Arvutid - konspekt eksamipiletitest (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui mitu analoogväärtust suudame kirjeldada ?
 
Säutsu twitteris
Arvutid I – Eksamipiletid

Sisukord


I 3
1. Trigerid . 3
2. Konveier protsessoris ja mälus. 5
3. Siirete ( hargnemiste ) ennustamine ( Branch Prediction ). 6
II 6
1. Loendurid . 6
2. Adresseerimisviisid. 8
3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid . 8
III 10
1. Dekooder . 10
2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 10
3. RAID ja SSD ( pooljuht ) kettad. 11
IV 11
1. Summaator : järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. 12
2. Optilised mäluseadmed. 13
3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC). 13
V 14
1. Võrdlusskeem . 14
2. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel. 14
3. Analoog- ja digitaalinfo. Helikaart . 14
VI 15
1. Multipleksor , demultipleksor. 15
2. Adresseerimisviisid. Vt II piletit 16
3. Spetsiaalse riistvara realiseerimine . 16
VII 17
1. Dekooder. VT III piletit 17
2.Magnetmäluseadmed. 17
3. Klaviatuur . 18
VIII 18
1.Loendurid. VT III piletit 18
2. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine ). 18
3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. 19
IX 19
1. Registrid . 19
2.Mälu organiseerimine : koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving). 20
3.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. VT III piletit 20
X 21
1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. VT IV piletit 21
2.Erineva pöördusviisiga mälud : FILO , FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. 21
3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction). VT I piletit 21
XI 21
1. Multipleksor, demultipleksor. VT VI piletit 21
2. Konveier protsessoris ja mälus. VT I piletit 21
3. Pinumälu ( stack ) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. 21
XII 21
1. Loendurid. VT II piletit 21
2. Suvapöördusmälud. 21
3. Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid . 22
XIII 24
1. Trigerid. VT I piletit 24
2. Pooljuhtmälud. 24
3. Spetsiaalse riistvara realiseerimine. VT VI piletit 24
XIV 24
1. Dekooder. VT III piletit 24
2. Katkestused arvutis (Interrupt). 25
3. Mälude klassifikatsioon . 26
XV 26
1. Registrid. VT IX piletit 26
2. Käsuformaadid- 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. VT IX piletit 26
3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. VT XI piletit 26
XVI 26
1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad . 27
2. RISC ja CISC protsessorid , mikroprogramm . 28
3. Andmeedastus arvutis (järjestikandmeedastus, paralleelandmeedastus, veakindlad koodid) 28
XVII 30
1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. VT IV piletit 30
2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. 30
3. Riistvara tegevus alamprogrammide pool pöördumisel. VT V piletit 30
XVIII 31
1. Kombinatsioonskeemid ja järjestikskeemid. 31
2. Käsu täitmine protsessoris. 31
3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. VT XI piletit 31
XIX 31
1. Kombinatsioonskeemid ja järjestikskeemid. VT XVIII piletit 31
2. Protsessori üldstruktuur (käsuloendur, käsuregister, käsudekooder, juhtautomaat, operatsioonautomaat). 31
3. Andmeedastus arvutis (järjestikandmeedastus, paralleelandmeedastus, veakindlad koodid). VT XVI piletit 32
XX 32
1. Multipleksor, demultipleksor. VT VI piletit 32
2. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine). VT VIII piletit 32
3. Puutetundlikud ekraanid . 32
XXI 33
1. Loendurid. VT II piletit 33
2. Adresseerimisviisid. VT II piletit 33
3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. VT II piletit 33
XXII 33
1. Aritmeetika- loogika seade (ALU). 33
2. Vahemälu ( Cache ) organiseerimine: otsevastavusega , assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. 34
3. Printerid , värvitrükk. 35
XXIII 36
1. Trigerid. VT I piletit 36
2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. VT XVII piletit 36
3. Siirete (hargnemiste) ennustamine. Strateegiad. VT X piletit 36
XXIV 36
1. Kombinatsioonskeemid ja järjestikskeemid. VT XVIII piletit 36
2. Käsu täitmine protsessoris. VT XVII piletit 36
3. Andmeedastus arvutis (järjestikandmeedastus, paralleelandmeedastus, veakindlad koodid). VT XVI piletit 36
XXV 37
1. Kombinatsioonskeemid ja järjestikskeemid. VT XVIII piletit 37
2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. VT XXII piletit 37
3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. VT II piletit 37
XXVI 37
1. Loendurid. VT II piletit 37
2. Pooljuhtmälud. VT XIII piletit 37
3. Analoog ja digitaal info. Helikaart ja heli digitaalne salvestamine . VT V piletit 37

I

1. Trigerid.


Trigerid on osa järjestikskeemidest, sest neil on olemas mälu omadus, mis tähendab, et väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste kõnealusel hetkel ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel.
See on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bitt (info hulk, mida sisaldab üks kahendjärk).
Kui trigerit esitada tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua ka aja parameeter (nii on igal järjestikskeemil), mis näitab, kuidas mainitud hetke väljundi väärtus sõltub eelnevate hetkede väljundi väärtustest.
Triger on kahe stabiilse olekuga element (1 ja 0). Kui oleme sisendite väärtuste muutmisega ümberlülitumise protsessi käivitanud, läheb triger üle ühte oma stabiilsetest olekutest. Tavaliselt omab triger kahte väljundit: otseväljund Q ja tema eitus .
Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega SR-trigeriteks, loendussisenditega T-trigeriteks, andmesisenditega D-trigeriteks ning universaalsisenditega JK-trigeriteks.
  • Asünkroonne SR-triger – ilma sünkrosisendita triger, mis muudab väärtust sisendite muutumise järgi. Saab koostada kahest VÕI-EI-elemendist. Keelatud väärtus: S = R = 1. Väljund tuleneb S-sisendi väärtusest, kui pole keelatud väärtus.
  • Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR-triger – sünkrosisendiga C määratakse, millal triger lülitub uude olekusse. Kui C = 0, siis säilitab triger oma vana oleku. Triger on avatud, kuni C = 1. (Võimalik ka madalaktiivne – tõeväärtustabel vastupidine ). Avatud, kuni C-sisendil on kõrge nivoo (H).
  • MS-triger – loogikaskeemides võib tekkida probleeme tagasisidega e trigerite sisendite väärtused võivad oleneda ta eelmisest olekust läbi välise kombinatsioonskeemi. Toimub pidev ümberlülitamine (vajalik ühekordne). Probleem lahendatakse kahetaktiliste trigeritega. Koosneb kahest identsest trigerist (master ja slave ), mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi ei-elemendi. Väljundi muutus ei saa enam muuta esimese trigeri olekut.
  • D-triger – võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend seda lubab. Kui C = 0, siis säilitab triger eelmise väärtuse. Kui C = 1, võtab triger sisendi väärtuse. Võib olla ka madalaktiivne.
    Potentsiaaliga sünkroniseeritava D-trigeri saab realiseerida potentsiaaliga sünkroniseeritava SR-trigeri baasil. Sisend D jaguneb kaheks, otseväärtus läheb S-sisendisse ja inversioon R-sisendisse. Väljundiks SR-trigeri tõeväärtustabel.

Frondiga sünkroniseeritav D-triger ( flip - flop ) – lülitub ümber, kui C-sisendi väärtus muutub 0st 1ks (esifront) või vastupidi (tagafront). Lülitumine toimub ainult frondi ajal, muul ajal säilitab triger väärtuse. Kolmnurga (|> - tagafront) suund näitab, millise frondiga sünkroniseeritakse. Sünkrosisendi ette tuleb paigutada ei- ning ja-elemendist koosnev loogikaskeem , et avada triger ja fikseerida sel ajal D-sisendis olnud väärtus.
  • JK-trigerkäitumiselt sarnane SR-trigeriga, kuid puudub keelatud väärtus J = K = 1.
    Potentsiaaliga sünkroniseeritava JK-trigeri saab realiseerida kahetaktilise potentsiaaliga SR-trigeri baasil, lisades juurde kaks ja-elementi ja täiendava ringtagasiside (mõlema sisendi ette läheb ja-element, kuhu on ühendatud J- või K-sisendi otseväärtus ja vastavalt ¬Q või Q tagasiside).
    Frondiga sünkroniseeritav JK-triger – võimalik realiseerida frondiga D-trigeri baasil, koostades frondiga D-trigeri ette loogikaskeemi , mis paneks ta käituma kui JK-triger.
  • T-triger – nimetatakse loendustrigeriks. Kasutatakse sageduse jagamisel ja loendurites. Väljendub XOR kaudu. Kui T = 0, on väljundiks Qt-1, kui T = 1, on väljundiks ¬Qt-1.
    Qt = T xor Qt-1
    Võimalik realiseerida nii D- kui ka JK-trigeri baasil.
  • Asünkroonsete asetussisenditega trigerid – T-trigeri puhul on probleeme algolekuga, kuna nt arvuti sisselülitamisel võtavad trigerid juhusliku oleku. T-trigeri väärtus oleneb aga alati eelmisest, siis pole võimalik teada, millises olekus triger on. Selleks on tavaliselt asünkroonsed asetussisendid, mis viib trigeri algolekusse (S- ja R- või ainult R- sisend , olenevalt ehitusest võib olla nii 0 kui 1). Võimalik on ka madalaktiivne asetussisend.

2. Konveier protsessoris ja mälus.


Protsessoris: käsu täitmise võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Kui kõik etapid on sõltumatud ja ligilähedaselt sama kestusega, saab protsessor täita ühe taktiga esimese käsu esimese etapi ning teise takti ajal täita juba teise käsu esimest etappi jne. Kiirus ei suurene, suureneb ainult takti ajal täidetud käskude arv, mis tähendab, et protsessor on pidevalt koormatud.
Konveier töötab tõhusalt ainult siis, kui seda pole vaja pidevalt taaskäivitada. Taaskäivitamist võivad põhjustada siirdekäsud, operandide laadimine mälust või andmete ja käskude sõltuvus.
Siirdekäsud – hargnemiste korral tuleb konveier uuesti käivitada. Tuleb arvestada võimalusega, et ilma taaskäivitusteta pole võimalik programm teha, aga ilma taaskäivitusteta on programmi täitmine kiirem.
Operandide laadimine mälust – mälu poole pöördumise aeg on tavaliselt pikem kui teised käsuetapid ning tavaliselt pole pikkus prognoositav, kuna mälu kasutavad ka muud arvuti komponendid. Seetõttu on mõistlik realiseerida konveieris vaid sellised käsud , mille operandid on registermälus ja ka tulemus kirjutatakse sinna.
Andmete sõltuvus – probleemiks on see, kui järgnevad käsud vajavad käivitamiseks eelmise käsu tulemust (nt. A + B  C; C – E  D). Kasutatakse ka andmete otseedastust, kus järgmine käsk saab eelneva käsu tulemuse operandiks enne resultaadi salvestamist registermällu.
Konveierit on võimalik efektiivsemaks muuta.
Superskalaarne protsessor – kasutab mitut paralleelset konveieriharu töö kiirendamiseks. Sõltumatud käsud täidetakse eri konveierites.
VLIW arhitektuuriga protsessor – koormab tõhusamalt riistvara, analüüsides, milliseid käike saab korraga täita ja järjestades käsud selle järgi ümber.
Superkonveieriga protsessor – kõik käsud jagatakse omakorda sõltumatuteks alamkäskudeks. Nii saab ühe takti ajal hakata täitma juba mitut käsku ning tulemuseks on suurenenud käskude täitmise arv takti kohta.
SIMD arhitektuuriga protsessor – võimaldab käsku täita erinevate andmetega . Käsud täidetakse järjestikku, andmeid töödeldakse paralleelselt. Suurendab tootlikkust.
Mälus: vaheldatud mälu võimaldab käivitada konveieri analoogiliselt protsessoriga, mis tähendab, et kui sõna poole pöördumine võtab 4 takti, siis alates neljandast taktist väljastab konveier ühe sõna takti kohta.

3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction).


Protsessorites on loogikaskeem, mis tegeleb hargnemiste ennustamisega. See on vajalik, et konveierit peaks võimaliku vähe taaskäivitama. Ennustamine ei pruugi alati olla täpne. Hargnemine tähendab seda, et käsuloendurisse saadetakse järgmise käsu aadressi asemel täiesti uus väärtus.
Ennustamiseks kasutatakse kolme põhilist strateegiat: fikseeritud, staatiline ja dünaamiline .
Fikseeritud strateegiaga ennustamine – kõige lihtsam ja vanem. Tavaliselt eeldatakse, et hargnemist kunagi ei toimu. Probleem tekib tsüklitega, sest vale ennustuse korral tuleb konveier taaskäivitada. Kui eeldatakse, et alati toimub hargnemine, tekib liialt lisatööd, kui tegemist on segmenteeritud mäluga, sest hargnemise mittetoimumisel peab juhtimine minema tagasi endisesse segmenti .
Staatiline ennustamise strateegia – varem on tehtud käskude analüüs. Eri tüüpi käskudele on eri tüüpi ennustus . Hinnatakse, et õige ennustus tuleb keskmisel 82% juhtudest.
Dünaamiline ennustamine – hargnemiste ennustamise juures jälgitakse pidevalt programmi täitmise kulgu. Igas olekus on kaks bitti , millest vasak näitab ennustust hargnemise toimumise kohta (0 – ei toimu, 1 – toimub). Parem bitt näitab, kas viimase hargnemiskäsu juures toimus hargnemine või mitte. Kui ennustati, et hargnemist ei tule, kuid tuli, jääb ennustus samaks, kuid parema bitiga määrati, et tehti vale ennustus. Kui järgmiseks hargnemist ei tulnud, muutub parem bitt taas nulliks. Kui tuleb teist korda hargnemine, muudetakse nii parema biti väärtust kui ka ennustust. Seega dünaamilise ennustamise korral õpib programm eelnevatest hargnemistest ning õige ennustus tuleb keskmiselt 90% juhtudest.

II

1. Loendurid.


Loenduril on sünkrosisend ja m väljundit. Impulsi saabumisel muudab üks/mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu kombinatsioonide järel jada kordub. Väljundis ei pruugi olla järjestikused kahendarvud. M-järgulisel loenduril võib olla maksimaalselt 2m kombinatsiooni enne kordumist. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend E. Kui E pole aktiivne, et reageeri loendur sisendite muutusele. Kui sisend C = 1, läheb loendur järgmisesse olekusse. Käivitamisel läheb loendur juhuslikku olekusse. Seda on võimalik muuta sisendiga R, mis võimaldab viia loenduri mingisse kindlasse olekusse (ka algolekusse). Paralleel- ja järjestiklaadimisega loendur.
Loenduri omadused:
  • Loendamise seaduspärasus (kindel järjekord )
  • Moodul võib olla 2n (n – järkude arv) või väiksem
  • Kahendloendurite korral loetakse + või - suunas
  • Loendur on sünkroonne või asünkroonne
  • Järjestik- või paralleelülekandega

Sünkroonsed kahendloendurid
Igale loenduri järgule vastav üks triger. Suure järgulisuse korral pole otstarbekas kasutada järjestikülekannet, kuna see võib hakata piirama taktsagedust. Paralleelülekande korral seda probleemi pole, kuna sisenditele arvutatakse väärtused eraldi ning ülekanne ei läbi kõiki nooremaid järke. Paralleelülekanne on suure järgulisuse korral aga kulukam . Kahanevas suunas loendamiseks tuleb kasutada trigeri inverteerivat väljundit.
Kui koostada loendurit, siis iga biti jaoks on eraldi triger.
Sünkroonsed kahendloendurid. Järjestikülekandega sünkroonne kahendloendur mooduliga 16, mis loendab koodide kasvavas suunas. Täiendav sisend E lubab loendamist. Iga triger lülitub ümber kui on täidetud kaks tingimust: loendamine on lubatud (E=1) ja kõigi nooremate järkude väärtused on 1-d. Järjestikune ülekanne tähendab, et vanima järgu trigeri T sisendi väärtus levib läbi kõikide nooremate järkude.
Paralleelülekandega sünkroonne kahendloendur mooduliga 16 mis loendab koodide kasvavas suunas. Siin arvutatakse kõigile trigeritele sisendite väärtused eraldi ja nad ei läbi kõiki nooremaid järke. Oluliselt kiirem suure järgulisuse korral, kuid nõuab palju loogikaelemente (hind, kristalli pind).
Asünkroonsus tähendab seda, et ülemineku aeg ühest olekust teise ole konstatne. Näiteks aeg üleminekult 000-lt 001-le ei toimu sama kiirusega kui üleminek 011-lt 100-le. Loogikaskeemis kasutatakse asjaolu, et iga järk lülitub eelmisega vastupidiseks siis, kui tema noorem naaber muutub 1-st 0-ks (tagafront). Nii tekibki olukord, kus tagafront levib eri üleminekute korral läbi erineva arvu nooremate järkude trigerite. Kasutatakse sagedus jagajatena, indikaatorites jne. Ei sobi andmetöötlusse, sest viide hakkab sõltuma andmetest (koodist loenduris).
Kahend-kümnendloendur – loenduri moodul ei pruugi olla täisaste. Mooduliks võib olla ükskõik milline arv (nt 10). Tegemist on kahendloenduriga, kuna väljundis on järjestikused arvud. Loendurile tuleb mooduli alusel lisada detektor, mis nullib loenduri väärtuse ning alustab loendamist otsast peale. Detektorina kasutatakse ja-elemente (kuhu ühendatakse kõik väljundid, mis on loendamise lõppväärtuse juures 1), või-elemente (trigeri sisendisse, takistab 0 muutumist 1ks) ning inversiooni. Niimoodi saab loendada suvalise järgulisusega kümnendarve.
Võimalik realiseerida ka asünkroonsete nullimise sisendite abil, kus detektori väljundit kasutatakse kõikide järkude nullimiseks.
Suvalise seaduspärasusega loendurid – loendur, kus väljundiks pole järjestikused kahendarvud (nt Gray koodi loendur). Gray koodis on kõik järjestikused koodid naaberkoodid ehk erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi loenduri moodul on alati 2n. loogikaskeemi saamiseks tuleb vaadelda argumentidena väljundite väärtust eelmisel taktil ja trigeri sisendite väärtusi (funktsioonid), mis tähendab, et sisenditesse saame väärtused ühetaktilise nihkega.
Kahendkoodi ja Gray koodi vahel on seos, seega saab Gray koodi loenduri realiseerida ka kahendloenduri baasil. Gray koodi loendur ei ole kahendloendur, kuid tema moodul on võrdne 2n-ga.

2. Adresseerimisviisid.


Vahetu adresseerimine – käsukoodi juurde kuulub kohe operand ise (mitte tema aadress). Programmi on kirjutatud konstant ja see laetakse protsessorisse koos käsukoodiga. Operandi pikkus võib olla piiratud.
Otsene adresseerimine – programmis on otseselt määratud operandi asukoht mälus. Operand peab ALATI asuma arvuti mälus kindlas kohas, kuhu näitab käsukoodi juures olev aadress. Väärtus võib aga muutuda. Käsukoodiga võib kaasas olla ka lühike aadress (asukoht registermälus).
Kaudne adresseerimine – käsuga antakse kaasa aadressi aadress e käsuga kaasa antav aadress näitab operandi aadressi asukohta mälus. Aadress võib olla ka lühike aadress, mis viitab registrile, kus on operandi aadress. Selleks, et viidata uutele operandidele, tuleb vahetada vahepealse aadresside tabeli sisu.
Autodekrementne ja autoinkrementne adresseerimine – seotud pinumäluga.
Autodekrementnte – seotud pinumällu kirjutamisega. Algul vähendatakse pinumälu osuti väärtust, et ta näitaks esimesele vabale pesale ja siis kirjutatakse operand mällu. Osutis säilib viimasena kirjutatud sõna aadress.
Autoinkrementne – seotud pinumälust lugemisega. Augul loetakse sõna, millele osutab osuti ja siis suurendatakse osutit nii, et see näitaks järgmisele sõnale pinumälus.
Baseerimisega adresseerimine – aadress arvutatakse summana baasregistri väärtusest ja nihkest, mis antakse käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, indeks võib olla lühem. Nihe võib olla märgiga arv. Baas otsustab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indeksiga valitakse teatud kirje.
Indekseerimisega adresseerimine – aadress leitakse summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitatavast indeksist. Kaasas olev aadress on pikk aadress. Kasutamine analoogiline baseerimisega adresseerimisega.
Baseerimise ja indekseerimisega adresseerimine – aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Ühes neist on baasaadress ja teises indeks. Juurde võidakse liita veel koodiga koos olev nihe.
Suhteline adresseerimine – käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. Võimaldab liikuda tsüklites nihke võrra edasi või tagasi. Võimaldab laadida programmi mälus suvalisse kohta.

3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid.


Vedelikkristallid ei emiteeri valgust, vaid moduleerivad tagant tulevat valgust. Kahe klaasplaadi vahel on vedelkristall ja mõlemal plaadil on sooned . Kristalli molekulid võtavad soontega määratud suuna. Plaatide sooned on risti ja tekivad keerdunud ahelad. Kui valgus läbib neid ahelaid, muutub ta polarisatsioon 90°.
Kui panna vedelkristalli mõlemale poole elektroodid ja neist pinge läbi lasta, joonduvad vedelkristalli molekulid elektrivälja järgi, olenemata soonte suunast . Nüüd ei muuda valgus polarisatsiooni. Seega saab pingega juhtida polarisatsiooni.
Vedelkristall ei kiirga valgust, seega on vaja valgusallikat, mida saab lasta läbi vedelkristalli või mitte. Selleks on kolm võimalust:
  • Ekraani taga pole valgusallikas , vaid hoopis peegel , mis peegeldab vaataja pool olevat valgust tagasi läbi LCD-elementide. Ei toimi hämarates tingimustes. ( kalkulaator , käekell jne)
  • Ekraani taga on aktiivne valgusallikas (fluorescence või LED). LED tarbib vähem voolu. LED-valgustusega ekraanid saab teha õhemad (läpakad, meditsiinisead-med jne). puuduseks see, et ereda päikesevalguse korral on valgus intensiivsem tagant tulevast ja pilt on halvasti vaadeldav.
  • Kombineeritud meetod, kus osa valgusest saadakse peegeldamisega ja osa tuleb valgusallikast. Saab kasutada sees ja väljas, kuid pole nii tõhus kui kaks eelmist. (GPS, telefon jne)
    Passiivmaatriksiga LCD-kuvarid – moodustatud elektroodidest, mis võimaldavad piksleid sisse ja välja lülitada. Elektroodid on paigutatud vedelkristallide alla ning ühendatud mikroskeemiga, mis jagab laenguid vedelkristallidele. Vähendab vajalike liinide arvu. Probleemiks lekked , mille tulemusena langeb ka vedelkristalli naabritele pinge ja seal väheneb molekulide keerdumine , kontrastsus väheneb.
    Aktiivmaatriksiga LCD-kuvarid – ehituselt sarnased passiivmaatriksiga.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Arvutid - konspekt eksamipiletitest #1 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #2 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #3 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #4 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #5 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #6 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #7 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #8 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #9 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #10 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #11 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #12 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #13 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #14 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #15 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #16 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #17 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #18 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #19 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #20 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #21 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #22 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #23 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #24 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #25 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #26 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #27 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #28 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #29 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #30 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #31 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #32 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #33 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #34 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #35 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #36 Arvutid - konspekt eksamipiletitest #37
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lliizu Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Konspekt eksamipiletite järgi (sobib nt aine "Arvutid" läbimiseks ). Nt trigerid, loendurid, ALU, konveier protsessoris ja mälus jne.
    trigerid , konveier , protsessor , mälu , registrid , multipleksor , käsuformaadid , adresseerimisviisid , siirete ennustamine , magnetmäluseadmed , kuvarid , andmeedastus protokollid , summaator , suvapöördusmälud , pooljuhtmälud , katkestused arvutis , pinumälu , printerid , vahemälu

    Sisukord

    • Asünkroonne SR-triger
    • Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR-triger
    • MS-triger
    • D-triger
    • Frondiga sünkroniseeritav D-triger (flip-flop)
    • JK-triger
    • Frondiga sünkroniseeritav JK-triger
    • T-triger
    • Asünkroonsete asetussisenditega trigerid
    • Siirdekäsud
    • Operandide laadimine mälust
    • Andmete sõltuvus
    • Superskalaarne protsessor
    • VLIW arhitektuuriga protsessor
    • Superkonveieriga protsessor
    • SIMD arhitektuuriga protsessor
    • Fikseeritud strateegiaga ennustamine
    • Staatiline ennustamise strateegia
    • Dünaamiline ennustamine
    • Sünkroonsed kahendloendurid
    • Sünkroonsed kahendloendurid
    • Asünkroonsus
    • Kahend-kümnendloendur
    • Suvalise seaduspärasusega loendurid
    • Vahetu adresseerimine
    • Otsene adresseerimine
    • Kaudne adresseerimine
    • Autodekrementne ja autoinkrementne adresseerimine
    • Autodekrementnte
    • Autoinkrementne
    • Baseerimisega adresseerimine
    • Indekseerimisega adresseerimine
    • Baseerimise ja indekseerimisega adresseerimine
    • Suhteline adresseerimine
    • Passiivmaatriksiga LCD-kuvarid
    • Aktiivmaatriksiga LCD-kuvarid
    • OLED kuvarid
    • Passiivmaatriksiga OLED
    • Aktiivmaatriksiga OLED
    • Plasma kuvarid
    • Kolme aadressiga arvuti
    • Kahe aadressiga arvuti
    • Ühe aadressiga arvuti
    • Nullaadressiga arvuti
    • ,5-aadressiga arvuti
    • Tase 3
    • Täissummaator
    • Poolsummaator
    • Paralleelülekandega summaator
    • Kiire ülekanne
    • CR-RW
    • Helikaart
    • Helisüntesaator (MIDI)
    • Programne realisatsioon
    • Riistvaraline realisatsioon
    • Programmeeritav loogika
    • Kõvaketas
    • Kõvakettale iseloomulikud näitajad
    • Lehekülgedeks jagamine
    • Segmenteerimine
    • Segmenteerimine lehekülgedeks jagamisega
    • Sünkroonne siin
    • Ploki edastus
    • Asünkroonne siin
    • Vaheldamata mälu
    • Vaheldatud mälud
    • Pinumälu
    • Puhvermälu
    • Kahe pordiga mälu
    • Assotsiatiivmälud
    • Pooljuhtmälud
    • Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM)
    • Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM)
    • Püsimälud (ROM - Read Only Memory)
    • Programmeeritav püsimälu (PROM)
    • Ümberkirjutatavad püsimälud (EPROM, EEPROM, Flash EPROM)
    • Katkestustega andmevahetus
    • Katkestusvektorite tabel
    • Siinide arbitreerimine (bus arbitration)
    • Sisend-väljund seadmete ja protsessori andmevahetus
    • Katkestused: 0 - 15
    • Katkestused: 16 - 31
    • Katketused: 32 - 63
    • Katketused: 64 - 95
    • Katkestused: 96 - 102
    • Katkestus: 103
    • Katketused: 112 - 119
    • Katkestused: 128 - 240
    • Katkestused: 241 - 255
    • Suvapöördusmälud
    • Jadapöördusmäludes
    • Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad
    • CMOS ei-element
    • CMOS ja-ei-element
    • CMOS või-ei-element
    • CMOS ja- ja või-elemendid
    • Bipolaarsed tehnoloogiad
    • RISC-arhitektuur
    • CISC-arhitektuur
    • Järjestikandmeedastus
    • Paralleelandmeedastus
    • Asünkroonne järjestikandmeedastus
    • Sünkroonne järjestikandmeedastus
    • Veakindlad koodid
    • Vigu avastavad koodid
    • Vigu parandavad koodid
    • Jäiga loogikaga juhtautomaat
    • Mikroprogrammeeritav juhtautomaat
    • Kombinatsioonskeemid
    • Järjestikskeemid
    • Käsuloendur
    • Käsuregister
    • Juhtautomaat
    • Operatsiooniautomaat
    • Takistuslik puuteekraan
    • Mahtuvuslik puuteekraan
    • Infrapunapuuteekraan
    • Akustilise laine impulsstuvastus
    • Optiline puuteekraan
    • Pindakustilised lained
    • Jõutundlik puuteekraan
    • Otsevastavusega vahemälu
    • Assotsiatiivne vahemälu
    • Kogumassotsitaiivne vahemälu
    • Löökprinterid
    • Termoprinterid
    • Jugaprinter
    • Fotoelektriline printer, laserprinter
    • Värviprinterid

    Teemad

    • konveieri
    • vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display)
    • 5-aadressiga arvuti
    • RAID
    • põhjused
    • poolsummaatorit
    • mikrokontrolleri
    • jagamine
    • korrutamine
    • UV-valgusega
    • elektriväljaga
    • protsessori pool
    • S/V-seadme pool
    • Juhtregister
    • jadapöördusmäludeks
    • pooljuhtmäludeks
    • mittesäilivateks
    • säilivateks
    • optilisteks
    • Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad
    • MOS-tehnoloogiaga
    • CMOS-tehnoloogias
    • paralleelselt
    • Hammingi distantsiks
    • mis hetkel
    • Sünkroonsel
    • Asünkroonsel
    • nõuavad täiendava riistvara olemasolu
    • põhiosast

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    142
    pdf
    Arvutid eksamipiletid joonistega
    54
    docx
    Arvutid konspekt
    17
    pdf
    Arvutid I eksamipiletid 2013
    25
    doc
    Arvutid I eksamipiletid ja vastused
    38
    docx
    Arvutid I Eksami pletid
    25
    docx
    ARVUTITE EKSAM piletid
    29
    doc
    Arvutid I avalikele eksamipiletitele antud vastused
    33
    docx
    Arvutid 2017 Kospekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !