registritesse teostada multipleksorite ja demultipleksorite abil. ALU väljundsignaale liitmisel või nihutamisel ülekandena kõrgeimast bitist tulevad CO (carry out) ja madalaimast bitist allapoole väljanihkuvad LSB-d (last significant bit) saab kasutada sisendsignaalidena CI (carry in) ja MSB (most significant bit) ALU töö samal sammul. Näiteks CO suunamisel CI-sse realiseerime ringülekande, LSB suunamisel MSB-sse toimub ringnihe jne. CO ja MSB väärtusi võib salvestada ka trigerite abil ja kasutada ALU töö järgmisetel sammudel. Peale selle on osutunud otstarbekaks registreerifa tehte tulemuse muidki tunnuseid, milledest tähtsamad on ületäitumine, mis paljudel juhtudel vastab CO-le, nulltulem, negatiivne tulem, väljanihkunud biti väärtus C jt. Tunnuste salvestamiseks rakendatakse trigereid, mille olekuid kasutab nii ALU ise kui ka tema juhtplokk. Kirjeldatud tunnusbitte nimetatakse sageli lippudeks (flag) ja nad kuuluvad funktsionaalselt ALU juurde.
Käsu teine operand on tavaliselt eeldefineeritud asukohaga akumulaator, mida ei pea eraldi ära näitama. 1-aadressiga arvuteid kasutatakse siiani laialdaselt vähemhinnalistes kontrollerites ja süsteemid nagu nt mänguasjad jms. NT: LDA P, ADD Q 2-aadressiga defineerib käsus 2 erinevat operandi. Käsk = käsukood + 1 op.pikk aadress + 2 op.pikk aadress. Selles täidetakse etteantud operandidega käsk ja tulemus salvestatakse esimese operandi aadressile. Moodsates protsessorites enimlevinud käsuformaat. NT: ADD D0, D1; SUB P, D2. 3-aadressiga defineerib käsus 2 operandi. Käsk = käsukood + 1 op.pikk aadress + 2 op.pikk aadress + resultaadi pikk aadress. Efektiivsem, et andmeid ei tule sooritamisel üle kirjutada, kuid pole laias kasutuses. NT: ADD D0, D1, D2 1.5-aadressiga täpsustatakse 1 ,,pikk" operand, 1 ,,lühike" operand. Käsk = käsukood + 1 op.pikk aadress + resultaadi lühike aadress
Töötab: JK; Q(t), 00= Q , 01= 0, 10= 1, 11= Q . J K Qt-1 Qt 0 0 0 0 0 0 1 1 0 1 0 0 0 1 1 0 1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 0 1 1 1 1 0 MS (master-slave), kaksiktrigerid, siseviivitusega. registrid (Registers) nihkega ja ilma Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset)
ümberlülitumist. Kahetaktilised trigerid on nn master-slave trigerid. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. 2. Registrid Register on grupp ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna (hulk bitte) säilitamise võb olla registris võimalik teostada ka muid operatsioone (nihe,mitme infoallika valik jne). Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-,
Töötab: JK; Q(t), 00= Q , 01= 0, 10= 1, 11= Q . J K Qt-1 Qt 0 0 0 0 0 0 1 1 0 1 0 0 0 1 1 0 1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 0 1 1 1 1 0 MS (master-slave), kaksiktrigerid, siseviivitusega. · registrid (Registers) nihkega ja ilma Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset)
mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris. o operatsioonautomaat (Data Path) Operatsioonautomaat (OA) on vahetu andmete teisendaja. OA koosneb registermälust, ALU-st ja lippude registrist. Registermälu on väga kiire (SRAM tehnoloogia) ja väikesemahuline mälu vahetult teisendatavate operandide ja resultaatide salvestamiseks. Kuidas leida operandid ja kuhu salvestada resultaadid, määratakse käsukoodiga , mis käivitab juhtautomaadis vastava algoritmi. Mõne käsu täitmisel võivad operandid läbida korduvalt. Näiteks kui ALU-s puudub korrutamise riistvaraline realisatsioon, saab seda teha ka nihutamise ja liitmise abil. Lippude registries säilitatakse info alus teostatud operatsioonide tulemuste kohta (tulemus oli null, tekkis ületäitumise, tekkis ülekanne jne.). · Käsu täitmine protsessoris (Instruction Execution, fetch-decode-execute cycle)
uuemad mälutüübid (DDR-SDRAM ehk topeltandmevahetuskiirusega SDRAM ja RDRAM ehk Rambus DRAM) on võimelised vahetama infot kaks korda ühe taktsageduse impulsi kohta ja seetõttu on tabelis mälu teoreetilise kiiruse arvestamisel lisatud valemisse kordaja 2. Reaalses süsteemis on mälu kiirus tavaliselt palju madalam teoreetilisest tippkiirusest, sest andmeid loetakse erinevatest mälupiirkondadest ja andmete lugemiseks sobivale aadressile häälestamine sisaldab viivitusi. Süsteemi optimaalne mälu taktsagedus võiks langeda kokku protsessori süsteemisiini sagedusega. Samas ei maksa arvata, et kaks korda kiirem mälu annab süsteemi jõudlusele topelt juurde. Mälu kiiruse mõju kogu süsteemi jõudlusele sõltub kasutatavate rakenduste iseloomust. MicroLink Arvutite tootearenduslaboris tehtud jõudlustestide põhjal saadi RDRAMiga ja i850 kiibistikuga Inteli P4
väljastab multiplekser väljundi. ...mitmest sisendist üksväljund, andmekommutaator ALU realiseerib erinevaid aritmeetilisi ja loogilisioperatsiooni, baastehteid. Nt välistav või, JA-tehe jne. Koodimuundur Teisendab ühe koodi teiseks (nt. 2nd 2nd-10nd) koodiks vastavalt nende vahel kehtivatele loogikaseadustele. Enamkasutatavad järjestikskeemid Triger elementaarne salvestuselement, millel on 2 stabiilset olekut. Võimaldab salvestada infot 1 bitt. 2 väljundit: otseväljund ja tema eitus. SR-triger: asünkroonne väljundi väärtus muutub, kui sisendi väärtus muutub, potentsiaaliga sünkroniseeritav sünkrosisend C määrab, millal väärtus muutub. Kui C pole aktiivne siis säilitub vana olek. MS-triger: Võib tekkida olukord, kus sisendi väärtused sõltuvad välisest kombinatsiooniskeemist. Tekib mitmekordse ümberlülituse probleem. Siinkohal aitab MS-triger, mis koosneb kahest osast master ja slave, mis
,,lühike" operand. *Käsk koosneb: käsukood + 1 op. pikk aadress + resultaadi lühike aadress. (Lühike aadress saab viidata vaid protsessori mäluregistrile). d). 2-aadressiga arvuti: 2-aadressiga arvuti defineerib käsus 2 erinevat operandi. *Käsk koosneb: käsukood + 1 op. pikk aadress + 2. op. pikk aadress. 2-aadressiga arvutis täidetakse etteantud operandidega käsk ning salvestatakse tulemus esimese operandi aadressile. Moodsates protsessorites enimlevinud käsuformaat. *Näiteid:ADD D0, D1; SUB P,D2. e).3-aadressiga arvuti: 3-aadressiga arvuti defineerib käsus 3 operandi. Käsk koosneb: käsukood + 1. op. pikk aadress + 2. op. pikk aadress + resultaadi pikk aadress. On küll selles mõttes efektiivsem, et andmeid ei tule tehte sooritamisel üle kirjutada, ent siiski ei ole väga laias kasutuses. *Näiteid: ADD D0,D1, D2. 6
Kuna protsessor suudab korraga teha igast käsust ühte, kuluks ilma konveierita iga käsu täitmiseks 4 takti. Konveier võimaldab korraga ühe käsu IF, teise OF, kolmanda OE ja neljanda OS teostada. Nii surutakse käsu täitmise aega oluliselt kokku. Probleemiks on siirdekäsud, kuna IF teostatakse parajasti käsu jaoks, mida kavas polegi. Tekib 'mull'. Viivitustega siire. Kuna uue käsu aadressi arvutamine toimub eelmise OE ajal, täidetakse järgnev käsk täielikult, enne kui siirdekäsu aadressile minnakse .. kotatakse ainult 1 takt. Andmete sõltuvuse korral tekib samuti 'mull' .. probleemi lahendab andmete edastus otse. Suvapöördusmälud RAM Random Access Memory, suvapöördusmälu. Kiire ja kallis. Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Chip, millel aadressisisend, data väljund ning ChipSelect,
käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib. Käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALU-sse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALU-sse. Siirdekäsk käsk, mis nihutab käsuleonduri aadressile, mis ei oleks olnud loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt. Juhtautomaat: käsukood --> mikrokäsu aasressi register ---> mikroprogrammi mälu --> mikroprogrammi täitmine --> järgmise mikrokäsu aadress mikrokäsu aadressi registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. sisendud väljundid olekud üleminekud
Dekoodrid koostatakse peamiselt NING- elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks nn. kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see omakorda ühe väljundi. 2.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Käskudes on alati käsukood, mis määrab tegevuse, mida tuleb teha. Samuti võib kaasneda informatsioon selle kohta, kuidas leida operandid ning kuhu salvestada tulemus. Käskude pikkus on oluline mälu kasutamise efektiivsuse jaoks. Käsu pikkus võib olla fikseeritud ja langeda kokku mälu sõna järgulisusega või olla tema kordne. Kasutatakse ka süsteeme, kus erinevad käsud on eri pikkusega. Käskude juurde võib kuuluda aadresse, mis näitavad operandid ja resultaadi asukohta põhimälus (pikk aadress) või registermälus (lühike aadress). Lühikese aadressi kasutamine võimaldab lühendada käsu pikkust
koostamata. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele õiges järjekorras mikroprogrammi sisaldavast püsimälust sõltuvalt tingimustest {X}. Käsuregistris oleva käsukoodi järgi valitakse mikroprogrammi alguse aadress. Edasi valib aadressigeneraator järgmise aadressi püsimälust loetud sõna mõnest väljast ja vajadusel hargnemiste puhul arvestab ka tingimustega. Samuti võimaldavad aadressigeneraatorid programmi täitmisel mõnel juhul liikuda +1 operatsiooniga järgmisele aadressile. Üht osa püsimälust loetud sõnast kasutatakse juhtsignaalide määramiseks. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. CISC. Protsessoris on palju käske. Keerukas käsusüsteem realiseeriti mikroprogrammide abil, mismoodustasid kihi käsusüsteemi käskude ja otseselt riistvaras teostatavate tegevuste vahel. Leidub rida käske mida ei ole otstarbekas ALUs realiseerida, CISC realiseerib need mikroprogrammi abil. RISC. Protsessoris on vähe käske
Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood). St, et igas koodis on ainult üks 1. Juhtsisend E võimaldab keelata dekodeerimist, kui ta väärtus on 0. Madalaktiivse väljundi dekoodri korral, on vastupidi igas koodis ainult üks 0. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Kõigis käskudes on alati käsukood (KK), mis määrab tegevuse, mida tuleb teha ja samuti, kuidas leida operandid ning kuhu salvestada resultaat. Operandi leidmise ja resultaadi salvestamise koha leidmiseks on terve rida eri meetodeid, mida nimetataksegi adresseerimisviisideks. Käskude pikkus on oluline mälu kasutamise efektiivsuse jaoks. 0 aadressiga arvuti (Käsukood (OPCode)) – tegemist on pinumälul põhineva arvutiga. Aadresse ei ole käsu formaadis. Alati võetakse operandid pinumälu pealt ja kirjutatakse sinna tulemus.
Kõikidel käsuformaatidel on omad eelised. Oluline on arvestada pöördumisi mälu poole, mis on oluline kiiruse seisukohast, aga samas on ka oluline käskude pikkus. 3. RAID ja SSD kettad. RAID sõltumatute ketaste liiasmassiv, mille idee on koostada väikestest ketastest ketaste massiiv, mis oleks efektiivsem kui üks suur ketas. RAID ketaste arendamise põhjused: liiasus tõstab süsteem töökindlust, paralleelne pöördumine sõltumatute ketaste poole tõstab töökiirust ja ühe suure ketta hind on kõrgem kui väikeste ketaste massiiv. RAID kettaid realiseeritakse nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. Töökindlust aitab tagada liiasus ehk ühe vea korral saab viga parandada või kasutada teist ketast. RAID kettad jagatakse tasemeteks: RAID 0 tegemist on ilma liiasuseta ketaste massiiviga, mis on RAID tasemetest kõige odavam. Kiirus suureneb, kui veakindlus mitte. Ühe ketta rike tähendab automaatselt info kaotamist. Massiivi tõrkevõimalus suureneb
õhuke. Kõige suurem oht oli aga tingitud sellest, et kettaümbrises oli spetsiaalne lugemis/kirjutamisauk, mille kaudu oli väga kerge kesta sees paiknevat magnetketast vigastada (nt. seda kogemata puudutades, tolmu kogunemisel jne.). 17 3 ½ -tollised disketid on paigutatud kõvasse plastikkesta, nende käsitsemine on seetõttu mugavam ja ohutum - pole võimalik kogemata puudutada sõrmega ketta tööpinda, samuti murda või painutada ketast. Need disketid mahutavad kas 720 KB (DD - Double Density) või 1,44 MB (HD - High Density) infot. (3 ½ HD diskettidel on olemas HD tunnusava) Võimalikud on ka teised formaadid, (nt. 2,88 MB 3 ½ disketil -Toshiba's Enhanced Disk Drive (ED Drive)) kuid need ei ole nii üldtunnustatud. Disketiseade on harilikult varustatud signaallambikesega, mis põleb, kui toimub töö seadmega. Mitmed disketi valmistajad
Konveier ei suurenda käskude täitmise kiirust, kuid tänu paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Protsessor on nii ka pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö ka tootmises. Probleemiks on aga siirdekäsud, sest IF teostatakse parajasti käsu jaoks, mida kavas polegi. Tekib nn ,,mull". Viivitusega siire seisneb selles, et kuna uue käsu aadressi arvutamine toimub OE ajal, täidetakse järgnev käsk täielikult enne kui siirdekäsu aadressile minnakse, kaotatakse ainult 1 takt. Andmete sõltuvuse korral tekib samuti ,,mull". Probleemi lahendab andmete otsene edastus. SUVAPÖÖRDUSMÄLUD Random access memory (RAM) suvapöördusmälu (iga sõna poole pöördumine nõuab samapalju aega sõltumata tema asukohast mälus). Põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Sõltuvad toitepingest ja jagunevad kahte liiki:
SSD-d eristuvad tavalistest kõvaketastest (Hard Disk Drive ehk HDD), mis on elektromehhaanilised seadmed ja koosnevad pöörlevaist laengutega metallketastest ja lugemis-/kirjutamispeast. SSD-d kasutavad selle asemel mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu ning ei sisalda mingeid liikuvaid osi. Operatsioonisüsteemile paistab pooljuhtketas tavalise kõvakettana ning selle kasutamiseks pole vaja spetsiaalseid draivereid. SSD ketta eelised võrreldes kõvakettaga: · pöördumisaeg on suurusjärgult 100 korda väiksem, sest ei ole vaja positsioneerida päid; · lugemise/kirjutamise aeg on suurusjärgult 3 korda kiirem; · puudub müra, sest ei ole liikuvaid osi; · vastupidavus löökidele on hinnanguliselt 8 korda parem; · energiatarve on oluliselt väiksem kui kõvakettal (SSD ketas tarbib 2-3 vatti ja kõvaketas 6-7 vatti); · vibratsiooni ei ole, sest puuduvad liikuvad osad;
Erinevalt loogikaelementidest ei sõltu trigeri olek mingil hetkel mitte ainult sisendite väärtustest sellel hetkel, vaid olulisemad on hoopis trigeri endine olek ja eelmised sisendiväärtused. registrid (Registers) nihkega ja ilma N-bitise kahendkoodi salvestamiseks on vaja n trigerit, mis moodustavadki registri. Registreid ühendavad JA-elemendid, mis võimaldavad edastada koode ühest registrist teise. Registriks nim trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ja taasesitada infot (sõna kaupa). Igale registrisse salvestatud sõna bitile vastab registri koht (pesik?). Nihkega ehk jadaregister - trigerid ühendatud omavahel nihkeahelaga. Nihe paremale on madalamate bittide suunas ja vasupidi. Arvu nihutamine paremale tähendab ta jagamist arvusüsteemi alusega. Nihkereg võimaldab teisendada infi järjestikuselt kujult paralleelsele kujule ja vastuidi. Reverssiivne - nihkeregister, mis suudab nihet nii paremale kui vasakule. Ilma
Vahemälu organiseerimine Vahemälu ingliskeeles cache on mälu liik, mis hoiustab andmeid nende kiireks uuesti kasutamiseks. Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine muutmälust (RAM) või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete lugemseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus arvutisüsteemis. Tööpõhimõte Vahemälu on suure juurdepääsukiirusega mälu, mille eesmärk on saavutada vähima juurdepääsuajaga ligipääs andmetele, mis sisalduvad püsimälus (edaspidi "põhimälus"). Vahemälu kasutatakse keskprotsessoris (CPU), kõvaketastel, brauserites, veebiserverites, DNS-is ja WINS-is. Vahemälu koosneb kirjete kogumist, mille iga kirje on seotud andmeühikuga või andmete blokiga (väikese osaga andmetest), mis on andmeühiku koopia püsimälus. Igal sissekandel on tunnus-ID, mis määratleb andmeühikute vastavuse vahemälus nende koopiatega põhimälus. Kui vahemälu kasutaja (CPU, veebibrauser, o
komparaatori leitakse selle väärtus. 26.Optilised mäluseadmed. Info salvestamisel kasutatakse peegelduvat materjali, milles on augud (süvendid). Rada on CD-ROM-l spiraali kujuline (mitte kontsentrilised ringid nagu kõvakettal). Lugeva laseri positsioneerimine on analoogiline kõvaketta peade positsioneerimisega. Peegeldunud laseri kiir teisendatakse elektriliseks signaaliks Süvendi sügavus on ¼ lainepikkusest. Kui laseri kiirest osa peegeldub ketta pinnalt ja osa süvendist, siis läbib süvendist peegeldunud kiir kaks korda ¼ lainepikkuse võrra pikema tee. Seega on need kaks osa kiirest nüüd vastas faasis ja kompenseerivad teineteist. Seega tuntakse ära mitte süvendid vaid hoopis üleminekud. Salvestamisel kasutatakse spetsiaalset 14 bitist koodi kus ei ole kunagi kõrvuti kahte ühte. Kuivõrd üleminek vastab ühele ei ole neid võimalik ka kõrvuti teha. Koodis on kahe ühe vahel vähemalt kaks nulli. Selleks, et kahe
Seega tuleb genereerida analoogväärtus, mis on proportsionaalne iga kahendkoodi bitiga ja nad lõpuks summeerida, et saada terviklik väärtus. 1.5. Helikaart Tekitab kõrvale kuuldavaid õhu võnkumise arvutis oleva digiinfo alusel. Arvutis on info digi kujul, seega helikaardis DAC. Heli salvestamisesks ADC, sest mikrofonist tulev info on analoogne, mida arvutisse ei saa salvestada ega töödelda. Heli taasesitamisel ja salvestamisel on olulised sagedus, mis määrab heli kõrguse ja amplituud, mis määrab heli tugevuse. Inim kõrv eristab sagedust vahemikus 20Hz kuni 20kHz. 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) Mälu omadused puuduvad, st ajaparameetrit pole vaja. Väljundid muutuvad kohe, kui muutuvad sisendite väärtused. 2.1. Välistav või XOR
maaväliste olenditega geneetilises suguluses. Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi liike, ilmselt geneetilise materjali rikastamiseks ja mitmekülgsemaks tegemiseks. Nende lõppeesmärk on luua ja toota uusi isendeid ülitsivilisatsiooni tarbeks, mis on kirjeldatud ülitsivilisatsiooniteoorias. Religiooniga on nemad seotud, sest inimkonna kunagine usk Jumalasse on viinud tähelepanu teaduse arengust eemale. Seda sellepärast, et inimesed ei areneks ennast hävitavale tasandile. Usk on suures osas nende loodud kuvand, et alal hoida inimkonna arengut õiges suunas. Inimeste kontakt maavälise tsivilisatsiooniga leiab aset pärast indiviidi surma. Inimese elu jätkub pärast surma maavälises ülitsivilisatsioonis. Selline informatsioon on näiteks Piiblis varjatud kujul olemas. Näiteks Piiblis kirjeldatakse Jumalat kolmes isikus – ehk eksisteerib Jumala kolmainsus. Nendeks on siis Püha Isa, Püha Poeg ja Püha Vaim – Jumal on olemas nagu kolmes isikus korraga
propagation ülekande edasiandmine 2. Optilised mäluseadmed Info salvestamisel kasutatakse peegelduvat materjali, milles on augud (süvendid). Rada on CD-ROM-l spiraali kujuline (mitte kontsentrilised ringid nagu kõvakettal). Lugeva laseri positsioneerimine on analoogiline kõvaketta peade positsioneerimisega. Peegeldunud laseri kiir teisendatakse elektriliseks signaaliks Süvendi sügavus on ¼ lainepikkusest. Kui laseri kiirest osa peegeldub ketta pinnalt ja osa süvendist, siis läbib süvendist peegeldunud kiir kaks korda ¼ lainepikkuse võrra pikema tee. Seega on need kaks osa kiirest nüüd vastas faasis ja kompenseerivad teineteist. Seega tuntakse ära mitte süvendid vaid hoopis üleminekud. Salvestamisel kasutatakse spetsiaalset 14 bitist koodi kus ei ole kunagi kõrvuti kahte ühte. Kuivõrd üleminek vastab ühele ei ole neid võimalik ka kõrvuti teha. Koodis on kahe ühe vahel vähemalt kaks nulli
kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi- magnetiline materjal tekitab lugemispeastaas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Kõvaketaste ühendamiseks on mitmeid liideseid, neist tuntumad on MFM, PATA (IDE), SCSI, FC , SATA, SAS, FireWire ja USB ning RJ-45.
maaväliste olenditega geneetilises suguluses. Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi liike, ilmselt geneetilise materjali rikastamiseks ja mitmekülgsemaks tegemiseks. Nende lõppeesmärk on luua ja toota uusi isendeid ülitsivilisatsiooni tarbeks, mis on kirjeldatud ülitsivilisatsiooniteoorias. Religiooniga on nemad seotud, sest inimkonna kunagine usk Jumalasse on viinud tähelepanu teaduse arengust eemale. Seda sellepärast, et inimesed ei areneks ennast hävitavale tasandile. Usk on suures osas nende loodud kuvand, et alal hoida inimkonna arengut õiges suunas. Inimeste kontakt maavälise tsivilisatsiooniga leiab aset pärast indiviidi surma. Inimese elu jätkub pärast surma maavälises ülitsivilisatsioonis. Selline informatsioon on näiteks Piiblis varjatud kujul olemas. Näiteks Piiblis kirjeldatakse Jumalat kolmes isikus ehk eksisteerib Jumala kolmainsus. Nendeks on siis Püha Isa, Püha Poeg ja Püha Vaim Jumal on olemas nagu kolmes isikus korraga
andmeid, seega kasutatakse ka siin erinevaid pakkimisviise. Eristatakse kadudega (näiteks jpg) ja kadudeta (näiteks tiff+zip) pakkimisformaate. Vektorgraafika korral ei kirjeldata mitte kujutise punktide vaid hoopis objektide kirjeldamise teel. Jooned, punktid, kaared jne. Vektorgraafika kujutised võtavad oluliselt vähem ruumi ja neid on võimalik suurenada piiramatult, samas ei ole näiteks fotot kvaliteetselt võimalik vektorgraafikas salvestada (objekte pildid on lihtsalt liiga palju). Animatsioonid Animatsioonid on liikuvad pildid. Kõige lihtsam viis teha animatsioone on panna üksteisele järgnema natukene erinevad pildid ja tekib illusioon liikumisest. Inimsilm tajub sujuva liikumisena alates 12. korrast sekundis vahetuvatest piltidest moodustatud animatsioone. Kui nüüd arvestada seda, et juba üks rastergraafika pilt võtab arvutis üsna palju ruumi, siis rastergraafika kujutistest moodustatud
Sardsüsteem: Piiratud väljendusvõime, mis põhineb hästi (suspended) kuni teise täitmine jõuab mingi Genereeritud C programmid ei ole alati valitud punktini efektiivsed arvutusmudelil: 38 Ei sobi hajusrakendustele · Peavad olema efektiivsed · Spetsifitseerida saab ainult valitud süsteeme Kontrolli-põhine sünkroniseerimine Ei ole programmilisi konstruktsioone Loodud mingi spetsiifilise ülesande jaoks. · Formaalne analüüs on võimalik Andmete põhine sünkroniseerimine Ei võimalda kirjeldada mitte-funktsi
kõrglahutuskuvaritega (high resolution display), mida tarvitatakse eelkõige seal, kus taoline kuva kõrge kvaliteet on hädavajalik kartograafia, joonestamine jne. Võib muidugi tunduda, et mis see siis ära ei ole, teeme aga järjest suurema punktide arvuga kuvareid. Tegelikult on küsimus peale kuvari kvaliteedi veel ka selles, et kogu kujutis peetakse meeles selleks ettenähtud mäluosas, kus igale punktile on eraldatud vähemalt bait mäluruumi, sest salvestada tuleb nii punkti värv, kui ka intensiivsus. Vastav seade "loeb" videomälust kujutise ja esitab selle ekraanil 25...160 korda sekundis. Mida sagedamini kujutis esitatakse, seda vähem väsitab see kasutaja silmi. Kui programmil on vaja midagi ekraanile väljastada, siis kirjutab ta selle videomällu ja juba järgmisel väljastuskorral on kujutis muutunud. See tähendab aga seda, et mida rohkem punkte, seda rohkem on vaja
Sellega kaasneb GSM, EDGE, HSDPA tehnoloogia. · Puutetundlik LCD ekraan, mille värvilahendus on märkimisväärselt suurem kui sama ajastu mobiiltelefoni oma. Vastavalt operatsioonsüsteemile on enamik kas QVGA (240x320) VGA (480x640), WVGA (480x800) formaadis. · GPS. · Digitaalne kaamera. · Enamasti klaviatuuriga (reeglina on QWERTY stiilis). Telefoni toega on lisanduvad numbrid jm nupud. · Aku (suure mahuga liitiumaku). Populaasemad pihuarvuti tootjad · Apple Inc. · BlackBerry · Fujitsu Siemens Computers · I-mate · HTC Corporation · Samsung- Moment Rakenduslikud eripärad Pihuarvutit saab hästi rakendada GPS'ina, pihuarvutiga kasutatakse enamasti andmete transpordiks, vaatamiseks ja hoidmiseks. Pihuarvutit kasutatakse ka märkmiku asemel.
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pä
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
ühendust muusikariistadega. ? Holland, Red booki tutvustati Sony ja Philipsi poolt, millega pandi alus CD Jaapan tekkele. Märts USA Lasti välja MS-DOS 1.25, PC-DOS 1.1 April UK Lasti välja ZX Spectrum, mis põhines Z80 mikroprotsessoril ja mis võimaldas 3.5MHz 8 värvilist graafilist kuva. Mai USA IMB lasi välja kahepoolse 320KB floppy ketta. 1983 Aeg Koht Sündmus ? USA Apple tutvustas nende arvutit Lisa, esimene personaalarvuti, mis kasutas graafika kasutaja liidest. Lisa kasutas: Motorola 6800 mikroprotsessorit, 1MB RAM, 12 tollist mustvalget monitori, dual 5¼" floppy disk seadet ja 5MB kõvaketast. Kasutas Xerox Star operatsioonisüsteemi. Selle müük oli läbikukkumine tänu selle