Arvuti võrgu referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Põhimõisted:

Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e-postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule , kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu
Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised:
  • amplituudmodulatsioon (AM), kasutatakse näit. raadiosaadete edastamiseks pikk-, kesk- ja lühilainealal
  • sagedusmodulatsioon (FM) , kasutatakse raadio- ja telesaadete edastamisks ultralühilainealal
  • faasimodulatsioon (PM)

Neid kolme meetodit nimetatakse pidevlainemodulatsiooniks, sest moduleeritavaks kandevsignaaliks on pidev konstantse amplituudi, sageduse ja faasiga siinuslaine. Laialdaselt on kasutusel ka impulssmdulatsioon, kus kandevsignaaliks on konstantse amplituudi ja kestusega impulsside jada ning informatsiooni edastamiseks moduleeritakse
  • impulsside amplituudi ( impulss -amplituudmodulatsioon)
  • impulsside kestust (impulss-kestusmodulatsioon)
  • seda, kas impulss on või ei ole (impulss-koodmodulatsioon)

Keerulisemad modulatsioonimeetodid on faasimanipulatsioon (PSK) ja kvadratuur-amplituudmodulatsioon (QAM). Optilistes sidesüsteemides moduleeritakse elektromagnetiliselt laserkiire intensiivsust
Pakettkommutatsioon - Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema. Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad : Datagramm edastus ( paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud – viide (latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk.
Jadaedastus - Märki esitava rühma elementide järjestikku edastamine ühe edastuskanali kaudu.
Rööpedastus - Rööpedastuse korral kõik andmerühma bitid (1-8 baiti) kantakse üle korraga, iga bitt mööda eraldi juhet (liini). Rööpedastus sarnaneb sama kiiruse juures toimuva autoliiklusega mitmerajalisel maanteel . Rööpliidese füüsilist teostust (lülitust ja pistmikku) arvutis nimetatakse rööppordiks. Standardiseeritud rööpliidesteks on Centronics ja uuem ECP/EPP.
Pooldupleks - Pooldupleks- andmeedastus tähendab, et andmeid saab signaalikandjal edastada mõlemas suunas, kuid mitte ühel ja samal ajal. Näiteks pooldupleksedastusega kohtvõrgus (LAN) võib tööjaam saata andmeid liini ja kohe seejärel sealt andmeid vastu võtta samast suunast, kuhu ta andmeid saatis. Nagu täisdupleksedastus , eeldab ka pooldupleksedastus kahesuunalise liini (st. liini, milles andmed võivad liikuda mõlemas suunas) kasutamist
Täisdupleks - Täisdupleks- e. lihtsalt dupleksedastus tähendab, et andmeid saab signaalikandjal edastada samaaegselt mõlemas suunas. Näiteks kohtvõrgus (LAN) saab dupleksside korral üks tööjaam saata liini andmeid samal ajal, kui teine tööjaam andmeid vastu võtab. Dupleksedastus eeldab tingimata kahesuunalise liini kasutamist ( liin , kus andmed saavad liikuda mõlemas suunas)
Pöördumisviisid - Arvutivõrgu ülesehitamisel võib rakendada mitmeid meetodeid, vältimaks mitme arvuti üheaegset pöördumist (saadet) meediumi poole ja tagamaks kindlal ajahetkel ainult ühe arvuti töötamise saatjana, mida teised ei sega. Põhimõtteliselt võib eristada juhuslikke ja deterministlikke pöördumisviise. Esimesel juhul on reaalne, et mitu saatjat võivad töötada (tööd alustada) üheaegse
ja neil tuleb konkureerida endale saateõiguse saamiseks (sellepärast räägitakse ka ,,konkureerivast” pöördumisest). Kui selline üheaegsest tööst tingitud sõnumite ,,kokkupõrge” avastatakse, siis arvutid katkestavad saatmise ja mõne aja möödudes püüavad seda uuesti alustada. Selle meetodi kaheks põhivariandiks on CSMA /CA ( Local Talk) ja CSMA/ CD
Veaparandus - ECC ( Error - Correcting Code ; Error Checking and Correcting) veaparanduskood Võimaldab andmebaasidest loetavates või sidesüsteemi kaudu edastatavates andmetes vigu avastada ja vajaduse korral neid käigupealt parandada. Erineb paarsuskontrolli meetodist selle poolest, et vigu mitte ainult ei avastata, vaid ka parandatakse. ECC leiab järjest laialdasemat kasutust andmete salvestus- ja edastussüsteemide riistvaras sedamööda, kuidas kasvab andmeedastuskiirus ja koos sellega vigade tekkimise tõenäosus. Andmete salvestamisel töötab ECC järgmiselt:
  • Kui andmeüksus (sõna) salvestatakse muutmällu või kõvakettale, genereeritakse selle sõna bitijärjestust kirjeldav kood ning salvestatakse see koos sõnaga. Iga 64- bitise sõna puhul on ECC koodi salvestamiseks vaja 7 lisabitti
  • Kui sõna kutsutakse mälust välja lugemiseks, siis genereeritakse sama algoritmi kasutades ECC kood uuesti ja võrreldakse sõnas sisalduva esialgse koodiga
  • Kui koodid ühtivad, siis vigu pole tekkinud ja sõna on kõlbulik edasiseks kasutamiseks
  • Kui koodid ei ühti, tehakse koodide võrdluse teel kindlaks puuduvad või vigased bitid ja taastatakse või parandatakse need
  • Veel mälus asuvaid andmeid ei püütagi korrigeerida, sest varem või hiljem kirjutatakse need nagunii üle uute andmetega ja eeldusel , et vead olid ajutise iseloomuga , "kaovad" vigased bitid iseenesest
  • Kui vead korduvad mälus ühel ja samal aadressil, siis viitab see püsivale riistvaraveale ning sel juhul genereeritakse vastav teade

64-bitisel tasemel on nii paarsuskontrolli kui ECC meetodi puhul vaja ühepalju lisabitte. Harilikult kasutatakse
ECC realiseerimiseks Reed- Solomon ’i koode, mis peale vigaste bittide avastamise tagavad nii "kustunud" kui ka
valede bittide taastamise . FEC ( Forward Error Correction ) ennetav veaparandus Sidemeetod, mis võimaldab parandada vigastena saabunud andmeid vastuvõtupoolel. Enne edastamist töödeldakse andmeid sellise algoritmiga , mis lisab veaparanduseks vajalikke lisabitte. Kui vastuvõetud sõnumis on viga, kasutatakse neid lisabitte vea parandamiseks.
Kanali- ja pakettkommutatsioon.
Kanalikommutatsioon ( circuit switching) - Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks
füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. Kui te
helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda
ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. Kanalikommutatsiooni vastandiks on pakettkommutatsioon
näiteks X.25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni.
Pakettkommutatsioon (packet switching) - Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul
jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini
erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti
esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda
tehnikat . Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi
(kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel.
Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas , näiteks
heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede
edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema
meetodi eeliseid.
Jadaedastus, järjestikedastus ( serial transmission) - Märki esitava rühma elementide järjestikku edastamine
ühe edastuskanali kaudu. Andmeid saab edastada ainult üks bitt korraga ehk järjestikside, mida kasutatakse
telefonsides tänapäeval.
Pooldupleks (
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arvuti võrgu referaat #1 Arvuti võrgu referaat #2 Arvuti võrgu referaat #3 Arvuti võrgu referaat #4 Arvuti võrgu referaat #5 Arvuti võrgu referaat #6 Arvuti võrgu referaat #7 Arvuti võrgu referaat #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristjan771 Õppematerjali autor

Lisainfo

font on 10 ja tekst väga mahukas. Esimese kursuse arvutid ja arvutivõrgu referaat. Tegu ei ole arvutivõrgu alusega!!
igast , arvuti , võrguga , seonduvad , asjad , http , tcp

Mõisted

Sisukord

  • Põhimõisted
  • Füüsilised kandjad
  • TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE
  • PROTOKOLLID
  • Võrgukihi protokollid
  • Transpordikihi protokollid
  • Rakenduskihi protokollid

Teemad

  • Põhimõisted
  • Kodeerimine
  • Moduleerimine
  • Pakettkommutatsioon
  • Jadaedastus
  • Rööpedastus
  • Pooldupleks
  • Täisdupleks
  • Pöördumisviisid
  • Veaparandus
  • Kanalikommutatsioon (circuit switching)
  • Jadaedastus, järjestikedastus (serial transmission)
  • Pooldupleks (half duplex)
  • Täisdupleks (full duplex)
  • Füüsilised kandjad
  • Valguskaabel (fiber-optic cable)
  • RFID (Radio Frequency IDentification)
  • PROTOKOLLID
  • Ethernet
  • ATM (Asynchronous Transfer Mode
  • PPP (Point- to- Point Protocol)
  • ISDN (Integrated Services Digital Network
  • ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line)
  • ADSL2 (Asymmetric Digital Subscriber Line 2)
  • ADSL2+ (Asymmetric Digital Subscriber Line 2+)
  • VDSL (Very-high-bit-rate Digital Subscriber Line)
  • PLC (Programmable Logic Controller)
  • GSM (Global System for Mobile communications)
  • GPRS (General Packet Radio Service)
  • EDGE (Enhanced Data rates for GSM Evolution)
  • G (Third Generation)
  • HSDPA (High Speed Downlink Packet Access)
  • IEEE 802.11
  • Võrgukihi protokollid
  • IPv4 (Internet Protocol version 4)
  • IPv6 (Internet Protocol version 6)
  • ARP (Address Resolution Protocol)
  • ICMP (Internet Control Message Protocol)
  • IPSec (Internet Protocol Security)
  • Transpordikihi protokollid
  • TCP (Transmission Control Protocol)
  • UDP (User Datagram Protocol)
  • Rakenduskihi protokollid
  • FTP (File Transfer Protocol)
  • HTTP (HyperText Transfer Protocol)
  • IMAP (Internet Message Access Protocol)
  • LDAP (Lightweight Directory Access Protocol)
  • NNTP (Network News Transfer Protocol)
  • NTP (Network Time Protocol)
  • POP (Post Office Protocol)
  • POP3 (Post Office Protocol 3)
  • Samba (SaMBa)
  • SMTP (Simple Mail Transfer Protocol)
  • SNMP (Simple Network Management Protocol)
  • Telnet
  • TFTP (Trivial File Transfer Protocol)
  • VLAN
  • Routing Marsruutimine
  • CIDR (Classless Inter-Domain Routing)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

19
odt
Arvutivõrkude Referaat
46
pdf
Arvutivõrgud eksamimaterjalid
64
docx
Arvutivõrgud eksami vastused
14
docx
Arvutivõrkude alused
28
docx
Arvutivõrgud eksamiks
10
odt
Arvutivõrgud
2
doc
Arvutivõrgud eksamiks
22
doc
Arvutivõrgud





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !