Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused aines IAY0520
1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad.
Arvuti on tarkvarast ja riistvarast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvutisüsteem on täies töökorras arvuti, kuhu kuuluvad arvuti, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti tööks. Arvuti riistvara iseloomustavad näitajad: protsessoraritmeetika-loogikaüksus (funktsionaalsus; info töötluse kiirus ja täpsus); juhtüksus ( paindlikkus ; kiirus; keerukus ); mälusüsteem – mälusüsteemi hierarhiline korraldus; mälude infomahutavus; mälude kiirus; maksumus; sisend -väljundsüsteem – infoläbilaskevõime (sh reaktsiooniaeg ); S/V-süsteemi (SVS) struktuurne korraldus; S/V-süsteemi talitluse korraldus (programselt juhitav SVS; katkestuste süsteemi rakendav SVS; otsemällupöörduse (DMA) rakendamine; kanalite (selektro, multipleks) rakendamine; S/V- protsessorite ehk preprotsessorite (eelprotsessorite) // front -end processor// rakendamine).
2. Arvutipõlvkondade iseloomustus (iseloomulikud jooned).
1. põlvkond - aastad 1946 - 1954; elementbaasi moodustasid elektronlambid; jõudlus jäi vahemikku 2x103 kuni 16x103; arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele; igal arvutil oli ainuslik protsessor; operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2kb; progemine masinkeeles; mõõtmed ja mass suur, töökindlus madal.
2. põlvkond - aastad 1954 - 1965; elementbaasi moodustasid transistorid; jõudlus jäi vahemikku 6x103 kuni 3x106; progemisel arvkood asendati sõnaliste käskudega; hakati arendama süsteemset tarkvara; väiksemad, kiiremad ja töökindlamad
3. põlvkond - aastad 1965 - 1971 ; elementbaasi moodustasid madala- ja keskmise integratsioonitasemega integraallülitused; jõudlus ulatus 0,1kuni 400 miljoni operatsioonini sek; mõõtmed vähenesid, märgatavalt paranes töökindlus; loobuti suletud arhitektuurist ja mindi üle avatud arhitektuurile. ühilduvad arvutipered; osade arvutite põhimäludes asendasid kiired pooljuhtmälud aeglasemaid ferriitmälusid; hakati kasutama käskude konveiertöötlust, multitegumtööd ja tööd ajajaotusreźiimis; kõrvuti suurarvutitega arendati intesiivselt miniarvuteid.
4. põlvkond - aastad 1971 - 1981; Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste massiline kasutamine; esimesed mikroprotsessorlülitused (intel 4004(1971)); personaalarvutid; jõudlus vahemikus 9,5 kuni 1000 miljonit operatsiooni sek; rööptöötlusele orienteeritud multiprotsessorsüsteemid; lausintegraallülitusena hakatakse valmistama kiireid ja suure infomahitavusega pooljuhtmälukiipe. Tarkvaraarenduses on tähelepanu keskmes operatsioonisüsteemide, kompilaatorite ja rööptöötluseks sobivate kõrgkeelte arendamine;
5. põlvkond - aastad 1981 - 1991; mikrolülituste integratisoonitaseme jätkuv tõus; võimsad RISC -arhitektuuriga mikroprotsessorid; info töötlemisel massiliselt rakendama rööp - ehk paralleeltöötlust; Intensiivselt tegeletakse hajus- ja võrkstruktuuride uurimise ning arendamisega.
6. põlvkond - alates 1991. aastast; uuringud üleminekuks mikrotehnoloogiliselt elementbaasilt nanotehnoloogiale; rööptöötluse uute meetodite ja tehniliste lahenduste otsingud; Püütakse välja töötada uusi programmeerimise tehnoloogiaid, mis sobiksid rööptööle ja keerukatele multiprotsessorsüsteemidele; Heterogeensete paralleelprotsessorstruktuuride, kus protsessorkiipdesse on integreeritud sõltumatult talitlevaid eriprotsessorlülitusi, . uurimine ja rakendamine; Lähim eesmärk on nn teraflops arvutite (multiprotsessorsüsteemide) tootmine; Plahvatuslik arvutite laivõrkude evitamine ja ülikiire arendamine; Pilvstruktuuride uurimine ja pilvtöötluse evitamine;
3. Arhitektuuri, mikroarhitektuuri ja seadmestuse mõisted.
Arhitektuur iseloomustab seda, mida süsteem teeb ning ta on määratletud arvuti käsustiku ja talitlusmudeli kaudu. Mikroarhitektuur kirjeldab arvutiarhitektuuri ja selle iseärasusi konkreetses realisatsioonis (loob eeldused arvutiperede tekkeks). Seadmestus on ( loogika )struktuur, mis määrab konkreetsel juhul selle, kuidas arhitektuuriga määratud süsteem toimib.
4. Klassikalised arvutiarhitektuurid (Princetoni, Harvardi ja modifitseeritud Harvardi arhitektuur).
Klassikalisi arvutiarhitektuure iseloomustavad: terviklik töötlusüksus; ühitatud käsu- ja andmemälu (ühine mäluruum); ühitatud süsteemisiin protsessori ja mälu vahel; tsentraalne ( keskne ) juhtimine; mälu lineaaradresseerimine; arhitektuur toetab madala taseme programmeerimise keelt. Princetoni arhitektuur - terviklik töötlusüksus; ühitatud käsu- ja andmemälu; ühitatud süsteemisiin protsessori ja mälu vahel; tsentraalne juhtimine; mälu lineaaradresseerimine; toetab madala taseme progemis keeli. Harvardi arhitektuur - eraldi mälud käskude ja andmete säilitamiseks; eraldis siinid käsu- ja andmemäludesse; kiireneb suhtlus mäludega -> kasvab arvutisüsteemi jõudlus; struktuurselt keerukam kui Princetoni arhitektuuriga arvuti, kuid paindlikum ). Modifitseeritud Harvardi arhitektuur - Modifitseeritud Harvardi arvutiarhitektuuri rakendatakse tüüpiliselt kaasaegsetes universaal -arvuteis.
5. Princetoni arvutimudeli piirangud.
Piirangud mälupöördustel; puudub selgelt avalduv erisus mälus säilitatava info vahel; tugineb ühemõõtlmelistele struktuuridele; andmetüüpide tuvastamine toimub läbi programmiloogika.
6. Käsustikupõhine arhitektuur, arvutiarhitektuuride käsustikupõhised mudelid.
Käsustikupõhine arhitektuur (ISA) on liideseks arvuti riist - ja tarkvara vahel. Käsustiku põhine arhitektuur (ISA) hõlmab: 1. Arvuti käsustiku, 2. Mälu, 3. Programmisti poolt kasutatavad registrid süsteemis. Arvuti ressursid , mis ei ole programmistile kättesaadavad, ei kuulu ISA koosseisu. ISA määratleb mida seadme riistvara teeb, kuid mitte seda, kuidas ta seda teeb. Käsustikupõhised mudelid: akumulaatoripõhine, pinumälupõhine, mälu-mälupõhine, register -mälupõhine, register-registripõhine.
7. Protsessorites kasutatavate käskude vormingud, formaadid käsukoodi valik.
Käsustikku kuuluvate käskude puhul eristatakse: 1. Käsu vormingut 2. Käsu formaati . Püsiva vormingu ja formaadiga käsud (MIPS, Power PC, SPARC); Muutuva vormingu ja formaadiga käsud (IBM 360/370, Intel 80x86). Käsuformaat võib olla: 1. Fikseeritud - kõik käsustikku kuuluvad käsud on ühesuguse pikkusega; 2. Varieeruv – käsu pikkus sõltub käsust. Iga käsk peab sisaldama juhtinformatsiooni, mis näitab käsu poolt sooritatava infoteisenduse olemust -> käsukoodi. Käsukoodi valik: Tüüpilised käsukoodi moodustamise viisid: 1. Reserveeritud käsukoodid (igal käsul ainult temale omane iduviduaalne käsukood, Intel 8080) 2. Klassipõhised käsukoodid (koosneb kahest osast: klassikood ja operatsioonikood,Mostek 6502).
8. Käsutsükli täitmise üldistatud mudel.
Täitmisele kuuluva käsu aadressi arvutamine -> käsuvõtt -> käsukoodi dekodeerimine -> operandi aadressi arvutamine -> operandivõtt (mitu operandi) -> operatsioon andmetega (string või vektorandmed ) -> salvestamisele kuuluva tulemi aadressi arvutamine -> tulemi salvestus (mitu tulemit) -> katkestusnõuete kontroll -> katkestusnõude töötlus.
9. Translaatorite liigid.
Kompilaator (on kõrgkeele translaator, st programm, mida rakendatakse kõrgtaseme algoritmikeeles koostatud programmi transleerimisel masinakeelde), interpretaator (on arvutiprogramm , mis käivitab programmikoodi, mis ei ole masinkoodi kompileeritud), assembler (arvutiprogramm mis tõlgib assambler keele objekti faili või masinkeele vormi).
10. Kompilaator ja selle üldistatud mudel.
Kompilaator on kõrgkeele translaator, st programm, mida rakendatakse kõrgtaseme algoritmikeeles koostatud programmi transleerimisel masinakeelde. Kõrgkeelne (C, Fortran, jt) programm -> keelespetsiifiline eeltöötlus (sõltuvused: keelest/arvutist sõltumatu, Funktrioon: teisendab kõtgkeele konstruktisoonid vahekeelde)-> kõrgtaseme optimeeringud (S: mõnevõrra keelest sõltuv, arvutist sõltumatu enamasti) -> Globaaloptimeeringud (S: vähene arvutist je keelest sõltuvus. F: sisaldab globaalseid ja lokaalseid optimeeringuid) -> koodigeneraator (S: keelest sõltumatu, tugevasti arvutist sõltuv. F: Käskude valik ja arvutist sõltuvad optimeeringud -> Objektkood (masinakeelne programm)
11. Operatsioonisüsteemi üldistatud arhitektuurne mudel.
Rakenduste tase (rakendused -> (käsundid, kompilaatorid, interpredaatorid, süsteemiteek)) -> OS-i tase: (mäluhaldur, failisüsteemi haldur , süsteemi haldur, võrguhaldur, S/V-süsteemi haldur) -> OS tuum (protsessori haldur, protsessi haldur) -> Riistvara tase: Erinevad kontrollerid (seadmete kontroller, mälukontroller terminalseadmete kontroller)/süsteemi riistvara. Operatsioonisüsteemi põhifunktsioonideks on tegumite (protsesside)2 ajaline planeerimine ja mäluhaldus . Operatsioonisüsteem määrab milline protsess (protsessid) kuulub antud hetkel riistvaras töötlusele.
12. Operatsioonisüsteemi põhikomponendid .
Mäluhaldur ( memory manager
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #1 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #2 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #3 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #4 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #5 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #6 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #7 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #8 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #9 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #10 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #11 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #12 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #13 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #14 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #15 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #16 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #17 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #18 Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andres Oras Õppematerjali autor

Lisainfo

2014 aasta arvutiarhitektuuride TTÜ IAY0520 aine kordamisküsimused (eksami küsimused) vastused
2014 , arvutiarhitektuur , TTÜ , IAY0520 , kordamisküsimused , eksam , vastused , vastus , protsessor , arhitektuur , vektor , käsk , konveier , jõudlus , protsessoris

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

64
docx
Arvutiarhitektuuri eksami teooriaküsimused vastustega
64
docx
Arvutivõrgud eksami vastused
56
docx
Arvutiarhitektuuri testid
48
doc
Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
38
docx
Arvutid kordamisküsimused
74
pdf
Arvutid 1 eksam
17
pdf
Arvutid I eksamipiletid 2013
282
pdf
Mikroprotsessortehnika





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun