Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Pärnumaa kutsehariduskeskus
Arvuti ja arvutivõrgud



Gerli Paap
Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud
meediumid ja seadmed
Referaat



Juhendaja : Mihkel Pärna

Pärnu 2011

sISUKORD


sISUKORD 2
Sissejuhatus 3
Tarkvara eriliigid 4
Serverid 7
Klientarvutid 8
Võrguseadmed, meediumid 11
Seadmed mida kasutatakse Etherneti võrgu ehitamiseks 13
Võrgukaablid 16
Kiud 19
Traadita andmeside 20
Jaoturid, sillad ja kommutaatorid 22
arvutivõrkude loogiline ülesehitus 27
tüüpilisemad arvutivõrgud 29
Kokkuvõte 31
kasutatud allikad 32

Sissejuhatus


Arvutivõrk on seadmete ja/või protseduuride kogum, mis võimaldab kanda andmeid ühest arvutist teise. Meie vaatleme arvutivõrke, kus andmeedastus toimub inimese või mõne teise elusolendi otsese vahenduseta. Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud.
Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside . Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel , varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet , traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside.
Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal.
Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet
Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida. Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt üle maailma kelledest enamusel pole kahtlemata aimugi, kuidas tegelikult toimivad arvutivõrgud. Aga kasutavad nad arvutivõrke sellegi poolest.
Arvutivõrgu tähtsamad komponendid. Arvutivõrgu moodustavad serverid, klientarvutid, tööjaamad, arvutivõrguseadmed ja meedium mis ühendab omavahel erienvad arvutivõrgu komponendid.

Tarkvara eriliigid


1.1 Jaosvara -
ehk shareware programmid on mingi perioodi jooksul tasuta kasutamiseks (14-90 päeva reeglina), selle ajavahemiku lõppedes tuleb kas kasutamine lõpetada või maksta litsentsitasu. Erinevalt puhtast kommertstarkvarast võib koopiad oma sõpradele teha palju tahes ja levitada igal moel, kuid sellise tegevuse eest ei tohi võtta mingit tasu. Jaosvaras on sageli ka mõned võimalused ja funktsioonid kärbitud. Legaalse litsentsi omandamine käib jaosvara puhul eri tootjatel erinevalt, ühine on kindlasti asjaolu, et tuleb (kas elektrooniliselt või siis pangaülekandega) maksta. Eestis lisandub pangaülekandele jaosvara suhteliselt väikese hinna kohta märgatav teenustasu, abiks oleks pruukida vastavate vahendusfirmade teenuseid, neid on Eestiski (Capricorn AS näiteks).
1.2 Proovivara-
ehk trialware erineb jaosvarast kolmandatele isikutele edasi andmise õiguse puudumise poolest, muidu tohib seda samamoodi teatud aja jooksul tasuta katsetada.
1.3 Vabavara -
ehk freeware on üldse tasuta kasutamiseks. Veel mõni aeg tagasi oli näiteks populaarne veebibrauser Netscape Navigator proovivara, ent kahe konkureeriva paketi (Netscape Navigator ja Internet Explorer ) sõda on viinud nende pakettide vabavaraks kuulutamisele, raha loodab näiteks Netscape saama hakata hoopis serveritarkvarast. Seega on konkurentsil tarkvaratööstuses ka omad head küljed. Vabavara autorid ei võta küll omale mingit vastutust kasutamise eest, seega eeldab selle kasutamine mõnevõrra kõrgemaid teadmisi ja vilumust arvuti kasutamises, ent priivara programmid annavad teinekord silmad ette oma väga kallistele konkurentidelegi. Nii jaos- kui vabavara on samuti litsentseeritud , vaatamata sellele et kuskilt ei paista mingit paberit kaasa tulevat.
Levinuimad vabavara põhimõtted:
  • vabavara on kaitstud autoriõigusega
  • programmist võib teha koopiaid ja neid ka levitada, va kommertseesmärkidel
  • vabavara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks

1.4 Kommertsvara-
Kommertsvara (commercial software, payware) on arvuti tarkvara, mis on loodud müümiseks või see teenib muid kommertseesmärke. Kommertsvara on enamasti tarkvara, mille kasutamise eest nõutakse tasu ning lähtekood ei ole avalik. Kommertseesmärkidel loovad tarkvara sellised suurfirmad nagu Red Hat, Apple Computer, Sun Microsystems, Google ja Microsoft Corporation. Ärivaraks on väga sageli tasuta tarkvara, mille erinevate teenuste kasutamiste eest nõutakse raha.
Kommertsvara peamiseks levimismeetodiks on selle turustamine infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja kaupluste kaudu.
Kommertsvara näited: 1) Microsoft Office 97 – 2010 – kontoritöö tarkvara paketid 2) Microsoft Windows XP distributsioonid - operatsioonisüsteemid 3) AutoCAD distributsioonid – joonestusprogrammid 4) arvutimängud
Levinuimad kommertsvara põhimõtted:
  • Programm on kaitstud autoriõigustega
  • Programmis ei tohi teha muudatusi
  • Programmist ei tohi luua sellest arhiivikoopiaid ilma mõjuvate põhjusteta
  • Programmi ei tohi ilma nõuolekuta dekompileerida
  • Programmi ei tohi ilma nõuolekuta kasutada uue programmi loomiseks

1.5 Avalik tarkvara-
Avalik tarkvara (public domain software) on tarkvara, mis on üldkasutatav ning millel puudub täielikult omanikuõigus ehk selle autor on loobunud kõikidest varalisest õigustest mis tulenevad programmi loomisest. Antud tarkvara liik erineb tugevalt alljärgnevatest tarkvara liikidest, sest selle tarkvara kasutamine on kõige vabam, sest sellel puuduvad piirangud.

Levinuimad avaliku tarkvara põhimõtted:
  • Programm ei ole kaitstud autoriõigustega
  • Programmis tohib teha muudatusi
  • Programmist võib luua sellest arhiivikoopiaid
  • Programmi võib dekompileerida
  • Programmi võib kasutada uue programmi loomiseks

Serverid


Server on arvuti mis pakub teenuseid, sellise kokkuvõtte võib teha kõige lihtsamas kontekstis. Keerulisus aga tuleb sisse kui inimesed ajavad segi füüsilise kasti ja tegeliku teenuse.
Iga arvuti või seade arvutivõrgus võib olla server kindlale teenusele. Server ei vaja isegi mitte tavamõistes arvutit et anda teenust. Näiteks prindiserver ei pruugi olla midagi enamat kui seade mille üks ots on ühendatud printeriga ja teine arvutivõrguga. Seadmel on väike elektrooniline aju, mille ainukeseks funktsiooniks on suhtlemine tööjaama arvutiga mis soovib printida ja printeri enaga millele vastav ülesanne edastatakse.
SBS on lahenduste kogum ühes füüsilises arvutis, mille eesmärgiks on koondada ärikriitilised teenused ühte kohta ja teha nad üle arvutivõrgu kättesaadavaks kõigile autoriseeritud klientarvutitele. Nende teenuste eesmärk on rahuldada väikefirma vajadusi infotehnoloogilisel tasandil: elektrooniline post, printerinte jagamise teenused, firma sisevõrgu veeb jne. Lisaks teenintavatele funkstioonidele on koondatud ka administreerivad ja turvalahendused.

Klientarvutid


Klientarvuti on seade arvutivõrgus mis kasutab serveri poolt pakutavaid teenuseid, kui ta on loomulikult osa arvutivõrgust kus on olemas server.
Klientarvutit ei tohi segamini ajada tavalise koduarvutiga kus lapsed mängivad arvutimänge, teevad oma koolitöid ja mille abil surfatakse internetis. Koduarvuteid oleks korrektsem nimetada küll personaalarvutiteks, PC-
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #1 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #2 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #3 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #4 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #5 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #6 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #7 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #8 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #9 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #10 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #11 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #12 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #13 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #14 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #15 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #16 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #17 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #18 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #19 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #20 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #21 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #22 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #23 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #24 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #25 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #26 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #27 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #28 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #29 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #30 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #31 Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor XXGetuOlenXX Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

25
docx
Eksami küsimuste põhjalikud vastused
48
doc
Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
46
pdf
Arvutivõrgud eksamimaterjalid
19
docx
Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
64
docx
Arvutivõrgud eksami vastused
144
docx
Arvutivõrkude eksami konspekt
41
pdf
Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks
2
doc
Arvutivõrgud eksamiks



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun