Arvuti ehitus (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Arvutitest

..................................................................8 KLAVIATUUR(keyboard).........................................................................................................9 Hiir............................................................................................................................................ 10 ARVUTIVIIRUSED.................................................................................................................11 Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse

Informaatika

10

odt

Nimetu

1. Mida nimetatakse personaalarvutiks? Millised on personaalarvuti põhiosad? Maailmas on kasutusel umbes miljard arvutit. Enamik neist on personaalarvutid. Nii nimetatakse arvuteid, millega saab samaaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: 2. Milline on arvuti kõige väiksem mälu mahu ühik? Millised ühikud on veel olemas? Arvutites on kasutusel kahendsüsteem, st kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri -- 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nime bitt (b). Bitt on arvuti mälu mahu kõige väiksem ühik. Bitil on kaks olekut -- ,,sisse lülitatud" või ,,välja lülitatud". Seda võib mõista ka kui ,,õige" või ,,vale", ,,jah" või ,,ei"

Algoritmid ja andmestruktuurid

3

doc

Arvutiõpetuse kokkuvõte

Riistvara- suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb. Tarkvara ­ korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks : süsteemitarkvara, rakendustarkvara Operatsioonisüsteem käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega, jaotab ressursse erinevate programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Kasutajaliides on vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga. Mittegraafiline kasutajaliides (text-mode) ­ käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Graafiline kasutajaliides ( GUI ) ­ käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil. Mittegraafiline kasutajaliides : käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalise

It korraldus

17

doc

Eksam

Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. 4. Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas 6. Arvuti lisakaard(SCSI,LPT,I/O,jne) 1. SCSI ­ vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just SCSI liidest. (Small Computer System Interface)

Informaatika

46

doc

Juhiabi ja sekretäri tööjuhis

SISUKORD...................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid........................................................................................9 2.3 Kontoritarkvara interaktiivsed programmid.......................................................15 2.3.1 Tekstitöötlus.................................................................................................15 2.3.2 Tabelitöötlus.....

Ametijuhend

41

docx

IKT põhimõisted

lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) ­ on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi

Infotehnoloogia

142

doc

Arvutite riistvara

a.  Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid...............................................................................................................9 2.1. Mikroprotsessor.............................................................................................................10 2.2. Muut- ja püsimälu.......................................................................................

Arvutid

48

doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Lisaks 57 käsule kuuluvad MMX juurde ka 8 64- bitist registrit (MM0-MM7) ja neli uut andmetüüpi. Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit. MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada. MMX tarkvara on küll olemas, kuid väga suurt mõju ta arvuti jõudlusele ei avalda. Selles suhtes on MMX suhteliselt ebaõnnestunud. Tavakasutaja poolelt on riistvaras Pentiumi puhul ainuke erinevus selles, et Pentium MMX kasutab kahte pinget (sisemine ja välimine). 3Dnow! AMD poolt välja töötatud analoog MMX-le. Ka see lisa sisaldab uusi käske (algselt 24, tavakasutajale 21), mis kiirendavad eelkõige graafikat. Erinevalt MMX-st on sellel ka märgatav mõju arvuti töökiirusele. (nt Quake 2 jõudluse kasv umbes 1,5 korda)

Arvutiõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)