Arvutid 2017 Kospekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud kĂŒsimused

  • Kus juhuslik sisselĂŒlitamisel kujunenud kood ?
 
SĂ€utsu twitteris

  • Trigerid .
    Trigerid kuuluvad jÀrestikskeemide hulka, sest neil on mÀlu omadus. VÀljundi vÀÀrtus sÔltub peale sisendite vÀÀrtuste ka vÀljundi vÀÀrtusest eelnevatel hetkedel.
    Triger on mĂ€luelement, mis sĂ€ilitab ĂŒhe bitist informatsiooni. Trigeril on kaks stabiilset olekut. Olekuks nimetatakse trigeri vĂ€ljundi vÀÀrtust antud ajahetkel. Tavaliselt on trigeril kaks vĂ€ljundit: otsevĂ€ljund ja tema eitus .
    Trigeri tĂŒĂŒbid:
  • SR-triger (Set Reset ) – AsĂŒnkroonse trigeri puhul pole sĂŒnkrosisendit millega
    ĂŒmberlĂŒlitumise aega juhtida, seega vĂ€ljundi vÀÀrtus muutub sisendi vÀÀrtuste muutuste jĂ€rgi.
    S R Qt
    0 0 Qt-1
    0 1 0
    1 0 1
    1 1 -
    Kui S = R = 1, siis on otsevĂ€ljud ja inversioonvĂ€ljund ĂŒhesuguse vÀÀrtusega Q = ^Q, kuna kahendvÀÀrtuse otsevÀÀrtuse ja eitus ei saa olla vĂ”rdsed, siis loetakse seda keelatud vÀÀrtuseks.
    Loogikafunktsioon Qt = S + ^R Qt-1
    SR trigerit saab ka lisaks asĂŒnkroonsele SR-trigerile NOR baasil teha NAND baasil teha madalaktiivsete sisenditega asĂŒnkroonse STR-trigeri.
    Potensiaaliga sĂŒnkroniseeritav SR-triger (SR Latch ) – SĂŒnkrosisendiga C mÀÀratakse, millal lĂŒlitab triger uude olekusse. Kui C- sisend pole aktiivne, siis triger sĂ€ilitab vana oleku olenemate muude sisendite vÀÀrtustest.
  • MS-triger (Master Slave ) – Master ja slave pool. Aitab lahendada probleeme tagasidega tekkivaid probleeme, nt sĂŒnkrosisend on aktiivne ja triger avatud, siis vĂ”ib ĂŒmberlĂŒlitumist toimuda mitu korda, sest vĂ€ljundi uus vÀÀrtus jĂ”uab tagasiside kaudu sisendisse ja pĂ”hjustab uue ĂŒmberlĂŒlitumise. Kahetaktiline MS-triger aitab tagada trigeri ĂŒhekordse ĂŒmberlĂŒlituse. Kahetaktiline triger koosneb kahest identsest trigerist Master ja Slave, mida juhitakse erinevate sĂŒnkrosignaalidega lĂ€bi EI-elemendi. Korraga saab avatud olla ainult ĂŒks pool trigerist. Kahetaktilisel trigeril on C = 1 puhul avatud ainult Master pool ja C = 0 puhul lĂŒlitub Slave peale. See vĂ€ldib Master trigeris muutust ehk ei toimu mitmekordset ĂŒmberlĂŒlitumist.
  • D-Triger (Delay) – Potensiaaliga sĂŒnkroniseeritav D-Triger (D Latch) – D-trigeri vĂ€ljund vĂ”tab sisendis oleva vÀÀrtuse, kui sĂŒnkrosisend seda lubab. SĂ€ilitab seni eelmise vÀÀrtuse kuni antakse sisse uus vÀÀrtus. Frondiga sĂŒnkroniseeritav D-triger – triger lĂŒlitub ĂŒmber, kui C-sisendi vÀÀrtus muutub 0-st 1-ks vĂ”i 1-st 0-ks.
  • JK-Triger ( Jump Key) – KĂ€itub sarnaselt SR-trigeriga, kuid kombinatsiooni J=K=1 juures, kus SR-il oli see keelatud vÀÀrtus, on JK-l on see lubatud vÀÀrtus ja vĂ”tab eelmise olekuga vastupidise oleku:
    J K Qt
    0 0 Qt-1
    0 1 0
    1 0 1
    1 1 ^Qt
  • T-Triger (Toogle) – nimetatakse ka loendustrigeriks, kasutatakse tihti sageduse jagamisel ja loendurites. Trigeri funktsioon vĂ€ljendub XOR kaudu. T-trigeril sĂ”ltub vĂ€ljundi uus vÀÀrtus eelmisest vĂ€ljundi vÀÀrtusest.
    T Qt
    0 Qt-1
    1 ^Qt-1
  • Konveier protsessoris ja mĂ€lus.
    KÀsu tÀitmist protsessoris saab jagada sÔltumatuteks etappideks.
    KÀsk on jaotatud neljaks etapiks: kÀsukoodi laadimine IF (Instruction Fetch), operandide laadimine OF (Operand Fetch), operatsiooni tÀimine ALU-s OE (Operand Execute), tulemuse salvestamine (OS, Operand Store )
    IF – OF – OE – OS
    Kui iga etapi tĂ€itmisel on hĂ”ivatud vĂ”rreldav hulk riistavara, siis hĂ”ivatud on igal taktil vaid 25% protsessorist. Konveier aitab koormata kogu protsessori riistavara maksimaalselt. Konveieriga saame esimese kĂ€su juures lĂ€bides esimese etapi, alustada juba teise kĂ€su esimese etapi tĂ€itmist. SeejĂ€rel on esimene kĂ€sk kolmanda etapi juures, teine kĂ€sk teise etapi juures ja alustada kolmanda kĂ€su esimese etapiga jne. KĂ€skude paralleelsusele tĂ€idetakse keskmiselt ajaĂŒhikus rohkem ja protsessor on pidevalt koormatud .
    Konveier tÔstab oluliselt protsessori tootlikust, kuid ainult siis kui seda pole vaja pidevalt uuesti kÀivitada vÔi vahepeal peatada.
    Konveieri tÔhusust vÀhendavad:
  • SiirdekĂ€sud – Konveier töötab tĂ”husalt seni kuni pole kĂ€ske, mis realiseerivad programmis hargnemisi. Hargnemiste korral tuleb konveier uuesti kĂ€ivitada. Vahel ei saa programmi ilma hargnemiseta teha, kuid mida vĂ€hem konveieri taaskĂ€ivitamist, seda kiirem on programmi tĂ€itmine. Suure tsĂŒkli puhul iga kord konveieri taaskĂ€ivitamine annab suure ajakulu .
  • Operandide laadimine mĂ€lust – MĂ€lu poole pöördumise aeg on tavaliselt pikem kui teised kĂ€su tĂ€itmise etapid ja selle aeg pole prognoositav, kuna mĂ€lu kasutavad ka teised sĂŒsteemi komponendid. NĂ€iteks kui lugemisel teise kĂ€su operandi mĂ€lu vĂ”tab kolm takti , siis on see seni hĂ”ivatud ja ei ole vĂ”imalik laadida kolmanda kĂ€su kĂ€sukoodi. See vĂ”ib peatada konveieri töö. SellepĂ€rast on otstarbekas realiseerida koneieriga protsessoris ainult kĂ€sku, kus operandid on registermĂ€lus ja tulemus kirjutatakse ka registermĂ€llu. RISC eelistabki kĂ€ske, kus operandid on registrimĂ€lus ja sinna kirja ka tulemus, mis toob vajaduse suurema registrimĂ€lu jĂ€rele.
  • Andmete sĂ”ltuvus – Konveieriga protsessoris tekitab probleeme teineteisele jĂ€rgnevate kĂ€skude andmete sĂ”ltuvus. NĂ€iteks registri tulemuse liitmisel kasutatakse vana vÀÀrtust, kui konveier ei arvesta andmete sĂ”ltuvust, mis muudab tulemuse valeks. SĂ”ltuvus vĂ”ib olla soetud ka kĂ€skude tĂ€itmise jĂ€rjekorraga.
  • Siirete (hargnemiste) ennustamine ( Branch Prediction ). Strateegiad.
    Protsessorites on tihti eraldi loogikaskeem , mis tegeleb hargnemiste ennustamisega, et muuta konveier efektiivsemaks uuesti kÀivitamiste arvelt. Hargnemiste ennustamine toimub statistiliste kriteeriumite jÀrgi ja ei anna alati Ôiget tulemust, kuid aitab vÀhendada konveieri uuesti kÀivitamise tÔenÀosust.
    Hargnemine tĂ€hendab seda, et jĂ€rgmise kĂ€su aadress ei tule kĂ€suloenduri vÀÀrtuse suurendemisega ĂŒhe vĂ”rra, vaid kĂ€suloendurisse laetakse tĂ€iesti uus vÀÀrtus, mis tĂ€hendab konveieri taaskĂ€ivitamist. See toimub siirdekĂ€suga.
    Hargnemiste ennustamiseks kasutatakse kolme pÔhilist strateegiat:
  • Fikseeritud strateegiaga hargnemiste ennustamine
    Fikseeritud ennustamine on kĂ”ige lihtsam ja vanem. Tavaliselt vĂ”etakse eelduseks , et hargnemist kunagi ei toimu ja alati minnakse edasi kĂ€suloenduri vÀÀrtust ĂŒhe vĂ”rra suurendades. Kui hargnemist kunagi ei toimu siis nĂ€iteks suure 1000se tsĂŒkli puhul, kus tehakse alati valeennustus, peab konveierit vĂ€ga palju uuesti kĂ€ivitama. Kui vĂ”tta aluseks, et hargnemine toimub alati, siis tekib segmenteeritud mĂ€lu puhul lisatööd, sest kui hargnemist ei toimunud peab juhtimise andma tagasi endisesse segmenti.
  • Staatiline hargnemiste ennustamise strateegia
    Staatiline ennustamine tĂ€hendab, et varem on tehtud kĂ€skude analĂŒĂŒs. Eri tĂŒĂŒpi kĂ€skude jaoks on vaja teha erinev ennustus . Tingimusteta siirdekĂ€skude, tsĂŒkli kĂ€skude, alamprogrammide pöördumise juures eeldatakse hargnemist, tingimuslike siirdekĂ€skude puhul ei eeldata hargnemist. Sellega on Ă”ige ennustus umb 82%.
  • DĂŒnaamiline hargnemiste ennustamine
    DĂŒnaamilise ennustamise puhul jĂ€lgitakse pidevalt progammi tĂ€itmise kulgu . Igas olekus on kaks bitti , millest vasak nĂ€itab ennustust hargnemise kohta ja parem nĂ€itab kas viimase juures toimus hargnemine vĂ”i mitte. Vale ennustust saab sellise sĂŒsteemiga tulla vaid kaks korda ja suurde tsĂŒklisse minnes korrigeerib ennast see strateegia vĂ€ga ruttu. Õige ennustus tuleb umb 90%.
  • Loendurid .
    Loenduril on sĂŒnkrosisend ja m vĂ€ljundit. Iga impulsi saabumisel sĂŒnkrosisendisse muudab ĂŒks vĂ”i mitu vĂ€ljundit oma vÀÀrtust. Teatud arvu vĂ€ljundkombinatsioonide jĂ€rel kogu vĂ€ljundkombinatsioonide jada kordub. Erinevate vĂ€ljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks .
    Üldjuhul ei pruugi vĂ€ljundis olla jĂ€rjestikused kahendarvud , vĂ”ivad olla ka suvalised kahendkoodid. Kahendloenduri puhul on need jĂ€rjestuses. m-jĂ€rgulisel loenduril saab olla maksimaalselt 2^m vĂ€ljundkombinatsiooni enne kordumist . Loenduril vĂ”ib olla ka loendamist lubav sisend, mille mitteaktiivne olek tĂ€hendab seda, et impulsid ei mĂ”juta vĂ€ljundvÀÀrtust.
    Iga impulsi saabumisel C-sisendisse lÀheb loendur jÀrgmisesse olekusse. Iga jÀrgnev olev sÔltub eelmisest. R-sisendi abil vÔib mÀÀrata algseisu.
    Loenduri kÀitumise mÀÀratlemiseks kasutatakse viit parameetrit:
    • loendamise seaduspĂ€rasus (kahendloendur nt)
    • moodul vĂ”ib olla 2^n, kus n jĂ€rkude arv, aga mitte alati
    • kahendloendurite korral kas loendatakse kasvavas vĂ”i kahanevas suunas
    • sĂŒnkroonne vĂ”i asĂŒnkronne
    • JĂ€rjestikĂŒlekanne vĂ”i paralleelĂŒlekanne

    Lk 108 nÀide joonis
  • Adresseerimise viisid.
    Vahetu adresseerimine – kĂ€sukoodi juurde kuulub kohe operand. KĂ€sukoodiga ei ole kaasas operandi aadress vaid operand ise. Programmi on kirjutatud konstant ja masinkoodi transleerituna on see kĂ€sukoodi juures. Konstant laetakse protsessorisse koos kĂ€sukoodiga. Operandi pikkus vĂ”ib olla piiratud.
    Otsene adresseerimine – programmis on otseselt mÀÀratud operandi asukoht mĂ€lus. Analoogiliselt vahetu adresseerimise on operandil piirang – peab alati asume mĂ€lus kindlas kohas, kuhu nĂ€itab kĂ€sukoodi juures olev aadress. Operandi vÀÀrtus vĂ”ib muutuda, aga asukoht peab jÀÀma samaks.
    Kaudne adresseerimine – kĂ€suga antakse kaasa aadressi aadress ehk kĂ€suga antav aadress nĂ€itab operandi aadressi asukohta mĂ€lus. KĂ€sukoodiga kaasas olev aadress vĂ”ib olla ka lĂŒhike aadress, mis nĂ€itab registrile, kus on operandi aadress (kaudse adresseerimise erijuht ). Uutele operandidele viitamiseks tuleb vahetada vahepealse aadresside tabeli sisu.
    Autodekrementne ja autoinkrementne adresseerimine – seotud pinumĂ€luga ( stack ). Autodekrementne adresseerimine on seotus pinumĂ€llu kirjutamisega (stack push ). Alguses vĂ€hendatakse pinumĂ€lu osuti vÀÀrtust, et see nĂ€itaks esimesele vabale pesale pinumĂ€lu piirkonnas, siis kirjutatakse operand mĂ€llu. Stackis sĂ€lilib viimasena kirjutatud sĂ”na aadress. Autoinkrementne adresseerimine on seotud pinumĂ€lust lugemisega (stack pop). Alguses loetakse sĂ”na, millele osutab pinumĂ€lu osuti ja ss suurendatakse seda nii, et see nĂ€itaks jĂ€rmisele sĂ”nale pinumĂ€lu piirkonnas.
    Baseerimisega adresseerimine – arvutatakse aadress summana baasregistri vÀÀrtusest ja nihkest, mis antakse koos kĂ€sukoodiga. Baasregistris on pikk mĂ€luaadress, indeks lĂŒhem. Selline adresseerimine vĂ”imaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepÀÀsu andmebaasi alguse suhtes.
    Indekseerimisega adresseerimine – leitakse aadress summana kĂ€sukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris sĂ€ilitavast indeksist. Kasutamine analoogiliselt baseerimise adresseerimisega.
    Baseerimisega ja indekseerimisega adresseerimine – aadress leitakse kahe registri vÀÀrtuste summeerimisel. Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks.
    Suhteline adresseerimine – kĂ€sukoodiga antakse kaasa mĂ€rgiga nihe , mis liidetakse kĂ€suloenduri vÀÀrtusele. VĂ”imaldab programmis tsĂŒklites liikuda nihke vĂ”rra edasi vĂ”i tagasi.
  • LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid . Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks.
    LCD – kuvaris kasutatavad vedelkristallid juhivad lĂ€bipaistvat valgust. Kahe klaasplaadi vahel on vedelkristall ja mĂ”lemal plaadil on sooned . Soonte suunad on plaatidel risti ja klaasplaatide vahel tekivad keerunud ahelad. Valguse lĂ€bimisel muutub esialgu polarisatsioon 90 kraadi. Kui mĂ”lemale poole panna elektroodid ja lasta lĂ€bi pinge, siis vedekristalli molekulid joonduvad elektrivĂ€lja jĂ€rgi olenemata soonte suunast . Valgus lĂ€bib vedekristall ja jĂ€tab esialgse polarisatsiooni. Seega saab pingega juhtida polarisatsiooni.
    Moodustades kolmekihilise elemendi, millel on valgusallika poolel filter, mis lÀbib 0 kraadi polarisatsiooniga valgust, jÀrgneb vedekristall ja vaataja poolel filter mis laseb samuti lÀbi ainult 0 kraadi pol valgust. Juhtides pinge lÀbi vedelkristalli, siis valgus seda elementi enam ei lÀbi. Kuna vedelkristall valgust ei kiirga on vaja valgusallikat, millest lasta valgust lÀbi veekristalli vÔi mitte.
    Valguse saamiseks kasutatakse:
    1) LCD-ekraani taga on peegel , mis peegeldab vaata pool olevat valgust tagasi lÀbi LCD-elementide. Selline ekraan ei toimi hÀmarates tingimustes, kasutatakse kalkulaatorites ja randmekellades.
    2) Teisel juhul kasutatakse ekraanitagust aktiivset valgusallikat, milles vÔib olla fluorestseeriv allikas vÔi LED-kuvari puhul valgusdioodid . LED-i puhul on valgusallikas vaja vÀhem jahutada, sest LED-id tarbivad vÀhem voolu. Seega saab LED kuvareid teha Ôhematena, kuna vÀhem jahutust vaja. Kasutatakse kaasaskantavates arvutites, meditsiiniseadmetes, elektrimÔÔteriistades jne. Puuduseks on: heleda pÀikese korral vedelkristallidelt peegelduv valgus on intensiivsem tagant tulevast valgusest ja pilt halvasti nÀhtav.
    3) Kombineeritud meetod, kus osa valgusest saadakse peegeldamisega ja osa tuleb tagumisest valgusallikast. LCD-elementide taga on osaliselt peegeldav kiht LCD-elementide ja valgusallika vahel. Saadakse kuvar , mida saab kasutada nii sise kui ka vÀlistingimustes, kuid meetod pole vÀga tÔhus, kui eelnevad. Kasutatakse GPS-is, telefonides.
    Passiivmaatriks on moodustatud elektroodidest, millega saab sisse ja vĂ€lja lĂŒlitada pildivĂ€lja punkte. Elektroodid on paigutatud vedelkristallide alla ja peale vastavalt x ja y suunas. Ridade ja veergude elektroodid on ĂŒhendatud mikroskeemiga, mis jagab laenguid pildivĂ€lja punktides olevatele vedelkristallidele. Selleks, et saata laeng mingisse pildivĂ€lja punkti, peab vastaval veerul olema kĂ”rge nivoo ja real madal nivoo. Laengu mĂ”jul moodustub vedelkristallis sirge ahel ja see ei lase valgust lĂ€bi. Selline multiplekseerunud vedekristallide juhtimine vĂ”imaldab oluliselt vĂ€hendada vajalike liinide arvu. Varem juhiti igat kristalli eraldi, kuid suuremate kuvarite puhul muutus iga kristalli eraldi juhtimine mĂ”ttetult kalliks. MxN liini vs M+N liini. Multiplekseerimisel on vajalik, et impulsid jĂ”uaksid Ă”igel ajal ekraanivĂ€lja punktini. Juhtimiseks kasutatakse eraldi mikroskeemi.
    Aktiivmaatriksiga LCD kuvarid on ehituselt ĂŒsna sarnased passiivmaatriksiga kuvaritega. Endiselt on maatriksis liinid viidud iga vedelkristallini, et neid juhtida. Erinevuseks on see, et vedelkristalli juurde on paigutatud transistor , mis töötab lĂŒlitina, mis juib vedelkristalli tulevat pinget. Üle kogu maatriksi on ĂŒks ĂŒhine elektrood , kuhu on ĂŒhendatud punktide vedelkristallid. Baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru tegistritest saadetakse kood, mille jĂ€rgi hakkavad helendama vastavad cell’id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoidmata. Kogu ekraani kujutist uuendatakse pidevalt ridade kaupa. Passiivmaatriksi puhul olid probleemiks lekked, mis vĂ€hendasid kontrastust suremate kuvarite juures, aktiivse puhul pole probleemi sest TFT-transistor vĂ€ldib laengu sattumist naabervdelekristallile. Kasutatakse arvutite kuvarite, tv valmistamisel.
    OLED – orgaanilistel valgusdioodidel pĂ”hinev tehnoloogia , ĂŒks uuemaid vĂ”imalusi kuvarite valmistamiseks. OLED koosneb – alus ( painduv plastmass), anood (lĂ€bi liiguvad elektronid), orgaanilised kihid (juhtiv kiht ja emiteeriv kiht), katood . Valguse emiteerimine OLED-is: anoodi ja katoodi vahele rakendatud pinge tĂ”ttu tekib elektrivool katoodilt anoodile lĂ€bi orgaaniliste kihtide. Ärajuhtitud elektronidest jÀÀvad jĂ€rele augud, mis tuleb tĂ€ita elektronidega emiteerivas kihis. Augus hĂŒppavad emiteerivasse kihti, kus tĂ€idetakse elektronidega. Elektron tĂ€idab augu minnes kĂ”rgemalt energiatasemelt madalamale. Vabaneb footon energiat, mille hulk mÀÀrab vĂ€rvuse.
    OLED vÔrreldes LCD tehnoloogiaga on parem: sobib Ôhukeste ekraanide valmistamiseks, sest eraldab ise valgust ja puudub taustavalguse vajadus, OLED-tehnoloogia on vÀga kiire seega saab skaneerida suure sagedusega ekraani, lai vaatenurk, vÔimalik valmistada painduvale alusele ehk nt kokkurullitav ekraan, valmistamise tehnoloogia on suhteliselt lihtne, must on hea kvaliteediga; puudused: OLED-elemendid kaotavad suhteliselt kiiresti oma valguse eraldamise vÔime, LCD-l on see aeg pikem, kÔrge hind, vÀrvide balansiga raske, sest sinise valguse heledus kahaneb kiirelt, veekahjustused mÔjuvad halvasti, UV-kiirgus kahjustab OLED, vÀlistingimustes peegeldab katood valgust ja loetavus vÀheneb.
    Plasmaekraanide tehnoloogia on sobilik suuremate kvaliteetekraanide valmistamiseks. Plasmaeksaan koosneb suurest hulgast klaaskihtide vahel asuvatest kambrikestest, mis on tĂ€idetud neooni ja kseooni seguga. Esiklaasi taga on lĂ€bipaistavad elektroodid, kambrikese taga on teisesuunalised elektroodid, mis aitavad kambrikesi ĂŒkshaaval adresseerida. Kambrikeste fosfor, mille abil saab eraldada kolme pĂ”hivĂ€rvi RGB valgust. Andes elektroodidele pinge, gaas ioniseeritakse plasmaks. Eraldub ultravioletvalgus, mis ergastab fosfori elektronid ja eraldub nĂ€htav valgus. Erinevalt LCD-kuvaritest on iga ekraanivĂ€lja punkt valgusalliks ja vaatenurk on lai.
  • Dekooder .
    Dekooder on ettenĂ€htud kahendarvude dekodeerimiseks. Igale vĂ”imalikule sisendkoodi vÀÀrtusele vastab dekoodril ĂŒks vĂ€ljund ja seega on dekoodril n sisendi korral 2^n vĂ€ljundit. Kui dekooderile on lisatud juht-sisend, siis on vĂ”imalik keelata dekodeerimist, kui selle vÀÀrtus on 0.
    Dekoodri loogikaskeem.
  • KĂ€suformaadid – 0, 1, 2, 3 ja 1, 5 aadressiga arvutid .
    KÔikides kÀskudes on alati kÀsukood, mis mÀÀrab tegevuse, mida tuleb teha ja samuti vÔib kaasneda infot selle kohta, kuidas leida operandid ja kuhu salvestada tulemus. Operandi leidmise ja tulemuse salvestamiseks on erinevad adresseerimiseviisid.
    Kolme aadresssiga arvuti – kĂ€su juurde kuulub kolm pikka aadressi, mis nĂ€itavad operandide asukohta ja tulemuse salvestamise kohta pĂ”himĂ€lus.
    Kahe aadressiga arvuti – kĂ€su juurde kuulub kaks pikka aadressi. Tulemus salvestatakse tavaliselt ĂŒhe operandi kohale, sest eraldi aadressi resultaadile ei ole. Aadress A1 vĂ”ib olla nii operandi aadress kui ka tulemuse aadress.
    Ühe aadressiga arvuti – kĂ€sukoodiga saab kaasa antud olla vaid ĂŒks pikk aadress, mis viitab mĂ€lupesale, kus vĂ”ib olla ĂŒks operand vĂ”i tulemus.
    Nullaadressiga arvuti – kĂ€sukoodi juurde ei kuulu aadressi. Tegemist on pinumĂ€lul pĂ”hineva arvutiga. Operandid vĂ”etakse pinumĂ€lu pealt ja sinna kirjutatakse ka tulemus.
    KÔikidel kÀsuformaatidel on omad eelised. Oluline on arvestada pöördumisi mÀlu poole, mis on oluline kiiruse seisukohast , aga samas on ka oluline kÀskude pikkus.
  • RAID ja SSD kettad .
    RAID – sĂ”ltumatute ketaste liiasmassiv, mille idee on koostada vĂ€ikestest ketastest ketaste massiiv , mis oleks efektiivsem kui ĂŒks suur ketas . RAID ketaste arendamise
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu nĂ€ed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Arvutid 2017 Kospekt #1 Arvutid 2017 Kospekt #2 Arvutid 2017 Kospekt #3 Arvutid 2017 Kospekt #4 Arvutid 2017 Kospekt #5 Arvutid 2017 Kospekt #6 Arvutid 2017 Kospekt #7 Arvutid 2017 Kospekt #8 Arvutid 2017 Kospekt #9 Arvutid 2017 Kospekt #10 Arvutid 2017 Kospekt #11 Arvutid 2017 Kospekt #12 Arvutid 2017 Kospekt #13 Arvutid 2017 Kospekt #14 Arvutid 2017 Kospekt #15 Arvutid 2017 Kospekt #16 Arvutid 2017 Kospekt #17 Arvutid 2017 Kospekt #18 Arvutid 2017 Kospekt #19 Arvutid 2017 Kospekt #20 Arvutid 2017 Kospekt #21 Arvutid 2017 Kospekt #22 Arvutid 2017 Kospekt #23 Arvutid 2017 Kospekt #24 Arvutid 2017 Kospekt #25 Arvutid 2017 Kospekt #26 Arvutid 2017 Kospekt #27 Arvutid 2017 Kospekt #28 Arvutid 2017 Kospekt #29 Arvutid 2017 Kospekt #30 Arvutid 2017 Kospekt #31 Arvutid 2017 Kospekt #32 Arvutid 2017 Kospekt #33
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    LehekĂŒljed ~ 33 lehte LehekĂŒlgede arv dokumendis
    Aeg2017-06-10 KuupĂ€ev, millal dokument ĂŒles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Poom - Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Arvutid konspekt piletite pĂ”hjal. PĂ”hjalik. 30st lehekĂŒljest on umbes 10 lk korduvat teksti.
    Arvutid , trigerid

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    54
    docx
    Arvutid konspekt
    74
    pdf
    Arvutid 1 eksam
    74
    docx
    Arvutid - konspekt eksamipiletitest
    25
    docx
    ARVUTITE EKSAM piletid
    38
    docx
    Arvutid kordamiskĂŒsimused
    76
    doc
    Arvutid I eksami materjal
    142
    pdf
    Arvutid eksamipiletid joonistega
    50
    doc
    Exami materajal





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !