Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvuti lisatarvikud (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Arvuti lisatarvikud #1 Arvuti lisatarvikud #2 Arvuti lisatarvikud #3 Arvuti lisatarvikud #4 Arvuti lisatarvikud #5 Arvuti lisatarvikud #6 Arvuti lisatarvikud #7 Arvuti lisatarvikud #8 Arvuti lisatarvikud #9 Arvuti lisatarvikud #10 Arvuti lisatarvikud #11 Arvuti lisatarvikud #12 Arvuti lisatarvikud #13 Arvuti lisatarvikud #14 Arvuti lisatarvikud #15 Arvuti lisatarvikud #16 Arvuti lisatarvikud #17
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annika Kukke Õppematerjali autor
( hiir, hiirematt, kuvar jne)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Skännerist

Robert Kasela 10a SKANNER Skanner on arvuti lisaseade, mis muudab graafilise kujutise signaalijadaks. Selleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamisel kasutab skanner optilist tärgituvastust (OCRoptival character recognition). Skannerit kasutatakse nt. infotöötlusseadmeis,

Informaatika
thumbnail
3
doc

Referaat ''Skanner''

Skanner (või ka skänner) on seade, mis optiliselt skaneerib pilte, trükitud teksti, käekirja või objekti ja teisendab selle digitaalseks pildiks. See on umbes arvutiploki suurune, pealt ülestõstetava kaanega. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse, skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. Graafiline kujutis tuleb muuta signaalijadaks, milleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Nimetus "skanner" tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab "silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama". Kõikidel sellesse kategooriasse kuuluvatel seadmetel on ühesugune tööpõhimõ

Informaatika
thumbnail
8
doc

Skanner

Sisukord Sissejuhatus.................................................2 Skanner.......................................................2 Skannerite liigid..............................................3 Kuidas valida skannerit?.........................................5 Kokkuvõte.....................................................9 Kasutatud materjal.........................................10 Skanner Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks.Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse ja skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile.

Arvutiõpetus
thumbnail
7
docx

Arvutitel lisasedmed tänapäeval ja tulevikus

lisasedmeid mänguritele, millega tehakse mängude mängimine elule reaalsemaks. Näiteks: Usb kaudu lisatavad lennukipuldid, relvad,roolid ja auto osad ning väga palju muud. Kõik need asjad on arenenud ja tekkinud kolmekümne aasta jooksul. Mida võiks veel arendada? Minuarust võiks veel arendada kõiki lisasedmeid. Olen veel kahevahel hiire puhul, kas puuteekraanid on paremad kui hiired. Puuteekraanid muidugi ei ole lisasedmed ja seetõttu oleks odavam osta hiirega arvuti kuna, kui hiir katki läheb on seda palju lihtsam vahetada. Puuteekraanide vahetus oleks aga väga kallis. Hiirtele võiks tulla juurde rohkem funktsioone millega oleks asju lihtsam teha. Väga suure arengu teinud printerid võiksid muutuda rohkem multifunktsionaalsemateks ja skännerid samuti.DVD Ja CD seadmete ajastu on minuarust vaikselt juba läbi, rääkimata floppidest. Nad mahutavad liiga vähe. Selle asemel on hetkel väga funktsionaalsed väliskõvakettad. Needki arenevad

Informaatika
thumbnail
7
doc

Sisend- ja väljundseadmed - lühireferaat

.Leht 3 Väljundseadmed........................................................................................................Leht 4 · Printer....................................................................................Leht 5 · Kuvar.....................................................................................Leht 5 Sisendseadmed ­ arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir jms. Väljundseadmed ­ seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer jms. Sisendseadmed Klaviatuur Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit. Klaviatuur jaguneb neljaks osaks: põhiklaviatuur ­ 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus

Informaatika
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Lisaks 57 käsule kuuluvad MMX juurde ka 8 64- bitist registrit (MM0-MM7) ja neli uut andmetüüpi. Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit. MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada. MMX tarkvara on küll olemas, kuid väga suurt mõju ta arvuti jõudlusele ei avalda. Selles suhtes on MMX suhteliselt ebaõnnestunud. Tavakasutaja poolelt on riistvaras Pentiumi puhul ainuke erinevus selles, et Pentium MMX kasutab kahte pinget (sisemine ja välimine). 3Dnow! AMD poolt välja töötatud analoog MMX-le. Ka see lisa sisaldab uusi käske (algselt 24, tavakasutajale 21), mis kiirendavad eelkõige graafikat. Erinevalt MMX-st on sellel ka märgatav mõju arvuti töökiirusele. (nt Quake 2 jõudluse kasv umbes 1,5 korda)

Arvutiõpetus
thumbnail
13
doc

Peamised arvuti osad

Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske. Tavaliselt mõjutab see riistvarakomponent kõige rohkem arvuti jõudlust. Protsessor on tavaliselt teostatud ühe integraalskeemina, mis võib sisaldada sadu miljoneid transistore. Emaplaat Emaplaat on arvutikomplekti osa, mille külge ühendatakse pea kõik arvuti siseseadmed. Läbi emaplaadi suhtlevad siseseadmed omavahel. Mälu Andmete hoidmiseks kasutatakse mälu. Mälu jaguneb kõige laiemalt: muutmälu (RAM - random access memory) ja püsimälu (ROM - read only memory). Nende kõige paemiseks erinevuseks on see, et kui muutmälult toide ära

Informaatika
thumbnail
46
doc

Juhiabi ja sekretäri tööjuhis

SISUKORD...................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid........................................................................................9 2.3 Kontoritarkvara interaktiivsed programmid.......................................................15 2.3.1 Tekstitöötlus.................................................................................................15 2.3.2 Tabelitöötlus.....

Ametijuhend




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun