10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rangerlase
Õppematerjali autor
Nendest 453 toimivad ja 9 on blokeeritud viimaseid kasutatakse selleks, et vältida Socket A eellase Socket 370 protssessorite panemist Socket A-sse. esisiini sagedused, mida Socket A toetab, on 133, 166 ja 200 MHz. Socket A-d sisaldavate arvutite koostamisel, teisaldamisel ja igapäevasel kasutamisel ei tohi ületada mehaanilise koormuse piire. Vastasel juhul protsessori nõelad koolduvad või murduvad ja protsessor muutub kasutuks. Protsessoripesa kannatab välja dünaamilise koormuse kuni 445 N ja staatilise koormuse kuni 133 N. Socket A on seetõttu väga habras, eriti võrreldes tema järglaseks oleva protsessoripesaga Socket 478, mis kannatas välja ligi poole rohkem. Socket A oli nii õrn, et paljud inimesed murdsid protsessori katki, kui püüdsid seda protsessoripesast eraldada. Tuleb siiski märkida, et neist juhtumitest paljudel oli kasutatud ebastandardset protsessorit või sertifitseerimata
Näiteks kontoriarvuti jaoks ei ole reeglina vaja võimsa protsessoriga, eriti suure muutmäluga ja graafikatööks mõeldud spetsiaalsete omadustega arvutit. Samas on loetletud omadused hädavajalikud graafikadisaineri arvutil. Ainult riistvarakomponentidest ei piisa, et panna arvuti teostama mingit ülesannet. Riistvarakomponendid paneb koos funktsioneerima programm ehk käskude jada, mis ütleb arvutile kuidas mingit ülesannet täita. Programm, mille käske arvuti protsessor mõistab, on arvutikeeles ühtede ja nullide jada ja selle abil toimub ka suhtlus erinevate arvutikomponentide vahel. Iga üksik element selles nullide või ühtede ahelas on väikseim infoühik ehk bitt. Bittide jada moodustab binaarkoodi ehk kahendkoodi, mis on kogu arvutiteooria aluseks ja mille unepealt tundmine on igale IT spetsialistile oluline kirjaoskus. Konkreetsete sõnumite moodustamiseks on kahendkoodis kasutusel infoühik bait, mis omakorda koosneb kaheksast bitist
Assembly language MOV d, M XOR c,d Masinkood 00110111001110 Binary machine 11000110010100 language 11110100000101 11110000011100 Järgnevalt on toodud protsessori üldstruktuur, mille erinevaid koostisosi hakkame allpool eraldi vaatama. Sellise struktuuriga protsessor võimaldab täita kõiki programme. o käsuloendur (PC - Program Counter, IP - Instruction Pointer) Eeldame, et meil on mälus programm (käskude jada) ja nende vahel ei ole andmeid. Üldiselt on nad segamini, kuid programmis võib ka olla selline lõik. Selle programmi lõigu täitmisel on meil vaja protsessoris “järjehoidjat”, et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet)
Assembly language MOV d, M XOR c,d Masinkood 00110111001110 Binary machine 11000110010100 language 11110100000101 11110000011100 Järgnevalt on toodud protsessori üldstruktuur, mille erinevaid koostisosi hakkame allpool eraldi vaatama. Sellise struktuuriga protsessor võimaldab täita kõiki programme. o käsuloendur (PC - Program Counter, IP - Instruction Pointer) Eeldame, et meil on mälus programm (käskude jada) ja nende vahel ei ole andmeid. Üldiselt on nad segamini, kuid programmis võib ka olla selline lõik. Selle programmi lõigu täitmisel on meil vaja protsessoris “järjehoidjat”, et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet)
Assembly language MOV d, M XOR c,d Masinkood 00110111001110 Binary machine 11000110010100 language 11110100000101 11110000011100 Järgnevalt on toodud protsessori üldstruktuur, mille erinevaid koostisosi hakkame allpool eraldi vaatama. Sellise struktuuriga protsessor võimaldab täita kõiki programme. o käsuloendur (PC - Program Counter, IP - Instruction Pointer) Eeldame, et meil on mälus programm (käskude jada) ja nende vahel ei ole andmeid. Üldiselt on nad segamini, kuid programmis võib ka olla selline lõik. Selle programmi lõigu täitmisel on meil vaja protsessoris “järjehoidjat”, et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet)
Kui iga etapi täitmisel on hõivatud võrreldav hulk riistavara, siis hõivatud on igal taktil vaid 25% protsessorist. Konveier aitab koormata kogu protsessori riistavara maksimaalselt. Konveieriga saame esimese käsu juures läbides esimese etapi, alustada juba teise käsu esimese etapi täitmist. Seejärel on esimene käsk kolmanda etapi juures, teine käsk teise etapi juures ja alustada kolmanda käsu esimese etapiga jne. Käskude paralleelsusele täidetakse keskmiselt ajaühikus rohkem ja protsessor on pidevalt koormatud. Konveier tõstab oluliselt protsessori tootlikust, kuid ainult siis kui seda pole vaja pidevalt uuesti käivitada või vahepeal peatada. Konveieri tõhusust vähendavad: 1) Siirdekäsud Konveier töötab tõhusalt seni kuni pole käske, mis realiseerivad programmis hargnemisi. Hargnemiste korral tuleb konveier uuesti käivitada. Vahel ei saa programmi ilma hargnemiseta teha, kuid mida vähem konveieri taaskäivitamist, seda kiirem on programmi täitmine.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
mikrokäskudega ettenähtud elementaartegevusi. Taidab järgmisi finktsioone: infosõnade salvestamine, mikrooperatsioonide sooritamine ja loogikatingimuste arvutamine. ALU sooritab aritmeetika ja loogikatehteid. Registermälu - trigeritest koosnev mäluseade. CPUs on registrid andmete, vahetulemuste või juhtinformatsiooni hoidmiseks · Käsu täitmine protsessoris (Instruction Execution, fetch-decode- execute cycle) Protsessor (CPU) viib täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: 6 1. Järgmise käsu haaramine käsuregistrisse 2. Muuta käsuloendurit, nii et ta viitaks järgmisele käsule 3. kindlaks teha saadud käsu tüüp 4. kui käsk kasutab sõna mis on mälus, siis kindlaks teha, kus see asub. 5. Haarata see sõna, kui tarvis, siis CPU registrisse 6. täita antud käsk 7. mine 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid