Arvutivõrku juurdepääs ja võrgu põhiparamteetrid (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Juurdepääs arvutivõrku ja võrgu põhiparameetrid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ Juurdepääs arvutivõrku ja võrgu põhiparameetrid Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja...........

Side

7

docx

Juurdepääs arvutivõrku ja võrgu paramteetrid (linux)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: JUURDEPÄÄS ARVUTIVÕRKU JA VÕRGU PÕHIPARAMEETRID Aruanne Täitjad: Tanel Sarri 062382 Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 1.Uurisime järgmisi käske: Pärast sisselogimist sattusime kataloogi /home/tudeng2 Kataloogid pwd- näitas (printis) kataloogi nime, kus hetkel asusime dir- näitas kataloogis asuvate failide nimesid(kasutatav ka windowsis) ls- näitas kataloogis asuvate failide nimesid(kuvab failide nimed värviliselt, et paremini eristada) cd- avab uue kataloogi(peab lisama kataloogi nime, cd+kataloogi nimi) Käsud kataloogide ja failidega mkdir- teeb uue kataloogi (,,make

Side

44

pdf

Pääsuõigused ja kettaruumi haldamine

Pääsuõigused ja kettaruumi haldamine Ühenduse loomine student@desktop:~$ ssh server.lab ... Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes ... [email protected]'s password: student Ülesanne 1. Pääsuõigused Paigalda veebiserver apache2. Uuendame apt-get nimistut ja installeerime veebiserveri apache2. student@server:~$ sudo apt-get update student@server:~$ sudo apt-get install apache2 Töö autor vastas toimingu käigus tekkinud küsimustele jaatavalt ( Y ). Loo kataloog /var/www/html/leiutised . /var/www/html/ on vaikimisi veebiserveri juurkataloog Ubuntul. Loome kataloogi /var/www/html/leiutised käsklusega mkdir (make directory). student@server:~$ sudo mkdir /var/www/html/leiutised /var/www/html/leiutised peab kuuluma grupile leidurid . Määrame loodud kataloogi grupiks leidurid käsuga chown (change owner). Käsu nimele järgneb uus omaniku ja grupi nimi, kujul omanik:grupp . Antu

Operatsioonisüsteemide ja arvutivõrkude...

14

docx

Linux konspekt

Kataloogipuu ülevaade: 10. September Terminalis orienteerumine: 11. September Unix käsud: 17/18/24. September Ubuntu 14.04 fresh install Ubuntu server: 1. Oktoober Ubuntu server: 2. Oktoober Olulisemad conf failid: 8. Oktoober Iseseisev tunnitöö: 15. Oktoober Tunnitöö (SSH ilma paroolita): 29. Oktoober Tunnitöö krüpteerimine: 5. November Tunnitöö 12.11 sshfs/sftp kasutamine, Roberti kausta mountimine virtuaalmasinaga. Tunnitöö 19.11.2014 - kõvaketta mountimine Tunnitöö 03.12.2014 - Kordamine Kataloogipuu ülevaade: 10. September http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk2.htm / (16-30GB) SWAP 1-1,5x RAM /home Terminalis orienteerumine: 11. September COMMAND KIRJELDUS ls -a Näitab faile ja peidetud faile terminalis ls -l Failide kuvamine terminalis listina ls -l -a/ls -la Failide kuvamine termi

Informaatika

30

pdf

Linux serveri administreerimine

$ exit student@desktop:~$ ssh klaus@server klaus@server's password: klaus klaus@server:/$ Ülesanne 5 Mida teeb ja milleks on vajalik teenus iscsid ? Keela iscsid teenuse käivitamine algkäivitusel. Kontrolli, et pärast masina alglaadimist seda teenust ei käivitata. iscsid (Internet Small Computer Systems Interface) teenus rakendab iSCSI-protokolli ja haldab sellega seotud ühendusi. iSCSI on IP-põhine salvestivõrk, mis võimaldab võrgu abil mäluseadmeid jagada. Saame selle teenuse välja lülitada kasutades käsklusi systemctl stop ja systemctl disable . klaus@server:/$ sudo systemctl stop iscsid.service klaus@server:/$ sudo systemctl disable iscsid.service Taaskäivitame serveri käsklusega reboot . klaus@server:/$ sudo reboot Connection to server closed by remote host. Connection to server closed. Logime uuesti sisse kasutajana klaus . student@desktop:~$ ssh klaus@server

Operatsioonisüsteemide ja arvutivõrkude...

32

doc

Network üldiselt

bitti 193.40.10.128 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 1000 0000 /28 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 Kirjutades võrgumaskile vastavad nelikud kümnendsüsteemis saame 255.255.255.240 Näeme, et võrgumaskiga /28 võrku jääb 16 IP aadressi, kuna masinaosale vastab 4 bitti ja see võimaldab moodustada 2 ^ 4 = 16 erinevat IP aadressi. Võrgu leviaadress on alamvõrgu suurim aadress. 128 + 16 = 144 on järgmise võrgu algus, seega on võrgu 193.40.10.128/28 leviaadress 143. Ehk teisipidi, seades masinaosas kõik neli bitti ühtedeks, saame viimasele baidile kahendväärtuse 1000 1111, mis on kümnendsüsteemis 143. Võrgumaskiga on võimalik ka klasse ühendada. Näiteks võrku 192.168.16.0/20 kuuluvad aadressid vahemikus 192.168.16.0 kuni 192.168.31.255. Selles võrgu on 2^12 = 4 096 IP aadressi. 13. Interbetiteenuse Telnet ja SSH kasutus SSH SSH (Secure Shell - e. k

Arvutiõpetus

10

doc

Mis on Internet?

Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvuti-võrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest proto- kollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhi- mõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühen- datud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus paiknevasse teise arvutisse ning seal olevatele res- surssidele. Seega on iga Internetti ühendatud arvuti ühenduses praktiliselt kogu maailmaga, õigemini

Informaatika

26

docx

Failisüsteemid

säästmisel. Kui varasem süsteem ei lasknud rohkem kui ühe faili sektorisse salvestada ning see tähendas, et 1k fail võttis kettal ruumi vähemalt 16k, siis uue süsteemi puhul oli see mure murtud. Novembris 2002 lisas Apple journal süsteemi oma failisüsteemi kui lisa. Alates 2003-ndast aastast sai see aga vaikimisi süsteemi osaks. Võrgu failisüsteemidest on tuntumad NFS (Network File System) ja SMB (Server Message Block). Esimene neist lihtsalt failide üle võrgu kasutamiseks, teine peamiselt failide ning printerite jagamiseks võrgus. SMB üheks kliendiks on SAMBA, see on levinud enamustes tuntud UNIXi süsteemides. Alates versioonist 3.0 on SAMBAs toetatud ka domeenide haldus. NFS NFS (Network File System) on võrguprotokoll, mille abil on võimalik NFS serveriga ühenduda ja sealsetele failidele ligi pääseda samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis. NFS toimimiseks peab serveris jooksma NFS tarkvara, mis on

Informaatika

Kommentaarid (0)