Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvuti küsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks kasutatakse sülearvutit?
  • Mis on otsingumootor ?
  • Mida tähendab www?
  • Kuidas toimib hiir?
  • Mis on arvutiviirus ?
  • Kuidas Interneti kaudu raadiot kuulata?
  • Kuidas toimib internet ?
  • Mis tindi keema ajab ja aurumulli tekitab - Millest koosneb personaalarvuti ?
  • Kuidas kõvaketas andmeid säilitab?

Lõik failist

Milleks kasutatakse sülearvutit?
Väike kaasaskantav arvuti nimetatakse sülearvutiteks. Selle arvuti protsessor, klaviatuur, hiir ja kuvar moodustavad kokkupakituna väikese kohvri. Sülearvutit saab kasutada ka väljaspool kodu või töökohta, sest et ta on väga kompaktne ja voolu saab ta korduvalt laetavalt akult.
Mida tähendab www?
www ehk veeb on ülemaailmne võrk ja on kogumik arvutitesse salvestatud informatsioone, mida saab mingi aadressi abil esile kutsuda, oma arvutisse kopeerida ja mis on kindlal viisil omavahel seotud. Selleks on vaja spetsiaalset tasuta arvutiprogrammi, nn. brauserit ja ühendust internetiga.
Mis on arvutiviirus ?
Arvutiviirus on väga ebameeldivate omadustega väike arvutiprogramm , mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees -programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB- mälupulk .
Kuidas Interneti kaudu raadiot kuulata?
Veebilehekülg saab sisaldada raadiojaamu, mis pidevalt oma programme veebi saadavad . Et raadio kuulata, on vaja erilist abiprogrammi, mis on odav või tasuta, ja internetiühendust. Arvutisse sisestatakse väljavalitud saatja veebiaadress. Sellega luuakse side saatjaga, see kannab üle helid, mille valjuhääldi kuuldavaks teeb.
Kuidas toimib internet ?
Internet on miljoneid arvuteid ühendav ülemaailmne arvutivõrk, mille tarbijad võivad omavahel andmeid vahetada. Selles võrgus vastavad võrgusõlmedele arvutid , võrguniidile aga ühendused nende vahel. Iga arvutikasutaja võib selle võrguga ühineda ja sealt informatsiooni saada ja vahetada.
Mis on otsingumootor ?
Otsingumootor on arvutiprogramm , mille väljundi abil saab  veebis  infot kiiremini leida. Otsimootor otsib kindlate tunnustega andmeid veebist ja FTP-serveritest. Päringu vastused esitatakse nimekirjana, mis võib koosneda viidetest veebilehtedele, piltidele, dokumentidele, videotele jt objektidele võrgus.
Kuidas toimib hiir?
Hiir on väga kasulik lisaseade arvutile. Hiirega liigutatakse arvuti ekranil kursorit.
Hiire kõhu all on plastkuul, mis pöörleb, kui hiirt mööda laua pinda nihutada. See liikumine kantakse üle kahele hiire sees paiknevale rullile, mis on teineteise suhtes täpselt ristasendis. Rullide pöörlemine muundatakse elektriimpulsside jadaks , mis juhtme kaudu suunatakse arvutisse ja muundatakse seal kursori juhtimissignaaliks.
Samuti on olemas optilised hiired. Selles hiires on valgusallikas , mis valgustab alust, valgusevastuvõtja ja arvutikiip. Kui hiirt alusel liigutada, siis registreerib kiip aluse konarustest tingitud heledusvõnkeid ja arvutab saadud andmete järgi liikumissuuna.
Mis on cd-rom?
CD-ROM on laaserkettaid, millelt saab muusikat kuulata. Nendele läikivatele ketastele saab salvestada muusika ja arvutiandmeid. CD-ROM-ile mahub väga palju informatsiooni. Moodsatel arvutitel on seadmed, millega saab arvuti kasutaja ise kirjutada cd-rom-ile.
Kuidas viib tindiprinter värvid paberile?
Tindiprinter töötab nelja värvi - musta, kollase, purpurse ja taevasinise - tindiga. Seades need värvused õiges vahekorras, võime saada kõiki teisi värvusi. Tindiprinteril on survepea, mis liigub ridahaaval üle paberi. Selles on palju väikesi kambreid, milles on väga peen, juuksekarvast peenem ava ehk düüs. Kambrid täidetakse mahutitest tindiga ja vastav seadis tagab, et piisake tinti pritsitakse paberile just õigel hetkel. Selleks seadiseks võib olla näiteks kütteelement, mis tindi keema ajab ja aurumulli tekitab - aurumullis tekkinud rõhk surubki tindi läbi düüsi. Hetkeliselt täitub kamber uuesti tindiga ja on jälle töövalmis.
Kuidas kõvaketas andmeid säilitab?
Kõvaketastele salvestatud andmed säilivad seal püsivalt . Need kettad paiknevad tolmukindlas kestas ja kujutavad endast ümmargusi alumiiniumplaate, mis on kaetud magneeditava materjaliga. Arvuti kasutamisel pöörlevad kõvakettad kiirusega kuni mitutuhat pööret minutis. Ketta magnetilise pinna kohal paikneb väikese mootori abil liigutatav hoob, mille otsas on andmete kirjutamiseks ja lugemiseks magnetpea. Magnetpea tekitab tema vastas olevale kettaosale väikese magneeditud punktikese või tunneb ära ja registreerib selle olemasolu. Hoobade liikumist juhib seade, mida nimetatakse kontrolleriks. Ketta pind on jaotatud väikesteks aladeks, mis sarnanevad parkimiskohtadega parkimismajas. Andmed, mis tulevad arvutist vooluimpulssidena, kirjutatakse kettale magneeditud ja mittemagneeditud punktidena, kasutades ühte või mitut ketta-ala ja viies magnetpea vastavasse kohta.
Millest koosneb personaalarvuti?
Personaalarvoti osad on klaviatuur, kuvar, hiir. Arvuti südameks on protsessor, mis töötleb välkkiirelt arvutiprogrammi käske ja teeb arvutusi. Arvud ja muud andmed hoitakse kolme liiki mäludes. Püsimälu, Operatiivmälu ja püsisalvestit - kõvaketast. Arvutil on spetsiaalne seade ka diskettide lugemiseks. Moodsad arvutid võimaldavad lugeda andmeid ka CD-ROM-ilt ehk laserkettalt.
Arvuti lisaseadmete hulka kuuluvad veel skänner, printer , rooliseade, valjuhääldid , kaamerad jne
Arvuti küsimused #1 Arvuti küsimused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jevgenijr Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid.

Arvutiõpetus
thumbnail
142
doc

Arvutite riistvara

a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid...............................................................................................................9 2.1. Mikroprotsessor.............................................................................................................10 2.2. Muut- ja püsimälu.......................................................................................

Arvutid
thumbnail
41
docx

IKT põhimõisted

lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) ­ on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi

Infotehnoloogia
thumbnail
50
doc

Exami materajal

Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Protsessor · Protsessori üldstruktuur CPU (Central Processing unit) on arvuti aju. Selle ülesandeks on viia täide programme, mis on salvestatud peamälus (main memory), võttes käske, uurides 5 neid, ja täites neid üksteise järel. Komponendid on ühendatud üksteisega siiniga, mis on kogum paralleeleseid juhtmeid aadresside, andmete ja kontrollsignaalide vahendamiseks. Siinid võivad olla nii välised CPU-le, ühendades seda mälu ja sisend/väljund seadmetega, kui ka sisesed. CPU koosneb mitmest osast

Arvutid
thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali ­ arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel ­ garantiitingimused, arvutimontaazi reeg-

Informaatika
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Lisaks 57 käsule kuuluvad MMX juurde ka 8 64- bitist registrit (MM0-MM7) ja neli uut andmetüüpi. Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit. MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada. MMX tarkvara on küll olemas, kuid väga suurt mõju ta arvuti jõudlusele ei avalda. Selles suhtes on MMX suhteliselt ebaõnnestunud. Tavakasutaja poolelt on riistvaras Pentiumi puhul ainuke erinevus selles, et Pentium MMX kasutab kahte pinget (sisemine ja välimine). 3Dnow! AMD poolt välja töötatud analoog MMX-le. Ka see lisa sisaldab uusi käske (algselt 24, tavakasutajale 21), mis kiirendavad eelkõige graafikat. Erinevalt MMX-st on sellel ka märgatav mõju arvuti töökiirusele. (nt Quake 2 jõudluse kasv umbes 1,5 korda)

Arvutiõpetus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun