Arvutivõrgud (0)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Arvuti võrgu referaat

Täisdupleks - Täisdupleks- e. lihtsalt dupleksedastus tähendab, et andmeid saab signaalikandjal edastada samaaegselt mõlemas suunas. Näiteks kohtvõrgus (LAN) saab dupleksside korral üks tööjaam saata liini andmeid samal ajal, kui teine tööjaam andmeid vastu võtab. Dupleksedastus eeldab tingimata kahesuunalise liini kasutamist (liin, kus andmed saavad liikuda mõlemas suunas) Pöördumisviisid - Arvutivõrgu ülesehitamisel võib rakendada mitmeid meetodeid, vältimaks mitme arvuti üheaegset pöördumist (saadet) meediumi poole ja tagamaks kindlal ajahetkel ainult ühe arvuti töötamise saatjana, mida teised ei sega. Põhimõtteliselt võib eristada juhuslikke ja deterministlikke pöördumisviise. Esimesel juhul on reaalne, et mitu saatjat võivad töötada (tööd alustada) üheaegse ja neil tuleb konkureerida endale saateõiguse saamiseks (sellepärast räägitakse ka ,,konkureerivast” pöördumisest)

Arvutivõrgud

19

odt

Arvutivõrkude Referaat

suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba PPP Kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll. PPP kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näitekssissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Kakspunktprotokolli töötas 1994.a. Välja IETF js see asendas varasema SLIP-protokolli. PPP kasutab kasutaja arvuti ja ISP vahelise sideseansi alustamiseks omaenda lingijuhtimisprotokolli (LCP - Link Control Protocol). PPP toetab mitmesuguseid autentimisprotokolle (näit. PAP, CHAP jt), samuti andmetihendust ja krüpteerimist. PPP on kasutatav igasuguse täisdupleksühenduse juures (POTS, ISDN, T1, E1 jne). Sissehelistamisühenduse puhul võib PPP ühenduse halva kvaliteedi korral selle katkestada ja uuesti helistada. Multilink PPP (lühendatult MLPPP, MPPP või MP)

Arvutivõrgud

14

docx

Arvutivõrkude alused

näit.marsruuterid. Võrgulüüs Kaht erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle kasutavat arvutivõrku, näiteks ettevõtte kohtvõrku (Ethernet või Token Ring) ja Internetti (TCP/IP) ühendav funktsionaalüksus (arvuti koos vastava tarkvaraga), mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. Ettevõtte kohtvõrgus täidab lüüsisõlmena töötav arvuti tihti ka proksiserveri ja tulemüüri funktsioone. Nagu sõna "server", võib ka sõna "lüüs" tähendada nii arvutit kui ka vastavat tarkvara. Lüüsi funktsioone võib täita ka OSI mudeli 3. kihis (võrgukihis) töötav marsruuter. Selles kontekstis koosneb Internet kui võrk lüüsisõlmedest ja hostisõlmedest. Võrgukasutajate arvutid ja veebisisu pakkuvad arvutid on hostisõlmed ning ISP juures paiknevad ja andmevahetust juhtivad arvutid on lüüsisõlmed. Ruuter

Arvutivõrgud

12

doc

Lõputöö

dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. Internetiprotokollide TCP/IP kasutamise korral peab igal internetiühendust vajaval masinal olema oma unikaalne IP aadress. Kui organisatsioon soovib igale arvutikasutajale anda ligipääsu Internetile, siis on üheks võimaluseks igasse arvutisse käsitsi sisestada staatiline ehk alaline IP aadress ja kui antud arvuti paigutatakse samas võrgus kuhugi mujale, tuleks sisestada uus IP aadress. Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud. DHCP aluseks on nn. "rendiaja" põhimõte, s. t. kehtestatakse mingi kindel ajavahemik, mille kestel antud IP aadress on kehtiv antud arvuti jaoks

Arvutiõpetus

54

docx

Arvutivõrgud ja andmeside

 aadressi esimene bait lõpeb 0-bitiga o Multiedastuse aadress(multicast)  aadressi esimene bait lõpeb 1-bitiga o leviedastuse aadress(broadcast)  ff:ff:ff:ff:ff:ff  2nd-koodis "kõik ühed"  Leviedastuse aadress o ei ole kasutatav võrgukaardi aadressina o kõik seadmed võtavad kaadri vastu ja töötlevad Kanalikihi võrguseadmed  Arvuti võrgukaart (NIC - network inteface card).  Sild  Kommutaator(Switch). Sild  "kuulab" liikulst mitmes segmendis  jälgib kaadrites saatjate MAC-aadresse ning peab segmentide kaupa nende aadresside tabeleid  funktsioneerib kahes osas o õppimine (aadressitabeli täitmine) o edastamine (kaadrite filtreerimine)  kaaderid, mille saaja ei asu samas segmendis saatjaga, edastatakse sihtsegmenti

Arvutivõrgud

52

docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ••Andmeside haldamine: •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side

Tehnoloogia

25

docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

samasse süsteemi kuuluvate marsruuteritega, vaid üks marsruuter vahendab liiklust 'välismaailmaga'. Väga suurtes võrkudes võib olla eristatud ka üle kahe taseme. Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP AADRESS JA MAC AADRESS, ARP ==> IP-aadress - IP-aadress, internetiaadress IP võrku (TCP/IP võrku) ühendatud arvuti või muu seadme identifikaator. Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile. Isoleeritud võrgus võib seadmetele omistada suvalisi IP-aadresse, peaasi et need ei korduks, kuid Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb kasutada registreeritud aadresse (internetiaadresse). InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist: A-klass), mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti; B-klass),

Arvutivõrgud

22

doc

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) ­ Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) ­ usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2

Arvutiõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)