HAAPSALU KUSTEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 1A kursus
Darja Pozdejeva ARVUTIHIIRED Referaat
Juhendaja : Marko Kõrv
Haapsalu 2007 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A
Sisukord
SISSEJUHATUS....................................................................................................................3
1.Arvutihiirte ajalugu...............................................................................................................4
2.ARVUTIHIIRTE TÜÜBID.....................................................................................................5 2.1. Mehaaniline arvutihiir ...................................................................................................5 2.2.Optiline arvutihiir ........................................................................................................5 2.2.1.Laserhiir................................................................................................................6 2.2.2. Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid ................................................7
3.Erinevaid arvutihiiri..............................................................................................................8 3.1. Keripall hiir - Trackball .................................................................................................8 3.2.Osutuspulk hiir-Pointing Stick ......................................................................................8 3.3.Puuteekraan-Touchscreen...........................................................................................9 3.4. Traadita hiired..............................................................................................................9
KOKKUVÕTE.......................................................................................................................10
2 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A
SISSEJUHATUS
Kõige enam on meie majapidamistes endiselt levinud koduhiir (Mus musculus )
segatoiduline näriline, kelle arvukus sõltub inimasustuse tihedusest, kaalub kuni 34
grammi ja eluiga keskmiselt kolm, maksimaalselt 24 kuud. Ent arvukuselt järgmiseks võiks
juba pidada arvutihiirt (Mus opticulus ja Mus mehaniculus), kes ületab oma võistlejat
eelkõige eluea ja kaalu poolest. Töötava arvutihiire vanus võib küündida kümne aastani,
TTÜ tehtud uuringu andmetel vahetatakse hiirt aga pea iga kahe aasta tagant.
Kuigi füüsiliselt võib meie tänane arvutihiir veel kaua kursorit ekraanil taga ajada, peidavad
poes müüdavad uued karbid sageli nii mõndagi uut. Optilised või lasersensorid,
juhtmevabad lahendused, uued navigeerimissüsteemid, lisanupud jms. Viimasel ajal on
reklaamlausetesse lisandunud ka ülimat täpsust lubavad hiired. Eelkõige just viimase
võtsimegi luubi alla milline on siis täpseim hiir? Aga kõigest järgemööda.
3 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A
1.Arvutihiirte ajalugu
Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda
1968. aastal, kui Douglas C. Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti,
dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas . Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega (X-Y-
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
daaazka
Õppematerjali autor
Arvutihiir Üldiselt Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.a. Hiiri on kolme tüüpi: 1. Mehaaniline 2. Optomehaaniline 3. Optiline Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavalisim on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6
KOOLI NIMI osakond Osakonna lühend nimi Iseseisev töö Hiir Juhendaja Tartu 2016 1. HIIR Hiir on abivahend arvutiga suhtlemiseks. Eriti mugav on kasutada hiirt graafilises töökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski võrratult käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav, vaatamata sellele, et paljud tarkvarapaketid pakuvad mõlemat võimalust 1.1. Traditsiooniline hiir
tõttu. Tehnoloogia tulevikus Vaadates, kui kiiresti on tehnoloogia siiani arenenud, pole ime kui varsti ei olegi enam midagi peale mõtlemise vaja. Litsalt su ajju paigaldatakse kiip ( mis on lisaseade) ja sellega sa saad kõike elektroonikategevust jälgida ja sellega toimetada. Preagused lisasedmed Lisasedmed on arvutile juhtmetega lisatavad seadmed ja mis pole arvutitele esmavajalikud. Tänu lisasedmetele ongi hetkel arvutiga toimetamine lihtne. Kujutle, kuidas sa kasutaksid arvutit ilma hiire või klaviatuurita. See oleks praktiliselt võimatu. Tänapäeva laptopidel enam hiirt ja klaviatuuri enam lisasedmeks ei peeta kuna see on juba laptopile sisse ehitatud. Samamoodi kõlarid mis on lisaseade lauaarvutil(enamustel), kui juba intergreeritud laptopidel. Põhilised lisaseadmed mida hetkel kasutatakse on: printerid, skännerid,monitorid, prosektorid ja muud. Muidugi on olemas ka väga palju lisasedmeid mänguritele, millega tehakse mängude mängimine elule reaalsemaks
SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Sisendseadmed.................................................................................................................5 1.1 Klaviatuur...................................................................................................................5 1.2 Hiir............................................................................................................................. 5 1.3 Hiirematt.................................................................................................................... 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.............................................................................................
Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Protsessor · Protsessori üldstruktuur CPU (Central Processing unit) on arvuti aju. Selle ülesandeks on viia täide programme, mis on salvestatud peamälus (main memory), võttes käske, uurides 5 neid, ja täites neid üksteise järel. Komponendid on ühendatud üksteisega siiniga, mis on kogum paralleeleseid juhtmeid aadresside, andmete ja kontrollsignaalide vahendamiseks. Siinid võivad olla nii välised CPU-le, ühendades seda mälu ja sisend/väljund seadmetega, kui ka sisesed. CPU koosneb mitmest osast
(Branch Prediction)............................................................24 Peidikmälu, vahemälu (Cache)..................................................................................................25 Arvuti mälu ....................................................................................................................................30 Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy).............................................................................. 32 Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification)..............................................33 Muutmälu (RAM)......................................................................................................................33 Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM)..................................................................34 Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM).......................................................36
......................................................... 24 Peidikmälu, vahemälu (Cache) ................................................................................................... 25 Arvuti mälu ............................................................................................................................................. 30 Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy) ................................................................................ 32 Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification) ............................................... 33 Muutmälu (RAM) ....................................................................................................................... 33 Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) .................................................................... 34 Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) ......................................................
Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel garantiitingimused, arvutimontaazi reeg-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid