inimene aastate jooksulgi aru saada, et ta arvutis on viirus.
    Maakeeli nimetatakse arvutiviirust pahalaseks.
    Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime – nende sarnasus „elavate” viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid , mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste „suhtlusvahendite” vahendusel kontakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad. Terminit "viirus" kasutatakse harilikult, et viidata paljudele erinevatele nuhkvara programmide tüüpidele.
  • Viiruste ehitus ja talitlus

  • Nakatamissüsteem

    Nakatamissüsteem on viiruse kõige olulisem osa, ülejäänud osad võivad isegi puududa.
    Ta peamised ülesanded on järgmised:
    1. Saada sissepääs rünnatavasse süsteemi
    • nakatatud programmi kaudu, mille teadlikult või teadmatult käivitab kasutaja • algladeprotsessiga, nii et viirus on enne rakenduste käivitust residentne ja aktiivne 2. Saada juurdepääs muule tarkvarale ja/või andmekandjale
    • operatsioonisüsteemi vahenditega, nt otsides DOSi käitusfaile (.EXE, .COM, .SYS) või programmide ülekattefaile • muude vahenditega, minnes operatsioonisüsteemist mööda 3. Nakatada teisi programme
    omaenda koodi lisamise teel 4. Vältida avastamist
    • tänu kasutaja tähelepanematusele ning turvavahendite ja -menetluste puudumisele arvestatuna • maskeerivate protseduuride ning kodeerimis - ja krüpteerimismeetoditega
  • Päästikumehhanism

    Päästikumehhanism aktiveerib toimelaengu mingi sündmuse (nt teatud kuupäeva ja kellaajani jõudmise, viiruse enda n-nda kopeerimise vms) alusel.
  • Toimelaeng

    Toimelaeng realiseerib mingi protsessi, mille sisu sõltub viiruse autori fantaasiast ja kuritahtlikkuse astmest ning mille toime võib ulatuda suhteliselt kahjutust või mõõdukalt kahjustavast (naljatleva teksti, pildi või animatsiooni kuvamine , andmete ennistatav modifitseerimine, täitmise aeglustamine, käivitatavate programmide kustutus ) kuni tugevalt või fataalselt kahjustavani (andmete ennistamatu modifitseerimine, süsteemi-tabelite kustutus, kõvaketta täielik kustutus).
  • Viiruse levimine ja tegevus

  • Levimine

    Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse.
    Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega flopiketastel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel ning väljajagatud ressursside kaudu, kasutades selleks nn. turvaauke. Turvaauk on programmi viga, mis avalikuks tulles võib arvutikurjategija pahatahtliku rünnaku vallandada. Levivatest viirustest ligi 98% levib e-posti kaudu.
    Nakatamiskiiruse (aktiivsuse) järgi saab viiruseid klassifitseerida kas aktiivseteks (Fast Infectors) või väheaktiivseteks ( Slow Infectors). Aktiivne viirus on viirus, mis olles aktiivselt mälus ei nakata ainult parajasti käivitatavaid faile, vaid ka neid, mis on lihtsalt avatud. Sellise viiruse resultaadiks on see, et pärast mõne käivitusfailide kontrollprogrammi käivitamist on enamus käivitusfaile korraga nakatunud.
    Terminit "väheaktiivne viirus" kasutatakse põhiliselt viiruste kohta, mis olles aktiivselt mälus nakatab ainult neid faile, mida kas modifitseeritakse või parasjagu luuakse .
    Viirustel loojad kasutavad päev-päevalt arenenumat metoodikat - tänase seisuga levib uus viirus üle maailma vaid 15 minutiga.
    Edetabelit enamlevinud viirustest, seisuga veebruar 2008, näete leheküljel 11 – Lisa 1.
  • Tegevus

    Viirus levitab ennast teisi programme muutes, lisades neisse enda koopia (mitte ilmtingimata täiesti identse originaali) ja rakendama neid erinevatesse arvutisüsteemidesse, võrkudesse jne. objektidesse/ressurssidesse. Seejuures säilitavad koopiad võime edasiseks paljunemiseks.
    Nad on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus.
    Nende tegevused võivad olla:
  • täiesti kahjutud, mille tulemusena väheneb vaba mälu maht ketastel, halvenevad graafika - ja heliefektid jne.
  • kahjulikud, mis võivad viia tõsiste tõrgeteni arvuti töös
  • väga kahjulikud, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni, hävitada andmed, kustutada arvuti tööks vajaliku informatsiooni
  • mitte kunagi kasulikud
    Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:
  • Mõningate programmide töö aeglustumine.
  • Failimahtude suurenemine (eriti täidetavate failide puhul).
  • Enneolematute kahtlaste failide ilmumine .
  • Kasutatava operatiivmälu vähenemine võrreldes tavalise töörežiimiga.
  • Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine.
    Ülaltoodud sümptomite, aga samuti ka teiste kahtlaste ilmingute (arvuti ebakindel töö, sagedased iseeneslikud restardid jms) avaldumisel arvuti töösse, on soovitatav teha viivitamatult oma arvutile kontroll viiruste suhtes.
  • Kuidas enda arvutit viiruste eest kaitsta?

  • Kuidas viirustest hoiduda?

    Seadista oma Windows nii, et näeksid ka failinimede laiendeid. Need on reeglina 3-tähelised lühendid mille alusel Windows saab aru, kas tegemist on näiteks Wordi dokumendiga (.doc) või programmiga (.com, .exe, .bat, .vbs, .pif). Kui näed midagi programmile viitavat, ära seda kindlasti ava.  Laiendite näitamise lubamiseks ava suvaline kataloog, näiteks My Documents, ning vali Tools / Folder Options, selle alt View ning võta ära linnuke rea Hide extensions for known file types eest. Nüüd on näha, kas tegemist on tõesti näiteks Wordi dokumendiga või mõne kurja viirusega.
    Suhtu umbusklikult failidesse, mis on lisatud e-postile ja seda isegi juhul, kui saatjaks on tuttav inimene. Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse “pesa” teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle. Ise e-kirjale faili lisades pane kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne.
    Suhtu eriti umbusklikult failidesse, mida levitatakse interneti uudisegruppide (news) jututubade (chat) ja MSN Messengeri kaudu.
    Kui kasutad Windows XP-st vanemat operatsioonisüsteemi, on soovitav kasutada personaalset tulemüüri programmi, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. Windows XP kasutajatel tuleks installeerida Service Pack 2, mis lisab automaatselt teie arvutile tulemüüri. Loomulikult võib jätkuvalt paralleelselt kasutada ka mõnda spetsiaalset tulemüüri programmi.
    Oma arvutit saab viiruste sissetungi eest kaitsta või vähemalt nendesse nakatumise ohtu märgatavalt vähendada, rakendades arvutihügieeni peareeglit: rangelt kontrollida viiruste levimiskanaleid.
    Viiruseid tuleks tõrjuda kõikides arvutites - tööjaamades, serverites, tulemüürides, e-posti serverites, dokumendihaldussüsteemides, aga juba ka pihuarvutites ja tulevikus mobiiltelefonideski. Arvutitesse ja mobiiltelefonidesse tuleks paigaldada viirusetõrje. F-Secure Corporation on spetsialiseerunud kaasaegsete hajutatud ning mobiilsete viirustetõrje- ja andmeturbelahendustele. Ülevaate parematest viirustõrje programmides, seisuga aprill 2006, näete leheküljel 12 – Lisa 2.
  • Mida teha, kui oled viiruse leidnud?

    Esimene asi, mida teha tuleks, on kümneni lugeda ja rahulikuks jääda. Sa peaksid märkmeid tegema, mida viirus ja arvuti sulle ütlevad. Kui sa ei ole kindel, mida teha, siis peaksid hooldajale helistama ja nõu küsima. Mõnedel juhtudel pole hea arvutit kõvakettalt laadida , sest viirus võib aktiveerida ja teha kahju.
    Teiseks, tee kindlaks, et see on viirus ja milline viirus see on. On tähtis teada, millise viirusega tegu on. Firmad, mis teevad viirusetõrjeprogramme, teavad, mida erinevad viirused teevad. Sa võid neile helistada või nende kodulehekülgedelt täpsemalt uurida, mida see viirus teeb.
    On kasulik teha koopia failist, mis nakatus. Viirus võib teha failile mõningaid kahjustusi ning on hea, kui on olemas tagavara,
    Teata viirusest ka oma hooldajat, et viirus väga laiali ei leviks.
    Kõige olulisem on juba ennetavalt kasutada viirusetõrje tarkvara ehk antiviirust.
  • Põhireeglid

  • Paigake operatsioonisüsteemi turvaaugud niipea, kui paigad on kättesaadavad, veel parem tehke nad automaatselt tõmmatavaks.
  • Tõmmake regulaarselt viirustõrje uuendusi , kõige parem kui viirusetõrjesüsteem uuendab end automaatselt.
  • Hoidke viirusetõrjesüsteemi sisselülitanuna ka siis, kui arvuti töötab aeglasemalt.
  • Hoidke eluliselt olulistest andmetest varukoopiaid.

    Kokkuvõte

    Maailmas on palju erinevaid viiruseid. Nende tegevus ja nakatamissüsteem varieeruvad drastiliselt. Seepärast tuleb kontrollida kõike kahtlaseid ning mõnel juhul ka tuttavalt saadud materjale. Eelkõige e-posti ja piraattarkvara. Kindlust tagab ka viirusetõrje paigaldamine oma arvutisse ning turvaaukude kontrollimine.
    Viiruse saamisel tuleks rahu säilitada ning kindlasti ka arvuti hooldajat sellest teatada .

    Kasutatud allikmaterjalid

  • http://www.zone.ee/arvutiviirused/
  • Hanhisalo, Markus. Computer Viruses - http://www.tml.tkk.fi/Opinnot/Tik-110.501/1997/viruses.html
  • Rätsepp, Aare 2005. Arvutiviirused ja viirusetõrje - http://www.vip.edu.ee/oppemat/ARVUTIVIIRUSED.doc
  • Sakk , Margus. Arvutiviirused - http://materjalid.tmk.edu.ee/mati_muinaste/Andmeturve/AT200506/Arvutiviirused.doc .
  • Subert, Teevi 2004. Arvutiviirused - http://www.hot.ee/soapgirl/Referaat.doc
  • http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=30&Itemid=46
  • Virkoja, Margit 2006. Arvutiviirused - http://www.cs.tlu.ee/osakond/opilaste_tood/seminari_ja_proseminari_tood/2006_kevad/Margit_Virkoja/Margit_Virkoja_Seminari_Too.pdf
  • Gostev, Aleksander 2008. Virus Top 20 for February 2008 - http://www.viruslist.com/en/analysis?pubid=204791989
  • MailFence kaitseb Teie e-posti viiruste ning Teie kirjavahetust väärkasutuse eest - http://209.85.135.104/search?q=cache:xmFko9p4LMMJ:www.comendo.ee/mailfence.html+arvutiviirused+arv&hl=et&ct=clnk&cd=7&gl=ee&client=firefox-a
  • Koka, Andrus 2005. Arvutiviirus - http://www.aktiva.ee/362/AddToCart/Arvutiviirus.html?Session=1d9fd39e390919a2c8d5ff975dc30915

    Lisad

  • 20 enamlevinud viirust seisuga veebruar 2008 Koht
    Koha muutus
    Viiruse nimi
    Levimise protsent
    1
    0
    Email - Worm .Win32.NetSky.q
    35.57
    2
    +1
    Email-Worm.Win32.Bagle.gt
    6.49
    3
    -1
    Email-Worm.Win32.Nyxem.e
    6.47
    4
    +4
    Email-Worm.Win32.NetSky.d
    6.04
    5
    Uus
    Trojan -Downloader.Win32.Small.hsl
    5.71
    6
    +5
    Net-Worm.Win32.Mytob.q
    5.62
    7
    -3
    Email-Worm.Win32.NetSky.aa
    5.15
    8
    -3
    Email-Worm.Win32.Scano.gen
    3.88
    9
    Naases
    Email-Worm.Win32.NetSky.x
    3.56
    10
    +7
    Email-Worm.Win32.Mydoom.l
    2.83
    11
    Naases
    Email-Worm.Win32.Mydoom.m
    2.52
    12
    Uus
    Trojan-Downloader.Win32.Diehard.ez
    2.06
    13
    -1
    Email-Worm.Win32.NetSky.y
    1.94
    14
    -5
    Net-Worm.Win32.Mytob.w
    1.47
    15
    +1
    Net-Worm.Win32.Mytob.t
    1.43
    16
    Naases
    Net-Worm.Win32.Mytob.bi
    1.21
    17
    -3
    Email-Worm.Win32.Bagle.gen
    1.19
    18
    Naases
    Net-Worm.Win32.Mytob.c
    0.60
    19
    -1
    Email-Worm.Win32.Scano.bn
    0.58
    20
    Naases
    Email-Worm.Win32.NetSky.c
    0.56
    Teised pahatahtlikud programmid
    5.12
    Viirusega nakatanud e-mailide protsent saadetud e-mailide arvust
    0.61
    Edetabelis on märgitud, mitu kohta on viiruste levik suurenenud või vähenenud võrreldes eelmise kuuga ('Koha muutus').
  • Viirusetõrjeprogrammide testimine (aprill 2006): Koht
    Viirusetõrje
    Jun-05
    Aug-05
    Oct-05
    Dec-05
    Feb-06
    Apr-06
    WinXP
    NetWare
    Win2003
    Win2003 X64
    WinNT 4.0
    Red Hat
    1
    Eset (NOD32)
    Eset NOD32 2.51.2
    2
    Kaspersky
    Kaspersky Anti-Virus 5.0
    3
    McAfee
    McAfee LinuxShield
    4
    Computer Associates (eTrust/InoculateIT)
    CA eTrust Antivirus 7.1.501

    5
    Doctor Web Dr.Web 4.33.0.09211

    6
    Norman
    Norman Virus Control 5.80.00

    7
    Sophos Sophos Anti-Virus 4.5.8 2.32.6 4.01


    8
    Frisk (F-Prot)
    FRISK F-Prot Antivirus 4.66 3.16.14


    9
    Symantec (Norton)
    Symantec AntiVirus 1.0.0.61 51.2.0.12

    10
    Authentium
    Command AntiVirus 4.93.6



    - Viirusetõrjeprogrammid, mis avastasid kõik viirused “WildList”-ist
    - Viirusetõrjeprogrammid, mis ei suutnud avastada kõiki viiruseid “WildList”-ist
    — - Viirusetõrjeprogrammi ei ole katsetatud selle operatsioonsüsteemiga
    2
  • Vasakule Paremale
    Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse #1 Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse #2 Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse #3 Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse #4 Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse #5 Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse #6 Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse #7 Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse #8 Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse #9 Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse #10 Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse #11
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 123 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor saalu Õppematerjali autor
    Referaat: Lühike ajalugu, Viiruse olemus, Viiruste ehitus ja talitlus, Viiruse levimine ja tegevus, Kuidas viirustest hoiduda?, Mida teha, kui oled viiruse leidnud?

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    doc

    Arvutiviirused

    Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?.................................................. 4 Kuidas arvutiviirused levivad?....................................................................................................4 Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:..................................................5 Viiruste ehitus ja talitlus............................................................................................................. 5 Nakatamissüsteem .................................................................................................................

    Arvutiõpetus
    thumbnail
    26
    docx

    Arvuti töövahendina

    TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR ARVUTI TÖÖVAHENDINA Iseseisev töö Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?....................................................................4 1.1Arvutiviiruse ehitus ja toimimine...............................................................................4 1.1.1.Nakatamissüsteem...............................................................................................4 1.2.1.Päästikumehhanism.............................................................................................5 1.3.1.Toimelaeng...........

    Arvuti
    thumbnail
    13
    docx

    Arvuti töövahendina

    1 1 Sissejuhatus Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?.....................................................................................4 1.1.Arvutiviiruse ehitus ja toimimine................................................................................................4 1.1.1.Nakatamissüsteem.................................................................................................................4 1.1.2.Päästikumehhanism...........................................................................

    Arvuti
    thumbnail
    7
    doc

    Arvuti viirused ja nende vastu võitlemine

    ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID....................................................... 2 ,,SÜÜTUD" VIIRUSED............................................................... 2 ANDMEID HÄVITAVAD VIIRUSED...........................................3 PROGRAMMIFAILE NAKATAVAD VIIRUSED.......................3 SPAWING-TÜÜPI VIIRUSED....................................................4 PARASIITVIIRUSED.................................................................. 4 SÜSTEEMIVIIRUSED EHK BOOT-SEKTORI VIIRUSED........4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7

    Informaatika
    thumbnail
    10
    docx

    Arvuti Õpetuse referaat (Arvutiturvalisus ja Viirused)

    poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötatud viiruste erinevad tüübid. Järgnevalt ongi välja toodud viiruste tüübid koos kirjeldusega mida vastavad viirused teevad. 1.1 ,,Süütud" viirused ,,Süütud" on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning andmeid

    Arvutiõpetus
    thumbnail
    7
    docx

    Arvutiviiruste referaat

    . Iga inimene peaks oskama oma arvutit kaitsta, kuna tänapäeva kiiresti arenevas maailmas võidakse sinu isiklikku infot kurjasti ära kasutada. Sellepärast peaks iga inimene oskama kaitsta oma arvutiti ja isiklikke faile/pilte. 3 Arvutiviirused Arvutiviiruseks nimetatakse programmi mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama ja seda kõike kasutaja enda teadmata .Arvutiviirus sarnaneb väga inimese viirusega. See levib, paljuneb ning elab samamoodi kui inimese viirus, ainuke erinevus on viiruse ohver. Kui inimviiruse puhul on ohver inimene, siis arvutiviiruse puhul on see arvuti. Viiruse mõte seisneb selles, et ta häirib arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitab teie arvutile soodsa juurdepääsu häkkeritele, edasi teie isiklike andmeid jne. Arvutiviiruste ajalugu Arvutiviirused on inimesi kohutanud juba aastakümneid ja koos arvutitega arenesid ka arvutiviirused

    Arvuti õpetus
    thumbnail
    12
    odt

    ei oska

    Salme Sepp 10.klass Uurimustöö Arvutiviirused Juhendaja: Kalev Kapp Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirus..............................................................................................................4 2.Arvutiviiruste ajalugu..........................................................................................................6 2.1 Aasta 1962...................................................................................................................6 2.2 Aasta1975.........................................................................................................

    Arvuti õpetus
    thumbnail
    12
    doc

    Referaat viirused

    .............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 4 ARVUTIVIIRUSED................................................................................................................................................5 MIS ON ARVUTIVIIRUS?.........................................................................................................................................5 MILLE JÄRGI SAAD ARU, ET SUL ON ARVUTIVIIRUS?...........................................................................6 PEAMISED TUNNUSED:.......................................................................................................................................... 6 KUST VÕITE SAADA ARVUTIVIIRUSE?........................................

    Arvuti õpetus




    Meedia

    Kommentaarid (3)

    Sten673 profiilipilt
    Sten673: Aitas mind palju.
    09:00 19-04-2010
    kaizum6mmi profiilipilt
    kaizum6mmi: oli palju abiks
    20:03 04-02-2009
    killiams profiilipilt
    killiams: abiks ikka!
    21:37 30-05-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun