50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lauri Kasak
Õppematerjali autor
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 inglise keelne http://www.epemag.com/zuse/ konrad Zusest http://en.wikipedia.org/wiki/Harvard_Mark_I räägib The IBM Automatic Sequence Controlled Calculator Tee läbi Ecki laborid: http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTuringMachineLab.html Noo ei saa aru Tähtsamad loengus käsitletud isikud otsi üles ka http://www.wikipedia.org 3 Loe ajalugu kuni 1999: http://www.maxmon.com/history.htm Ajalugu, palju http://www.computerhistory.org/ arvuti muuseum http://cs.ttu.ee/kursused/itv0010/elcomphist/index.htm microprotsessorite ajalugu 47-99 Tutvu tehnika laborite ja nende ajalooga: http://www.sri.com/ http://www.bell-labs.com/ http://www.research.ibm.com/about/history.shtml 4 Tee läbi laboritest paar ülesannet: http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xLogicCircuitsLab1.html mingi masin http://math.hws
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
Mis tüüpi korpusega (AT või ATX) on tegemist? Võrdle mahu osas tänapäevast kõvaketast, disketti, laserketast (CD-ROM) ja USB- mälupulka (koos arvuliste näidetega). Millised neist andmekandjatest kardavad mag- netvälja? Millised on klahvide Control key, Alternate key ja Insert key eestikeelsed nimed ja põhiline 4 tähendus? Millised on mehaaniliste hiirte puudused võrreldes optiliste hiirtega? Miks ei tasu hiire asendajana kasutada graafikalauda (digitaallauda)? Mida tähendab mõiste ,,värskendussagedus" kineskoopmonitoride juures (seletus, ühik, arvuline näide)? Millisest värskendussagedusest suuremat (või võrdset) tohib sil- made tervishoiu huvides kasutada? Millist kuvaheiduki (grafoprojektori) parameetrit (seletus, ühik, arvuline näide) tuleb silmas pidada, kui kuvaheiduk on vaja osta suurde konverentsisaali?
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
........................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4. Elektronpost (e. E-post).................................................................................................69 7.5. Failide allalaadimine..
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur BIOS (Basic Input/Output System) on programm, mida PC mikroprotsessor kasutab arvuti käivitamiseks, vahetult pärast selle vooluvõrku ühendamist ja sisselülitamist. Samuti tegeleb BIOS andmevooga arvuti operatsiooni süsteemi ja lisaseadmete vahel (kõvaketas, video adapter, klaviatuur, hiir, printer jms). BIOS on programm, mis asub programmeeritavas EPROM kiibis (Eraseable Programmable Rread- Only chip) ning millele on vahetu juurdepääs protsessoril. Arvuti käivitamisel edastab protsessor kontrolli BIOS programmile, mis alati asub kindlas kohas EPROM kiibis. Kui BIOS boot-ib, kontrollib see kõigepealt, kas riistvara on omal kohal ja töökorras ning seejärel laeb operatsioonisüsteemi (või selle osad) kõvakettalt/disketilt arvuti muutmällu (Random Acces Memory).
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid