Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. 8. Mis on riistvara? Too näiteid! Kõik käega katsutavad seaded. Hiir , klaviatuur , kuvar jne. 9.Mis on sisendseadmed? Too näiteid! Arvuti sisesed seadmed - lülitid, kontaktid, andurid, seadurid jne. 10. Mis on väljundseadmed? Too näiteid! Seadmed mis väljastavad infot kõlarid ,ekraan, hiir jne. 11. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid
1. Triin Koitla . 9a klass 2. Mis on arvuti tema töö põhimõte? Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud programmidele . 3. Räägitakse arvutite neljast põlvkonnast. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda? Ehituse poolest. 1 lamparvutid; 2 transistorarvutid; 3 integraalarvutid (mikroskeemil komponente tuhandetes); 4 tsentraalsel mikroprotsessoril põhinevad (integral-)arvutid (kiipides kompnente miljonites) 4. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid!
Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1
Mõisted 1. Arvuti 2. Arvutisüsteem - täies töökorras arvuti. Siia kuuluvad arvuti ise, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti perfektseks tööks. 3. Tarkvara - tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvara komponendi käsklusi. 4. Riistvara - riistvara tuntud ka kui raudvara (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid ei ole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik ka tarkvara,
ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ● Suurarvutid (mainframe) ● Lauaarvuti (desktop, minitower, miditower) ● Sülearvuti (laptop, notebook) ● Pihuarvuti (pocket PC) – see on tänaseks kadunud nähtus, selle koha on üle võtnud nutitlelefonid. Levinumad personaalarvutid: ● IBM PC tüüp ● Apple (Macintosh) tüüp
Riistvara Riistvara (i.k. Hardware) on arvuti füüsilised komponendid, mida saab käega katsutada ehk teiste sõnadega erinevad seadmed ja seadised. Need komponendid võivad olla arvuti korpuse sees või väljas. Riistvara korpuse sees Arvuti korpuse sees on järgmine riistvara: · protsessor - täidab kõik käsud, operatsioonid, tehed (lisamaterjal); · emaplaat - plaat, mille abil ühendatakse arvuti tööks vajalikuid komponente (lisamaterjal); · helikaart - mõeldud helisignaalide saatmiseks ja vastuvõtmiseks (lisamaterjal); · videokaart - selle abil arvuti mälus oleva videosignaali teiseldatakse kuvarile arusaadavaks signaaliks (lisamaterjal); · võrgukaart - võimaldab luua interneti ühendust (lisamaterjal); · kõvaketas - sinna salvestatakse pikaks ajaks infot (lisamaterjal);
1. Mida tähendab termin "riistvara"? Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 2. Mida tähendab termin "tarkvara"? Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 3. Millest tuleneb lühend IT? Infotehnoloogia IT tuleneb sõnast infotehnologia, inglise keeles Information technology. 4. Mis on PC? - personal computer Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma
3. andmed- informatsiooni esitus kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 4. andmekandja- ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 5. arvuti arhitektuur- arvuti struktuuri ja tööviisi kirjeldus, millega on määratud andmete tüübid, käsustik, andmete ja käskude esitus - ja adresserimisviisid ning töötluse juhtimise üldpõhimõtted. 6. arvuti- mehhaaniline või elektrooniline seade, mis suudab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele. 7. atapi- CD ROM drive ühendatakse arvuti süsteemiga ide liidese kaudu, kasutades atapi protokolli. 8. bait- arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti ehk 2 näksi. Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. 9
Arvuti riistvara Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks. Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed. Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks.
Arvutikasutamine ja failisüsteemid Infotehnoloogia põhimõisted. Riist ja tarkvara,IT Informaatika- On teaduse ja tehnika haru,mis tegeleb arvutite abil toimuva infortöötlusega Infotöötlus- On informatsiooniga järjepidav operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Programm- On üksus mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara- All mõistetakse nii arvuti füüüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid ekh nn
Tallinna Reaalkool Arvuti riist- ja tarkvara Referaat Kevin Morten Saidla Õpetaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Riistvara Kuna arvutite riistvara ja tarkvara on väga erinevad selgitan meeleldi need teemad eraldi, alustades riistvarast Personaalarvutid võib jagada kaheks: - lauaarvutid - sülearvutid e kantavad arvutid Lõppkasutaja seisukohalt koosneb arvuti: arvutiplokist monitorist klaviatuurist hiirest kõlaritest (+ printer) Need kõik üleval loetletud on kõige üldisemad riistvara komponendid. Monitor / kuvar / displei Kuvar muudab arvutis toimuva kasutaja jaoks visuaalselt jälgitavaks. Kuvarite peamiseks
Riistvara Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad. Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi tasandil töötav seadmedraiver, mis valmistatakse samuti koos selle komponendiga ja paigaldatakse arvuti kõvakettale. Riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed
70-ndatel aastatel hakkasid uudse nähtusena levima "väikesed" arvutid, millega töötas samaaegselt korraga ainult 1 inimene. Just selle omaduse rõhutamiseks ja tollal traditsioonilisest suurest tööjaamast eristamiseks hakati seda ühe töökoha arvutit nimetama personaalarvutiks (Personal Computer). Esialgu kasutati neid arvuteid põhiliselt matemaatika tehete sooritamiseks, sest polnud vaja teha mahukaid arvutusi käsitsi. Töötav arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Tarkvara ehk arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskude jada, mida ta täidab. Kui on vaja luua mõnda uut programmi, tuleb see programmeerida. Programmi paigaldamist arvutisse nimetatakse installeerimiseks. Tarkvara töötab nö. riistvara peal. Arvuti riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks:
· - Hiir (Mouse) Arvuti juhtimine koostöös ekraaniga · - Scanner Valmis trükiste sisestamiseks arvutisse · - Modem Arvuti ühendamiseks teiste arvutitega telefoni liinide kaudu Kiirus 56 Kbps · - Võrgukaart (LANcard) 10/100 Mbps · - UPS Katkematu toitepinge allikas võimsus 500 W Tarkvara · Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm- sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine.
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
Selgita.. 1. Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid,
Riistvara ja Tarkvara Riistvara (hardware) · on seadmestik ,seadmete ja aparaatide kogum. · hõlmab arvuteid ja ka muid sellega seotud füüsilisi seadmeid. · on infotöötlussüsteemi kõik füüsilised komponendid või osa neist. · on arvutisüsteemi seadmestik. · Sisendseadmed on seadmed mille abil saab arvutisse midagi sisestada. · Töötlusseadmed on seadmed mida kasutatakse andmete töötlemiseks või programmide juhtimiseks. · Väljundseadmed on seadmed millega saab arvutist infot. · Lisaseadmed on seadmed mida saab arvutile juurde panna. Klaviatuur (keyboard)-sisendseade Saab andmeid ka korraldusi arvutisse sisestada. Hiir (mouse)-sisend kursori juhtimine ekraanil menüüde avamine
7) Modem- Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 8) Personaalarvuti- Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 9) Tarkvara- Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 10) Riistvara- Arvuti riistvara (inglise keeles hardware) on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 11) Rakendustarkvara- Rakendustarkvara (inglise application software) on rakenduste ehk programmide kogum spetsiifiliste ülesannete täitmiseks.
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Anastassia Murasina 10.b klass TARKVARA JA RIISTVARA Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 SISSEJUHATUS Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad. Suuremate riistvarakomponentide
Arvuti riistvara ja printerid Riistvara: Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: *sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon) *töötlusseadmed (keskseade, välismälud) *väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard) MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega
Riistvara- suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb. Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks : süsteemitarkvara, rakendustarkvara Operatsioonisüsteem käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega, jaotab ressursse erinevate programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Kasutajaliides on vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga. Mittegraafiline kasutajaliides (text-mode) käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Graafiline kasutajaliides ( GUI ) käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil. Mittegraafiline kasutajaliides : käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalise
Iseseisev töö. 1) IBM asutati aastal 1924 2) Ajakiri ,, Time" kuulutas välja 1982 aastal inimeseks arvuti 3) Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. 4) Arvutikorpus on arvuti riistvara osa, mis majutab arvutisiseseid komponente. Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. ROM ehk püsimälu on digitaalseadmete mälu tüüp HDD ehk kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 5) Riistvara jaguneb kahte gruppi : 1) siseseadmed asuvad arvuti sees. Näiteks : videokaart, kõvaketas, RAM'id jpt
Bait (B) 1 B = 8 b (8 bitti) Kilobait (KB) 1 KB = 1024 B Megabait (MB) 1 MB = 1024 KB Gigabait (GB) 1 GB = 1024 MB 3. Kui palju mälu vajab arvuti ühe märgi kujutamiseks? Andmete maht sõltub nende tüübist ja arvutis esitamise viisist. Siin on mõned näited: 4. Millised arvuti riistvara osad asuvad põhiplokis (korpuses)? Emaplaat Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat (motherboard), mis asub põhiplokis. See kujutab endast suurt montaaziplaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus
teenindav personal. Nad suhtlevad kasutajaga, andes temalt saadud käsud edasi süsteemsetele programmidele. Süsteemsed programmid on nagu tootmismeeskond, kes teeb ära suurema osa tegelikust tööst. 6. Mis toimub arvuti käivitamisel? Pärast arvuti sisselülitamist tuleb mõni hetk oodata, kuni see käivitub. Arvuti käivitumine koosneb kolmest etapist: arvuti komponentide testimisest, töökeskkonna sisselaadimisest ja nii riist- kui tarkvara töövalmis seadmisest. Need toimingud sooritatakse automaatselt. Seejärel häälestatakse arvuti töökeskkond vastavalt arvuti kasutaja seadistustele ning kuvatakse ekraanil kasutaja töölaud. Selleks tuleb kasutajal arvutisse sisse logida. Kui arvutis on registreeritud vaid üks kasutaja, võib see toimuda automaatselt. Tavaliselt toimub sisselogimine alles pärast kasutajanime ja parooli sisestamist. 7. Mis on videokaardi ülesanne
Riistvara · Elektroonika,millest arvuti koosneb Tarkvara · Korralduste jada,mis annab arvuti elektroonikale käske · Jaguneb operatsioonisüsteemiks(süsteemitarkvara)ja rakendustarkvaraks Operatsioonisüsteem · Käivitub pärast arvuti sisselülitamist · Tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega · Jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel · On vahepuhvriks riistvara ja rakendustarkvara vahel Rakendustarkvara · Üldjuhul kõik ülejäänud programmid mis arvutis asuvad(teksti-,tabeltöötus) · Sarnase sisuga tarkvara programmid võivad olla koondatud ühte paketti,et lihtsam olek turustada Kasutajaliides · Vahendusprogramm, mille abil kasutaja suhtleb arvutiga Mittegraafiline kasutajaliides-käske saab jagada vaid klaviatuuril · Käske ja nende tähendusi peab täpselt teadma · Tava kasutaja jaoks keeruline
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse
Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel
........................................................................... 9 SISSEJUHATUS’ Referaadi eesmärgiks on anda endale ja teistele vajalikud teadmised arvuti füüsilistest komponentidest. Ma püüan aruanda erinevatest arvuti osadest, et lugejad teaksid ja saaksid aru, mida üks või teine asi arvuti korpuse all teeb ja milliseid komponente võiks osta, kui peaks vanal arvutil mõne jupi välja vahetama. 1 Arvuti füüsilised komponendid Arvuti südameks on protsessor, mille ülesandeks on andmeid ja operatsioonie töödelda. Tavaliselt juhib operatsiooni süsteemide täitmist elektrooniline taimer: taimeri iga signaali ajal täidab protsessor instruktsioone. Kõikidel arvutitel on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvuti kiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone.
Uurimustöö Varstu Keskkool 10. klass Infotehnoloogia Informaatika Koostaja:Veiko Vent Sisukord Arvuti riistvara......................................................lk 1-4 Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5 Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara
me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema, võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske, kui mitte öelda võimatu, kaasas käia ja lisaks sellele oleks see meeletult kallis. Kuid tehnoloogia areng ei piirdu pelgalt komponentide jõudluse arenguga vaid ajas muutub ka nende suurus. Kuna komponendid muutuvad väiksemateks ja kompaktsemateks, siis ühes sellega muutuvad väiksemaks ka seadmed. Võrreldes kasvõi eelmise kümnendiga, on seadmed läinud kõvasti väiksemaks. Võtame näiteks nutitelefoni, mis käesoleval ajal on sisuliselt arvuti sinu taskus, millel helistamise funktsioon ei oma enam nii suurt tähtsust ja on pigem lisafunktsioon. Kui sülearvutite levikuga ennustati lauaarvuti populaarsuse hääbumist, siis sama ennustatakse ka sülearvutitele seoses tahvelarvutite pealetungiga. Kuid ometi pole kadunud neist ükski.
Tapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad
Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
