Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Arvutivõrkude eksami konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis juhtub andmetega ?
  • Mis lisatakse kaadrile( ?
  • Mis saadet), GET paneb andmed URL-i (www.blah.com/ ?
  • Mitu küsimust ju ?
  • Millal uuesti saadetakse ?
  • Kui kaua võtab aega kviitungi tulek ?
  • Kui B puhver on täis (RcvWindow = 0) ja A-le pakette vastu ei saada, mis siis juhtub ?
  • Kui RcvWindow on 0 või vähem, saadab A B - le segmente ühe databytega( ?
  • Mis neil siis vahet on ?
  • Mis on token bus ?
  • Mitmetähestikuline krüpteerimine (polyalphabetic encryption) - ?
 
Säutsu twitteris

1. Üldine kommunikatsiooni mudel
Rr
Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks)
Simplex - ühesuunaline
Pool- Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada
Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid
Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on:
Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt
Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex
Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli)
Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B
Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi
Sihtpunk - self-explanatory, aga okei , see kes kasutab saadetud infot
2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded
  • Signaali genereerimine - ja ka edastamine , signaali ühest r teise üle viimine
  • Sünkrroniseerimine - andmevahetus peab samas taktis, muidu tekivad vead sRisse, so peab vastutama, et saatja R vastuvõtja töötaks samas taktis
  • Andmervahetuse manageerimine - ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine-koormamine
  • Vookontroll - et ei tekiks nö r, liikluse suunamine, ressursi kasutamine, sest vastuvõtja saab ainult mingis kindla kiirusega pakette vastu võtta. Kui puhver on täis, siis andmed lähevad kaotsi.
  • Veaparandus/tuvastus - nt kontrollsummade/bittide abil, vajadusel palub uuesti saata paketti, vajalik mürarikkas keskkonnas
  • rr
  • Marsruutimine - Pakett õigesse sihtkohta toimetada võimalikult lühikest teed pidi
  • Taastumine - kui tekib veaolukord, siis oskab händelida, mitte ei viska susse püsti, süsteem peab aru saama, kus parasjagu tööga pooleli oldi (rr tehtud, mis tegemata)
  • Sõnumite formattimine - Saatja ja vastuvõtja omavaheline suhtlemine , seega peab olema sama kodeering
  • Turvalisus - krüpteerimine, privaatkanalid
  • Võrgu manageerimine
  • Liidestus - kokku ühendamine, nt arvuti+võrk, võrk+võrk
    RVõrgutopoloogiad
    Täielikult ühendatud - ressursikulukas, aga pole marsruutimistr vaja teha seega peaks aega kokku horrr.
    Tähtvõrk - üks keskjaam, millega on kõik teised ühendatud, suht dodgy variant kuna kogu süsteem sõltub sellest keskmisest
    Siinivõrk (ülemine) ja Ringvõrk
    Võrgu tüübid:
    • LAN - privaatselt omatud, ühendab seadeid suletud kohas (kool, kodu, kontor etc), skoop on küll väike, aga enamasti on andmeedastus parem kui WAN puhul
    • MAN - üle linna ühendatud võrk (metropolitan area)
    • WAN - kaugühendused, suured alad, think eri linnad, riigid ( wide area)

    3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil
    Story time - Kirja edastamine koosneb etappidest. Esiteks meil on saatja ja vastuvõtja, teiseks sel ajal kui kiri on teel, siis ei teata selle sisust midagi.
    Saatja peab kirja adresseerima, et see oleks kohale toimetatav.
    Saatja - Postkontor - Transpordivahendid - Postkontor (võib korduda mitu korda, sest kiri võib läbida ka mitu postkontorit) - Saaja. Vahepealsetes etappides ehk transpordil ja postkontories ei teata midagi kirja sisust.
    Allikas on andmete genereerija, Saatja teisendab andmed transpordiks sobivale kujule (bittideks), Edastaja - transpordib signaali ühest kohast teise, Vastuvõtja - võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule, Adressaat kasutab saadetud andmeid.
    Kiri peab olema koostatud kindlate reeglite järgi: übriku sees, aadress. Meie ei näe postisüsteemi (nagu teised kihid ei näe mis neist väljaspool toimub). Kiri on nagu rakenduskihi protokoll - reeglid, kuidas sõnum kirja panna, mis keeles jne. Postisüsteemi huvitab ainult mis on kirja peal, mitte sisu.
    2 kihti omavahel seotud liidesepunktide abil. Kirja kirjutajat ei huvita kuidas kirju sorteeritakse (pole vajalik info) ja sorteerijal on ükskõik mis seal kirja sees on seega teineteisest sõltumatud. Postkontoritel on ka oma protokoll kuidas neid kirju peab pakkima nt nööriga, kotti etc.
    Juures on ka legit teenuse edastamise süsteem. Ülemine kiht pakub teenust alumisele. Igal kihil on omad protokollid (reeglid) ja teenused.
    4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide
    Kihilist arhitektuuri kasutatakse, sest nii on võimalik eraldada arvutivõrk ja riistvara konkreetsest rakendusest, kõik komponendid on iseseisvad ja neid saab asendada. Kihtidel ei ole vaja teada kuidas mingi teine kiht töötab, aga oluline on mis teenuseid pakub üks kiht teisele (alumine pakub teenuseid ülemisele [kui nilbe saab olla?])
    Kihte on kokku kolm, kõige alumine on võrgukiht
    Failiedastus arhitektuur (lihtsustatud ver)
    3 kihi mudel
    Failiedastus rakendus
    Rakenduskiht
    -failid & failiedastuskäsud
    Aplikat. protokoll (Pm reeglid kuidas pakette teha)
    Kommunikatsiooni moodul
    Transpordikiht
    Kommun . seotud sõnumid
    Transpordi protokoll
    Network Access Module
    Võrgukiht
    Kommun. võrk
    Võrgukihi protokoll
    1. Tase: Failiga seotud tasemel toimingud
    2. Tase: Kommunikatsiooniga seotud tegevused - faili tükeldamine, saatmiseks ettevalmistamine. Räägime pakettidest, sisu pole oluline (ei tee vahet kas edastame pilti või videot), kommunikatsiooni korraldamine.
    3. Tase: Füüsiline andmeedastus - konkreetne võrgutehnoloogia, mis tegeleb andmeedastusega.
    Protokoll (so scary, such koll) - süntaks , reeglistik mille järgi moodustatakse pakette, vajalik kontrolli teostamiseks, sisaldab infot kuidas veaolukordi lahendada, mida andmetega peale hakata ja mida mingid väljad üldse tähendavad, info mis taktis toimub andmeedastus. Pm kui seda järgida, siis on kaks osapool võimelised omavahel suhtlema. EHK Süntaks, semantika , ajastus.
    Neid soovitatakse standardiseerida, kui on eeldada, et kasutajaskond on lai, lisab paindlikkust. Nõrkuseks see, et “külmutab” tehnoloogia ja sama asja jaoks luuakse mitu standardit.
    Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult , e alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. Iga kiht lisab saadud andmetele päise ja edastab tulemuse madalamale kihile , vastuvõtmisel võtab iga kiht talle määratud päise maha ehk sort of nagu ümbrikud (digging dem postal refrences)
    Aadressid on liidesepunktides - võrgukihi aadress on IP aadress.
    Päised -
    Transpordikihi päis : Sihtkoha SAP, järjekorra nr
    Võrgukihi päis: Sihtarvuti aadress
    IP aadress et leida üles arvuti, SAP et teada kus pordis asub rakendus.
    Mis juhtub andmetega? Pannakse iga kihi poolt justkui ümbrikusse, ehk lisatakse iga kihi poolt oma päis juurde, mis sihtkohas kenasti maha kraabitakse (kapseldamine). Alt üles liikumisel viskab iga kiht oma päise minema.
    Kiht N osutab teenust kihile N+1 ja saab mingit teenust kihilt N-1. Kihil N on ühine protokoll mõne teise N kihiga .
    5. OSI mudel (hahaha ok hammustage patja , see tuleb romaan)
    http://i.imgur.com/sA5hK3K.png
    Kui olid veel pimedad ajad (loe: 1970ndad) oli igal suuremal arvutitootjal oma protokoll, mis on dumb as fuck , sest need ei olnud ühilduvad ja võrgus said olla ainult ühe tootja arvutid . Seetõttu loodi ISO poolt see fancy mudel mille abil saavad Mac ja HP ka tänapäeval läbi.
    Selle kohaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajalikud funktsioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid naaberkihiga ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga.
    PS. Tabelis on kõrgemalt kihilt madalama poole
    Rakenduskiht
    Tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega, kasutajate viis OSI keskkonnaga suhelda (võrguteenuste esitamine lõppkasutajale mugaval kujul)
    Esituskiht
    Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vice versa. Siin tegeletakse veel failide ligipääsuõigustega ja lukustamise kontrollimisega, andmete (de)krüpteerimine, põhimõtteliselt tõlgib andmeid rakenduse ja võrgu vahel
    Seansikiht
    Reguleerib kes-kellega ühenduses on, katkestab ühendusi rakenduste vahel, autentimine. Tagab andmevahetuse turvalisuse
    Transpordikiht
    Vastutab kahe punkti vahelise andmeedastuse eest, veakontroll ja vookontroll teostatakse samuti siin. Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Rakenduselt saadud andmed segmenteeritakse ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda . Määrab kas kasutatakse TCP või UDP protokolli. Alates sellest kihist võib lugeda ühendust punkt-punkt ühenduseks.
    Võrgukiht
    IP aadresside tasemel tegutsemine, vastutab ühenduste alustamise, pidamise ja lõpetamise eest. Andmeühikuks datagram. Pakettide marsruutimine, vookontroll. Datagrammide tükeldamine, adresseerimine, veatöötlus. IP aadressidega tegutsemine.
    Kanalikiht
    Jagab saadud paketid kaadriteks, enne kui nad füüsilisse kihti saadab (fragmentation). Võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (pm ACK kaadrid et jou, miski ei põle kõik ok), teostab veakontrolli ja kui on mingi kala, siis saadab kaadri uuesti. PS. Töötab biti tasemel, lisab mingi kontrollbitte lõppu a la kas summa peaks tulema 1 või 0 jne. PPS. Kui saadetakse pakett mille MAC adres on kõik ühed, siis see on mõeldud kõigile, kes võrku on ühendatud, kontrollib ka MAC aadresse (kas pakett on mõeldud antud seadmele või ei). MAC aadressidega tegutsemine
    Füüsiline kiht
    Bittide ülekandmine. See on kõik füüsiline, käegakatsutav kraam nagu juhtmed, töösagedus, pinged, topograafia, mis kaablid on kasutusel jne.
    Trololo kiht
    Andmeedastus kõige algelisemal viisil. Üldnimetus on “Tra ma ei viitsi” ja selle alakihid on (nh trummipõrin) “ema” ja “padrunid”. Info edastatakse diileri kaudu (aga ta peab nunnu olema ja sierraga sõitma sest mdea midagi muud vist ei eksisteeri, ahja kasse võiks ka olla), kes suhtleb füüsilisest kihist (konspekti lugesid w? gg) kõrgematega. Ja nhh ta üldse selline kiht, millega tegelikult pole väga muud teha, kui Pirso lotr.txt jagada. Väga äge! (Katsu vaid Arrak kustutada midagi)
    Pakett liigub kihtidest 7 - 1, jõuab ruuterini, kus ta harutatakse lahti võrgukihi tasameni ( marsruuterid töötavad IP aadressidega) ja tehakse marsruutimisotsus ja saadetakse edasi järgmisesse arvutisse . Seejärel liiguvad andmed jälle alt üles e 1 - 7.
    Iga kiht on omaette moodul ja saame ehitada vastavalt vajadusele.
    6. TCP/IP mudel
    Erinevaid esitusi 3-5 kihti, aga kuna Reinu on Reinu siis saame kõik 5 ära õppida.
    Rakenduskiht
    Kasutajatele teenuse osutamine. Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, kõik kasutajaga seotud toimingud. Log-in, WWW access, FTP, SMTP , HTTP (web). Sõnum
    Transpordikiht
    Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Process -process data transfer . Segment . Suhtlus protsesside vahel
    Internetikiht
    Selle abil saavad suhelda kaks masinat, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Seega seda kihti kasutavad lõppjaamad ja marsruuterid.Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutusel IP ja ICMP protokollid. Source to destination marsruutimine. Datagramm. Suhtlus hostide vahel.
    Võrguliidesekiht
    Füüsiline adresseerimine ja parameetrite määramine. Seob endas OSI kanalikihi ja mingil määral ka füüsilise kihi. Vastutab lõplike kaadrite moodustamise eest, mida füüsilisse kihti edasi saata. MAC aadressi tasemel adresseerimine. Tegeleb ka mingil määral vigade tuvastusega - CRC. Cycling Redundancy Check - ehk mingi algoritmi järgi arvutatakse kontrollsumma, mis lisatakse kaadrile(?) juurde ja vastuvõtjas kontrollitakse.
    Füüsiline kiht
    Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. Bittide edastamine, data rate , sünkroniseerimine, defineerib elektrilised vm füüsilised parameetrid seadmetele ja keskkonnale. Määratakse andmete kodeerimisviis signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal. See standardiseerib kõik võrgu aktiivseadmed (võrgukaardid, modemid).
    7. Ühendusele -orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus
    Ühendusele orienteeritud (TCP protokoll):
    • Eesmärk on andmete transportimine lõppsüsteemide vahel
    • “Handshaking” - valmistuda andmeedastuseks ette ehk saadetakse nö tervituspakette
    • TCP - usaldusväärdne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis seda teadvustatakse ja saadetakse uuesti
    • Vookontroll - saatja ei koorma vastuvõtjat üle (Saatja ja vastuvõtja vaheline)
    • Ummistuskontroll - kui on overload, siis saatja võtab tempot maha (Saatja ja võrgu vaheline) - Viimase kahega saame tegeleda, sest on loodud ühendus.
    • Alati tuleb oodata kinnituskaadreid, kui kinnitus tuleb kauem siis võrk on koormatud, kui seda üldse ei tule siis võrk on ülekoormatud.

    Ühenduseta andmeedastus (UDP protokoll):
    • Sama eesmärk: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel
    • UDP - ebausaldusväärne andmete transportimine
    • Voo- ega ummistuskontrolli pole
    • Kasutavad nt: HTTP (web), FTP (file transfer), Telnet (remote login ), SMTP ( email )

    8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus
    Kanalikommunikatsioon ( circuit switching) - sidetehnoloogia, kus kahe seadme vahel moodustatakse kahe otspunkti vahel ühendus vajalikuks ajaks (traattelefonid). Sobib andmeedastuseks, kui on vaja edastada andmeid kiiresti ja reaalajas .
    Kanal reserveeritakse täielikult ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine, see tagab kindla edastuskiiruse. Ühendusele orienteeritud andmeedastus (TCP). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel hetkedel kasutavad kanalit eri kliendid) või sageduse ( erineval sagedusel edastatakse eri infot) järgi tihendamist. Ei sobi arvutitevaheliseks suhtluseks , sest ressurssi läheb raisku.
    Pakettkommunikatsioon (packet switching) - Kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti pidi - e võib esineda võrgusõlmedes viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilinemine. See ei ole ühendusele orienteeritud, seega saab muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle.
    Sõnumid jagatakse pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunkti eri teed mööda seega jõuavad suht suvalises järjekorras kohale. Esialgne sõnum koostatakse neist, kui kõik sõnumi paketid on kohal. Ruuter peab ootama kuni terve pakett on ära laadinud, enne kui midagi edasi saadab (store and forward ).
    Kasutajad jagavad võrguressursi, iga pakett kasutab kanalit täies mahus. Nõudlus võib olla suurem kui ressurss, “pudelikael” võib tekkida, kus paketid kujuvad järjekorda ja ootavad kanali vabanemist.
    Vastuvõtmine - analüüsimine - edasi saatmine = 3 sammu
    Miks see on winning side - Lubab mitmel kasutajal korraga kasutada, nt 1 Mb/s kanal, igal kasutajal 100 kb/s kui “aktiivsed”, aga tõenäosus, et kõik on kogu aeg aktiivsed on piisavalt väike. Sidekanaleid ei ole mõtet projekteerida max olukordade jaoks, sest siis on võrk alakoormatud (nii nagu pole mõtet teha Pirita teed 5 realiseks, lihtsalt sellepärast et 2x päevas on seal tipptund).
    Pros - Sobib andmeedastuseks, kus me vahepeal kasutame kanalit, vahepeal vaikus. Lihtsam, ei ole handshakingut.
    Cons - Viivitused, andmekadu, pole protokolle, mis tagaksid kindla andmevahetuse ja vookontrolli.
    Endiselt avatud probleem e kuidas imiteerida kanalikommutatsiooni pakettkommunikatsioonis.
    Datagram network - nt DCP-IP võrgud , sihtkoha aadress paketis määrab kuhu ruuterisse edasi hüppame, marsruut võib muutuda sessiooni jooksul, suht nagu sõidaksid sõbrale kuhugi X kohta külla ja mingi kohalik soovitab sul hoopis Y teed kasutada. See ei ole ei ühenduseta ega ühendusega võrk.
    VÕI Virtuaalahel - Rakendatud pakettedastusvõrkudes. Ressurss on kõikidele kasutatav. Marsruut on ette ära otsustatud, ehk igas sõlmes ei tehta enam otsust et kuhu peaks minema ja kust kaudu oleks parem.
    Sõnumikommunikatsioon - andmed pannakse pakettidena teele ja igal pakil on küljes aadress kuhu saata. Saadetakse edasi kõik ühe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad saama kätte kõik sõnumi paketid, enne kui võivad midagi edasi saata, seega viivitus võib suurem olla.
    Paketi pikkus - Kiirema andmeedastuse tagamiseks on mõistlik andmeid tükeldada e teha pakette. Okei kujuta ette, et sa saadad filmi, aga ei tükelda seda pakettideks. Ruuter peaks ootama kuni terve see jama on ära laadinud, enne kui ta saab hakata järgmisesse kohta edasi saatma infot. Pakettidega saab saata esimese paketi teele ja samal ajal hakata järgmist edastama . Pm kujuta ette inimesteliini, kes annavad veeämbrit edasi. Pole vaja oodata, et see ämber jõuaks viimase inimeseni, pm võib jätta ainult 1-2 inimest vahet ja järgmise teele saata.
    Lisaks sellele, kui pakett on suur ja läheb kaduma, siis tuleb see uuesti saata + vigade esinemise tõenäosus on suurem - ehk viskame veel rohkem pakette ära.
    Liiga lühikese paketti puhul on kasulikke andmeid vähe (päis on ka, andmeid võiks olla rohkem kui päise pikkus).
    Paketi optimaalse pikkuse leidmine on fun shit . Liiga lühikese korral raiskad aega, liiga pika korral samuti (nt midagi läheb kaotsi, uuesti saatmine võtab ropult aega), arvestada tuleb ka üleminekuga ühelt seadmelt teisele.
    1. Pilt - Paketiedastus kahe otspunkti vahel, nt ruuterist-ruuterisse. Pakett läbib 3 kanalit. 99 ajaühikut kulub paketi edastuseks.
    2. Pilt - Teeme selle sama paketti lühemaks, tükeldame. 3*13=65 ajaühikut
    9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi
    FDM e sagedusmultipleksimine - Mitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusriba eraldamine. Sagedusmux võtab vastu sisendsignaale individuaalsetelt lõppkasutajatelt ja genereerib kõigile oma sageduse. Tulemuseks on laia ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demux-iga ja marsruuditakse lõppkasutajale.
    TDM e aegmultipleksimine - Andmejadasid kombineeritakse nii, et eraldatakse igale andmejadale erinev ajaintervall. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa side kanali. Kui on arvuti kord “rääkida”, kellel pole enam midagi edastada, siis ta ongi enda ajavahemikus vait. Andmeid saab edastada vaid sellel kindlal ajaintervallil, nii on tagatud et ei hakata teineteisest “üle rääkima”.
    CDMA e koodijaotusega hulgipöördus - Kasutajal on kogu kanalile juurdepääs, igale signaalile määratakse kood ja sellega tehakse eri signaalidelt vahet. Signaal “venitatakse” üle ribalaiuse. Saatja kodeerib oma signaali sama mustriga, mida kasutab vastuvõtja dekodeerimiseks. Kasutab 64 ?laiust seega hästi turvaline infoedastusviis.
    https://www.reddit.com/r/askscience/comments/2gpmga/how_does_cdma_work/ - üli dope seletus
    10. Ajalised viited võrkudes
    Processing delay e Paketi töötlemise peale kuluv aeg - Vigade kontroll, aadressi otsimine, päise lugemine, ehk iga pakett võetakse vastu, päisest tuleb välja lugeda info kuhu see edasi saata ja see võtab aega.
    Queuing delay e järjekorra peale minev aeg - Pakett ootab, et see edasi saadetakse. Ooteaja pikkus sõltub varem saabunud pakettidest, mis samuti ootavad. Tavaliselt mikro kuni millisekundid. Igatahes, on vaja oodata, kuni protsessor vabaneb, et üldse paketti töödelda, määrav on ka võrgu koormus. Juhtub kui pakette tuleb kiiremini, kui kanal neid händelida jõuab. Kui “järjekorras” vaba ruumi pole läheb pakett kaotsi - ära visatud pakett = suurem võrgukoormus.
    Transmission delay e paketi võrku saatmiseks kuluv aeg - Sõltub kanali enda kiirusest. Kui pakett on X bitti pikk ja edastuskiirus Y bit/s, siis kulub aega X/Y sekundit.
    Propagation delay e andmete liikumise aeg - Signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edasutusmeediast. Kui L on kahe ruuteri vaheline kaugus ja M on edastuskiirus, siis viide on L/M (millisekundites). Ehk meediumi viide, aeg, mis kulub pakettidel sidekanalis liikumiseks.
    Seega üldine delay on summa neist neljast.
    11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu
    Kirjutan teile ilusa inglise keelse teksti sest...okei kui ma mõtlen välja mis-mis on, siis tõlgin ära ka. Iga kümnendit peab oskama iseloomustada!
    1961-72
    The importance of computers began to rise in the 60s, so only now did people start to wonder how to connect several computers. Traffic was going to be bursty, meaning that there will be intervals of activity followed by a period of inactivity ie sending a message and then waiting for a response or contemplating the received response.
    Thus three groups of researchers, unaware of each others’ research, began inventing packet switching as an alternative to circuit switching. This pretty much laid down groundwork for nowadays Internet .
    In 67(I think?) the overall plan for ARPAnet was published, the first packet-switched computer network and the ancestor of today’s Internet. By 72 ARPAnet had grown from four to fifteen nodes and the first host -to-host protocol was completed. Since the latter was created, it was possible to begin developing applications.
    1972-80
    The initial ARPAnet was a solitary, closed network. To communicate with a host one had to be physically connected to another ARPAnet IMP. In the mid-seventies, other packet switching networks were created - ALOHAnet, DARPA, Telenet etc.
    The number of networks was growing , but they still weren’t connected. Internetting is the fancy-pansy term used to describe forming a network of networks. These principles were embodied in TCP (differs greatly from the one used nowadays). The early versions of TCP combined a reliable, sequenced data delivery (still part of TCP now) and forwarding functions (now performed by IP). IP was seperated when it was realised that passing data around while trying to find the real host was unreasonable. This was all researched by DARPA.
    Meanwhile ALOHAnet was being developed in Hawaii. It was a packet-based radio network that allowed multiple remote sites communicate with one another (islands and all that). ALOHA protocol was the first multiple-access protocol to allow users to share a single broadcast communication medium while being in random locations (radio freq). The research was later used while developing the Ethernet protocol. Ethernet protocol was supposed to connect multiple PCs, printers etc, meaning they were pretty much trying to develop LAN.
    1980-90
    The number of hosts connected to ARPAnet was around 200. The 80s was a period of rapid growth , much of that a direct result of several efforts to connect several universities . BITNET provided e-mail and file transfers between several universities while CSNET was formed to link uni researchers who had no access to ARPAnet.
    In 83 the official TCP/IP was deployed as the standard ARPAnet protocol, replacing NCP. DNS was also developed (a map between human-readable web adresses and IP adresses).
    In come the French who launched the Minitel project, a plan to bring data networking into everyone’s home. It consisted of a public packet-switched network, Minitel servers and inexpensive terminals with built-in modems (that were slow af). It proved to be tremendously successful, as the French government gave away a free Minitel terminal to each French household that desired one (people love free stuff).
    1990s
    Coming soon - the commercialisation of the Internet. ARPAnet ceased to exist. In 91 NSFNET lifted its restrictions and was made available for commercial purposes. It was decomissioned in 95 as Internet backbone traffic was handed over to ISPs.
    The main grand (actually important) event was the emergence of WWW application , which became the gateway to make the Internet accessible to nearly everyone (previously used by the military or universities to exchange research). It made it possible to deploy several application without which, us university students , would be long dead like search engines, online stores and social networks (what else do you need?).
    The Web was invented at CERN (that place is bae) - they developed an initial version of HTML, HTTP, a Web server and a browser (the most basic key components). Around the end of 93 there were about 200 Web servers in operation.
    By 95 university students were using Netscape to access the Web daily , companies began to operate on Web servers and moved commerce to the Web. In 96 Microsoft started to make browsers, initialising war between Netscape and Microsoft. The latter obviously won since you most likely haven’t heard of the former before.
    From that point on it was a grand influx of major corporations and startups creating Internet products, services . By the end of the 90s, the Internet supported a shitton of applications, but the four most prominent ones worth mentioning are: e-mail (including attachments), the Web (browsing, commerce), IM (with
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Arvutivõrkude eksami konspekt #1 Arvutivõrkude eksami konspekt #2 Arvutivõrkude eksami konspekt #3 Arvutivõrkude eksami konspekt #4 Arvutivõrkude eksami konspekt #5 Arvutivõrkude eksami konspekt #6 Arvutivõrkude eksami konspekt #7 Arvutivõrkude eksami konspekt #8 Arvutivõrkude eksami konspekt #9 Arvutivõrkude eksami konspekt #10 Arvutivõrkude eksami konspekt #11 Arvutivõrkude eksami konspekt #12 Arvutivõrkude eksami konspekt #13 Arvutivõrkude eksami konspekt #14 Arvutivõrkude eksami konspekt #15 Arvutivõrkude eksami konspekt #16 Arvutivõrkude eksami konspekt #17 Arvutivõrkude eksami konspekt #18 Arvutivõrkude eksami konspekt #19 Arvutivõrkude eksami konspekt #20 Arvutivõrkude eksami konspekt #21 Arvutivõrkude eksami konspekt #22 Arvutivõrkude eksami konspekt #23 Arvutivõrkude eksami konspekt #24 Arvutivõrkude eksami konspekt #25 Arvutivõrkude eksami konspekt #26 Arvutivõrkude eksami konspekt #27 Arvutivõrkude eksami konspekt #28 Arvutivõrkude eksami konspekt #29 Arvutivõrkude eksami konspekt #30 Arvutivõrkude eksami konspekt #31 Arvutivõrkude eksami konspekt #32 Arvutivõrkude eksami konspekt #33 Arvutivõrkude eksami konspekt #34 Arvutivõrkude eksami konspekt #35 Arvutivõrkude eksami konspekt #36 Arvutivõrkude eksami konspekt #37 Arvutivõrkude eksami konspekt #38 Arvutivõrkude eksami konspekt #39 Arvutivõrkude eksami konspekt #40 Arvutivõrkude eksami konspekt #41 Arvutivõrkude eksami konspekt #42 Arvutivõrkude eksami konspekt #43 Arvutivõrkude eksami konspekt #44 Arvutivõrkude eksami konspekt #45 Arvutivõrkude eksami konspekt #46 Arvutivõrkude eksami konspekt #47 Arvutivõrkude eksami konspekt #48 Arvutivõrkude eksami konspekt #49 Arvutivõrkude eksami konspekt #50 Arvutivõrkude eksami konspekt #51 Arvutivõrkude eksami konspekt #52 Arvutivõrkude eksami konspekt #53 Arvutivõrkude eksami konspekt #54 Arvutivõrkude eksami konspekt #55 Arvutivõrkude eksami konspekt #56 Arvutivõrkude eksami konspekt #57 Arvutivõrkude eksami konspekt #58 Arvutivõrkude eksami konspekt #59 Arvutivõrkude eksami konspekt #60 Arvutivõrkude eksami konspekt #61 Arvutivõrkude eksami konspekt #62 Arvutivõrkude eksami konspekt #63 Arvutivõrkude eksami konspekt #64 Arvutivõrkude eksami konspekt #65 Arvutivõrkude eksami konspekt #66 Arvutivõrkude eksami konspekt #67 Arvutivõrkude eksami konspekt #68 Arvutivõrkude eksami konspekt #69 Arvutivõrkude eksami konspekt #70 Arvutivõrkude eksami konspekt #71 Arvutivõrkude eksami konspekt #72
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 72 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hallbanaan Õppematerjali autor

    Lisainfo

    TTÜ Arvutivõrkude edukaks läbimiseks koostatud konspekt, slaide eriti ei kasutanud, peaaegu kõik materjal on õpiku enda põhjal koostatud.
    arvutivõrgud , eksami konspekt , konspekt , ttü

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    46
    pdf
    Arvutivõrgud eksamimaterjalid
    28
    docx
    Arvutivõrgud eksamiks
    2
    doc
    Arvutivõrgud eksamiks
    64
    docx
    Arvutivõrgud eksami vastused
    41
    pdf
    Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks
    14
    pdf
    Arvutivõrkude konspekt
    25
    docx
    Eksami küsimuste põhjalikud vastused
    54
    docx
    Arvutivõrgud ja andmeside





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun